Obsah (7)

§ 8§ 100§ 101§ 361§ 142§ 145§ 367

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.mail 2008.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtum

) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 4 annab võlausaldajale õiguse taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 361

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega (

§ 142

lg 3).

§ 145

lg –te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

1. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingu nr XXX punkti 21 esimese lause kohaselt on liisingulepingu osaks muu hulgas liisingulepingu üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Üldtingimuste punkti 1.
2. kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu makseid igakuiselt vastavalt maksegraafikule. Üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt hagejal oli õigus liisinguleping üles öelda, kui kostja jätab liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning ei ole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Vaidlust ei ole selle üle, et alates 01.12.2004 ei ole kostja 1 liisinguvõtjana liisingulepingus ettenähtud osamakseid tasunud ning hageja ütles lepingu seetõttu üles, andes kostjale 1 enne ülesütlemist täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Liisingulepingu ülesütlemist ei ole kostjad vaidlustanud.
3. Vastavalt

§ 367

lg -le 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 järgi lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.

§ 367

lg-st 4 liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punktist 3.

1. tulenevalt juhul, kui liisinguandja, tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t. liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (s.h. liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine).
2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kostja 1 võlgneb hagejale järgmised summad: - vara tagastamise ja realiseerimisega hageja poolt kantud otsesed kulutused 14 677,39 krooni 6 (käibemaksuta), sh müügiks ettevalmistamine ja aku ostmine 1441,71 krooni (käibemaksuta), vara realiseerimise tasu 7728,81 krooni (k/m-ta), vara tagastamisteenus 2500 krooni (k/m-ta), pukseerimisteenus 3006,87 krooni (k/m-ta); - tähtajaks tasumata osamaksed kokku 14 085,86 krooni - kindlustusmaksete võlgnevus 1945,16 krooni - vara jääkmaksumus 201 850,68 krooni, Kokku võlgnevus 239 507,67 krooni.
3. Üldtingimuste punkti 7.
4. kohaselt kuulub liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.
5. lähtudes ülesütlemisel kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole.
6. AS HLEpoolt esitatud vara müügiakti nr XXX (tl 22) kohaselt müüdi sõiduk 26.01.2006.a. hinnaga 152 000 krooni (käibemaksuga). Samast aktist nähtuvalt 30.06.2005.a. hageja hinnakomitee otsusega määras vara realiseerimise maksumuseks 230 000 krooni (koos käibemaksuga). See vastab vara lepingu ülesütlemise aegsele jääkmaksumusele, mis hagiavalduse ja selle lisade kohaselt oli 201 850,68 krooni (käibemaksuta). Kostja 2 kahtlused müügitehingu seaduslikkuses seetõttu, et hageja ei ole esitanud hinnakomitee otsust, millega sõiduki hinda alandati 152 000 kroonini, on alusetud. Hinnakomitee otsus on hageja siseküsimus. Kostja 2 ei olnud sõiduki müügilepingu pooleks, mistõttu tal ei ole õigust lepingut vaidlustada ega selle kehtivust kahtluse alla seada. Hageja ise on hagiavalduse esitamisega kinnitanud tehingu seaduslikkust. Õige on hageja seisukoht, et hinna määrab turg. Samuti sätestab TsÜS § 65, et eseme väärtuseks loetakse selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja 2 väide, et sõiduk müüdi tegelikust turuhinnast madalama hinnaga, on paljasõnaline ja tõendamata. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja 2 ei ole esitanud ühtegi tõendit ega viidanud ühelegi tõendile, tõendamaks konkreetse mahtuniveersaali XXXteistsugust turuhinda. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt hageja on sõiduki hinda korduvalt alandanud, kuid sellel vaatamata oli sõiduki müügiperiood küllalt pikk – 6 kuud. Kohus leiab, et see tõendab, et müügihind vastas tegelikule turuolukorrale. Samuti on veenev hageja väide, et kuna sõiduk müüdi vara müügiga tegeleva äriühingu kaudu, ei ole alust kahelda, et müüja oli huvitatud sõiduki müümisest alla selle tegelikku väärtust.
7. Kohus leiab, et sõidukile uue aku ostmiseks tehtud kulutused olid vajalikud. Kostja 2 väited, et aku ostmise vajadus tulenes hagejast endast, on põhjendamata. Kostja 2 ei olnud lepingu lõppemise ajal enam sõiduki valdaja, enda sõnul ta ei tea sõiduki hagejale üleandmise asjaolusid. Kostja 2 väited tuginevad üksnes vara üleandmise- vastuvõtmise aktil. Kohtu hinnangul on veenvad hageja väited, et sõiduki hageja valdusesse tagastamisel ei saanud aku vahetamise vajadust kindlaks teha, kuna automaatkäigukasti rikke tõttu ei olnud võimalik sõidukit käivitada. Seetõttu ei saa aktis olla ka viidet vigasele akule.
8. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendamata hageja nõue vara tagastamisteenuse ja pukseerimisteenuse tasude osas. Liisingulepingu punkti 7.
