) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Pooltel puudub vaidlus selles, et 25.aprilli 2007 lepingust tekkis poolte vahel võlasuhe. Lepingu esemeks on vallasasja tasu eest kasutusele andmine. Kohus leiab, et poolte võlasuhtel on üürilepingu iseloom ning vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda üürisuhet reguleerivatest sätetest. 1. Hageja on esitanud lepingul põhineva täitmisnõude.
järgi kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri.
1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sisenõutavaks muutunud kohustuse täitmist. Lepingu tingimustes ei ole tasu maksmise aega ja viisi reguleeritud.
1 järgi võib kohustuse täitmise tähtpäev olla kindlaks määratud või tuleneda võlasuhte olemusest. Pooled tasu maksmise tähtajas kokku leppinud ei ole; seega tuleb lähtuda võlasuhte olemusest.
Juhul, kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri lepingu lõppemisel. Hageja väidab, et kostja on jätnud lepingust tuleneva kasutustasu maksmata. Kostja väidab, et on tasu maksnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohustuse täitmise tõendamise koormus lasub kohustuse täitja poolel. Poolte lepingul puudub märge renditasu maksmise kohta; tasu maksmise kohta koostatud maksedokumenti kohtule esitatud ei ole. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaks üüri maksmist. Kohus leiab, et kostja selgitus raha maksmise asjaolude kohta on umbmäärane ning lepingu olemust hinnates ebamõistlik. Hageja kostja esile toodud faktiväiteid raha üleandmise kohta omaks ei võtnud. Kohus leiab ka, et lepingu täitmisel ei ole tavapärane, et tasu maksmine toimub poolte juhuslikul kohtumisel, millisel ei ole vara kasutusse andmise ega tagastamisega mingit seost. Kostja ei nimetanud tunnistaja nime 4 ega taotlenud väidetavalt rahalise kohustuse täitmise juures olnud tunnistajalt kohtus tunnistuse võtmist. Seega on kostja väide tehingu täitmise kohta tõendamata. Hageja tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited, mis on seotud tasu kohasusega. Tasu suurus on lepingus selgelt märgitud; selle kujunemise/kujundamise asjaolud ei oma täitmisnõude hindamisel määravat tähendust. 2. Hageja on esitanud nõude leppetrahvi väljamõistmiseks haagise tagastamisega viivitamise eest.
järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on lepingu sõlmimisel leppinud kokku leppetrahvi kohaldamisel. Kostja ei vaidlustanud hageja leppetrahvi nõudeõigust. Lepingu p. 3.2 järgi on üürile(rendile)andjal õigus nõuda haagise tagastamisega viivitamise korral leppetrahvi iga haagise tagastamisega viivitatud päeva eest kahekordse päevarendi ulatuses. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ei tagastanud lepingus märgitud tähtajal hagejalt üüritud vara. Kostja on lepingut rikkunud; kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja on arvestanud leppetrahvi päevamäära kooskõlas lepinguga. Kostja leppetrahvi arvestust ei vaidlustanud. Kostjal lasus haagise tagastamise kohustus 12.juunil 2007 kell 17.00. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai haagise enda valdusse 8.oktoobril 2007. Seega viivitas kostja haagise tagastamisega 118 päeva. Hageja leppetrahvi nõue summas 4 814.40 krooni on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. 3. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju õigusvastase teoga, s.o. lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju, s.o. kaotsiläinud vara väärtuse (taastamisega seotud kulutuste) ja saamata jäänud tulu hüvitamist.
järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine kohustuse rikkumiseks.
1 p. 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.
1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline; lg. 2 järgi on varaliseks kahjuks otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulutusi. Hageja väidab, et otsene varaline kahju eemaldamisega põhjustatud kulutustes. seisneb hageja haagiselt numbrimärgi 5 Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja eemaldas hageja haagiselt numbrimärgi. Hageja varakahju 100 krooni ulatuses on tõendatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kassa sissetuleku 9.oktoobri 2007 orderiga nr. XXX (tl. 26), mille järgi tasus hageja asendusnumbrimärgi saamiseks 100 krooni. Hageja kulutused on põhjuslikus seoses kostja õigusvastase käitumisega. Seega on hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõue põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Hageja väidab, et tal jäi kostja lepingu rikkumise tõttu saamata tulu. Kostja väidab, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja väide selles, et ta sai majandustegevusest, s.h. haagiste üürile andmisest tulu, on tõendatud 5.veebruari 2007 lepinguga (tl. 76), AS HH avaldusega (tl. 103) ja hageja pangakonto väljavõttega (tl. 68). AS HH sõlmitud lepingu objektiks on sõiduautode järelhaagiste üleandmine eesmärgiga need tasu eest allkasutusse anda. Ajavahemikus 10.aprillist 2007 kuni 9.novembrini 2007 on märgitud äriühingult hagejale laekunud 13 790 krooni, s.o. keskmiselt 2298 krooni kuus. Hagejal on põhjendatud eeldus, et ka kostja kasutuses oleva haagise kasutuse või allkasutuse korral laekunuks hagejale vähemalt samas suurusjärgus raha. Kostja tegevuse tõttu jäi hageja nelja kuu kestel ilma võimalusest saada oma varalt tulu. Hagejal tulu saamata jäämine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Hageja toetas saamata jäänud tulu nõuet summas 11 535.20 krooni. Hageja kahju nõue on arvestatud samas suurusjärgus, milles tulu on ka saadud. Kohus nõustub kostjaga selles, et saamata jäänud tulu on üksnes väidetav ega saa olla tõendatud otsese varalise kahju nõuetes eeldataval moel. See aga ei muuda olematuks kahju saamata jäänud tulu näol. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 järgi otsustab kohus juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud ebamõistlikult suurte kulutustega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel tuleb arvestada kahju tekitamise asjaolusid ning poolte võimalusi kahju ärahoidmiseks. Kohus leiab, et kostja saanuks lepingu kohase täitmisega hoida ära hagejal kahju tekkimise. Hageja on kahju suurenemise ära hoidnud omal kulul valduse taastamisega. Kohus leiab, et kostja väide selles, et poolte vahel oli sõlmitud teine leping haagise müügiks, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. 24.aprilli 2007 arvega on tõendatud, et hageja on esitanud arve osaühingule Euromaja Kinnisvarabüroo 15 000 krooni tasumiseks (tl. 25), millest ei tekkinud kostjale mingeid õigusi ega kohustusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui poolte vahel oli sõlmitud veel teine leping, ei mõjuta see iseenesest vaidlusalusest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja emotsionaalsed; etteheited hagejale ei põhine lepingul. Kostja nägemus lepingu tingimustest ei ole kooskõlas kirjalikus vormis sõlmitud lepingu tingimustega. Kostja on asunud hageja vara suhtes omanikuna käituma, mis on lubamatu ja hinnatav lepingu olulise rikkumisena. Kohus arvestab ka seda, et osaliselt on kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitatud leppetrahviga; samuti seda, et kahjust tuleb maha arvestada võimalikud kulutused vara hoidmiseks ja hooldamiseks. 6 Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju, s.o. saamata jäänud tulu eest on 8 000 krooni. menetluskulud Hageja on 8.augusti 2007 ja 17.oktoobri 2007 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu vastavalt 312.00 ja 938.00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 233; 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja
§-st 3; 76 lg. 1; 82 lg. 1; 100; 101 lg. 1 p. 1 ja p. 3; 127 lg. 1 ja 4; 128 lg. 1, 2 ja 3; 158; 271; 294 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista JL’ilt OÜH kasuks välja 13 914.40 (kolmteist tuhat üheksasada neliteist) krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik istungil võib
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.