) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg. 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt
Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu TK ja TK vahel on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. Kuna nii TK kui ka TK peavad abielu jätkamist võimatuks ning soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et perekond on purunenud ja abielu jätkamine on võimatu, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada. MK sünnitunnistusega on tõestatud, et MK (sünd XXX.a.) vanemateks on TK ja TK. MKsünnitunnistusega on tõestatud, et MK(sünd XXX.a.) vanemateks on TK ja TK. M-LKsünnitunnistusega on tõestatud, et M-LK(sünd XXX.a.) vanemateks on TK ja TK.
3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse.
alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. 24.01.2008.a. esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt palus TK kindlaks määrata laste elukoht ning jätta laste elukohaks tema elukoht. TK on kohtuistungitel korduvalt märkinud, et lapsed elavad koos temaga ja ta soovib, et lapsed jäävad tema juurde elama. 08. aprilli 2008.a. istungil pooled leppisid kokku, et laste elukohaks jääb laste ema TK elukoht. Kohus leiab, et vastavalt TK soovile ja TK nõusolekule tuleb poeg MK ja tütred MK ja M-LK jätta elama nende ema TK juurde Kuna kohus määras laste elukohaks TK elukoha, leiab kohus, et TK hagi elatise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 07.12.2007.a. esitas TK kohtule vastuhagi TK vastu elatise saamiseks. TK palub TKlt välja mõista igakuine elatis summas 5000 krooni poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates septembrist 2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis kummagi tütre ülalpidamiseks a`7000 krooni alates septembrist 2007.a. kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Vastuhagi kohaselt on TK bruto sissetulek 13 163 krooni kuus, kuid TK sissetulek on suurem ning tema nimel on kinnistud ja mitu äriühingut, mille kohta on TK esitanud kohtule tõendid. TK vaidleb vastuhagile vastu kuna on täitnud kogu aeg laste ülalpidamise kohustust ning kannab ka kõik vajalikud kommunaalkulud (elamu elektri, kütteõli, vee ning suvila majapidamiskulutused kokku orienteeruvalt 5000 krooni kuus) TK keskmiseks sissetulekuks on keskmiselt 16 000 krooni kuus. TK on nõus maksma iga lapse ülalpidamiseks igakuist elatist summas 3000 krooni ja palub elatis välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest.
Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Kostja oma vastuhagis on loetlenud laste ülalpidamiskulutused; poeg Mardi ülalpidamiseks kulub hagejal kuus keskmiselt 8000 krooni ja kummagi tütre ülalpidamiseks kulub kuus kokku 10 525 krooni, seega kulub laste ülalpidamiseks kostja vastuväite kohaselt 18 525 krooni ja samas taotleb ta hagejalt välja mõista laste ülalpidamiseks igakuine elatis kokku 19 000 krooni tagasiulatuvalt 2007.a. septembrist. Vastuhagi ainsaks põhjenduseks on hageja parem varaline (hageja nimel olev poolte ühisvara) ja vastavad perekonnaseaduse sätted, millede alusel saab esitada elatise hagi, kui üks lapsevanem ei täida vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustust. Kostja vastuhagis ei ole tõendanud, et hageja ei ole täitnud või ei täida laste ülalpidamiskohustust või on keeldunud selle täitmisest. Seega on vastuhagi tõendamata. Hageja TK on esitanud oma palga tõendi ja 2007.a. tuludeklaratsiooni, millest nähtuvad tema palk on keskmiselt 16 000 krooni ja milline suurusjärk vastab tema tuludeklaratsiooni järgi saadavale tulule ning laste koolituskulud summas 10560 krooni. Ei ole alust kahelda ka kostja T töötasu suuruses, mis tema väitel on 13 163 krooni. TK väitele, et ta kannab kõik elamu ja suvila kommunaalkulud ning on kogu aeg osa võtnud laste ülalpidamisest, ei ole TK vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et poolte ühisvara on TK nimel, ei anna alust väita, et TK varanduslik seis on halvem kui TKl. Poolte ühisvara on võimalik igal ajal jagada. TK vastuhagi on sisuliselt põhjendamatu. Üldreeglina maksavad vanemad elatist oma laste ülalpidamiseks vabatahtlikult. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis ja lähtudes asjaolust, et poolte perekond on purunenud ja poolte abielu tuleb lahutada ning laste elukohaks on poolte soovil määratud laste ema elukoht, on siiski mõistlik, lähtudes laste huvides tulevikus, kostja vastuhagi rahuldada osaliselt.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on 2008 aastal kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. TK vastuhagi elatise nõudes on esitatud kohtule 07.12.2007.a. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et TK’lt tuleb TKkasuks välja mõista alates 07.12.2007.a. igakuine elatis a` 3500 krooni poeg MK (sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, s. o. XXX.a. ning tütarde MKja M-LK(sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. XXX.a. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, jätab rahuldamata TK taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates septembrist 2007.a. kuna ta ei ole tõendanud, et TK ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust ning TK taotluse elatise välja-mõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna
§-st 70 tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 sätestatu alusel tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.