9. kohaselt kohustus liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale, vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kui liisinguvõtja ei täida nõuetekohaselt liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.
10. sätestatud liisingueseme üleandmise kohustust ning liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama. 7 14.
11. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saatnud kostjale 1 teate liisingueseme üleandmiseks konkreetse tähtaja ja hageja volitatud esindaja äranäitamisega. Vastupidi – ka hageja ise viitab üksnes liisingulepingu 03.02.2005 ülesütlemise teates (tl 14) sisalduvale üldsõnalisele palvele tagastada liisinguese juhul, kui kostja 1 võlgnevust 14 päeva jooksul ei kustuta. Hageja ütles lepingu üles 2005.a. märtsist. Hagi täpsustusest (tl 96) nähtub, et juba 11.03.2005 tellis hageja tagastusteenuse OÜ-lt R, kellel õnnestus välja selgitada, et vara asub Pärnus, AS APplatsil. Vara üleandmise aktist (tl 15) nähtuvalt vara pukseeriti Tallinnasse Pärnust, AS APsalongist. Liisingulepingu kohaselt vara müüjaks oli APAS, liisinguleping sõlmiti AS HLEPärnus, XXXasuvas kontoris. Eeltoodu alusel on kostja 1 kohtu hinnangule tegutsenud heas usus ja, saamata hagejalt teistsuguseid korraldusi, tagastanud liisingueseme sinna, kust see omandati. Kohus leiab, et kuna hageja ei teatanud liisinguvõtjale kuhu, millal ja kellele konkreetselt liisinguese tuleb üle anda, siis kannab hageja sõiduki asukoha väljaselgitamisega seotud kulutuste tekkimise riisikot ise. Kohus leiab, et liisinguvõtja on asjaolusid arvestades täitnud liisingueseme tagastamise kohustuse kohaselt ning põhjendatud vajadust sõiduki asukoha väljaselgitamiseks tagastamisteenuse kasutamise järele ei olnud. 14.
12. Kohus leiab, et liisingueseme remontimiseks Tallinnasse ja tagasi transportimise kulud on mittevajalikud kulud, mille hüvitamist ei saa hageja kostjatelt nõuda. Hageja kui kutselise liisinguandja jaoks on nii liisinguesemete tagastamise kui garantiiremondi probleemid tõenäoliselt igapäevased. Kohtu hinnangul pidid hagejale olema teada liisitud sõidukite garantiiremondi tingimused ja võimalused. Enne sõiduki Tallinnasse transportimist pidanuks hageja välja selgitama, kas APAS-ist soetatud sõiduki garantiiremonti on võimalik teostada Tallinnas KIA keskuses. Kohus leiab, et hageja tegutses vajaliku hoolsuseta, sellest tulenevalt tegi hageja ebaõigeid otsuseid, millega kaasnes täiendav kulu. Hagiavaldusele lisatud OÜ R ja OÜ M arvetest nähtuvalt pukseeriti auto 24.05.2005 Pärnust Tallinnasse ja 15.06.2005 Tallinnast Pärnusse. Vara müügiaktist nähtuvalt sõiduki müügiga tegeles SAAS, mis asub Tallinnas. Eelnevast järelduvalt sõiduki käigukasti Pärnu A AS-is remontimise järel puudus sõiduki Tallinnasse pukseerimiseks vajadus. Kui sõidukit ei oleks vahepeal asjatult Tallinnasse sõidutatud, ei oleks pukseerimiskulutusi seega üldse olnud. Kõiki asjaolusid arvesse võttes kohus leiab, et sõiduki pukseerimiseks tehtud kulutused ei olnud tingitud liisingulepingu ülesütlemisest, vaid hageja enda valedest otsustustest. Kohus jätab tagastusteenuse tasu 2500 krooni ja transportimise kulude 3006,87 krooni hüvitamise nõude osas hagi rahuldamata.
13. Poolte vahel ei ole vaidlust vara realiseerimise tasu suuruse osas.
14. Kuna kohus tuvastas, et leping öeldi üles 2005.a. märtsis, on põhjendatud perioodil 01.12.2004 – 28.02.2005 tasumata liisingumaksete tasumise nõue kokku summas 14 085,86 krooni.
15. Hageja on vähendanud nõutavat kindlustusmakset ning taotleb kostjatelt välja mõista hageja poolt arve nr 50875552 alusel kindlustusperioodi 18.03.2005 – 17.06.2005 eest tasutud 2700 kroonist 1945,16 krooni, s.o. kindlustusmakse selle aja eest, mil sõidukit ei olnud hageja valduses. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
16. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepinguga nr XXX DK kohustus käendajana tagama solidaarselt liisinguvõtjaga OÜ L 03.09.2003.a. hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks on 23 497,68 EUR, mille ekvivalendiks on 367 659,76 krooni, mis on käendaja suurim võimalik vastutus liisinguandja ees. Kuna kostja 1 liisinguvõtjana oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, vastutab kostja 2 hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kostjaga
17. Alusetu on kostja 2 väide, et ta sõlmis käenduslepingu kostja 1 juhatuse liikmena ning tema arvates läksid osaühingu osa müümisel uuele juhatuse liikmele üle ka kostja 2 käenduslepingust 8 tulenevad kohustused. Kostja 2 on käenduslepingu sõlminud füüsilise isikuna. Kostja 2 samas ka ise tunnistab, et vastutab käenduslepingust tulenevate kohustuste eest.
18. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt summas kokku 98 238,66 krooni ja mõistab selle kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja.
19. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi suures osas rahuldas, rahuldamata jäänud osa moodustab kogu nõudest ca 5 %, peab kohus õigeks jaotada hageja menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, jättes kostjate kanda 95 % ja hageja kanda 5 % hageja menetluskuludest, ning kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust vastavalt tööjaotusplaanile ja TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. Heli Käpp Kohtunik 9