) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1 ja p 4, § 367 lg 1, lg 4. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, leping küll sõlmiti, sõidukit, mis oli liisingulepingu esemeks ei ole toodetud, seega ei saanud ka lepingus märgitud eset kostjale üle anda. Kostjale anti üle ärandatud sõiduk, mille VIN- kood oli muudetud, sõiduk ärandati uuesti ning käesolevaks ajaks on politsei vaidlusaluse vara üle andnud omanikule. Kostjale ei ole üle läinud liisinglepingus märgitud sõiduki kasutusvaldust, liisingleping on tühine . Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele.
kohaselt kindlustuslepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja esitas 04.02.2002 liisingutaotluse AS-le HLEvara XXX, ehitusaasta 2000 kasutusrendilepingu sõlmimiseks. 07.02.2002. koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti kohaselt volitas AS HLE kostjat müüjalt G OÜ vara , milleks oli maastur XXX tehasetähisega XXX, vastu võtma. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et AS HLEja OÜ J07.02.2002.a. sõlmisid kasutusrendilepingu nr. 0033280L, mille esemeks oli maastur XXX, ehitusaasta 2000, vara kirjelduslahtris on ära märgitud ka, et tegemist oli tehasetähist XXX omava maasturiga. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et lepingu ülesütlemine toimus hageja poolt põhjusel, et kostja ei tasunud liisingumakseid ( tlk 13), seega on pooltevahelised lepingulised suhted lõppenud. Vaidlus seisneb selles, kas kostjal on kohustus hüvitada vara jääkmaksumus ehk tasumata maksed. Hageja tugineb
§ - le 363, mille punkt 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena ning
§ - le 367 lg 1, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on arvestanud hagihinna vara jääkmaksumuse 220 367.81 krooni alusel, mis kasutusrendi üldtingimuste p 1.1. kohaselt tähendab lepingu tähtaja suvalisel ajahetkel rentniku poolt rendileandjale vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamata osa.
lg 2 kohaselt kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast.
lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu äraütlemist liisinguandja omandisse, tuleb esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Asjaoludest ilmneb, et vara ei ole liisinguandjale üle antud. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hilisemalt on selgunud, et maasturit XXX tehasetähisega XXX ei ole valmistatud ( tlk 42), nimetatud tehasetähis oli muudetud ja varastatud sõiduk on tagastatud omanikule.
ja lepingu üldtingimuste järgi liisinguvõtja kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu, kohus leiab, et kostja vastuväited liisingulepingu tühisuse kohta ei ole põhjendatud. Liisinguandja on krediteerija ega pea
Asjas esitatud dokumentidest ilmneb, et liisingueseme valis välja kostja seaduslik esindaja, samuti on pooled kokku leppinud vara üleandmise tingimused lepingu üldtingimustes. Üldtingimuste 3.1.2 kohaselt vara ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel on rentnikul õigus ja kohustus tutvuda vara tehnilise seisukorraga, hoolikalt kontrollida vara õigusliku staatust, müüja omandiõigust varale, jms. Kostja on esitanud tõendi, millest nähtub, et on tehtud järelepärimine tootjafirmale,, kuid ei ole põhjendanud, miks vastavaid järelepärimisi ei ole läbi viidud enne lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ning puudub alus esitatud asjaolude põhjal tuvastada liisingulepingu tühisust.
lg 3 kohaselt üldjuhul ei vastuta liisinguandja liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest.
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakenduse osas,
lg 1 järgi kohustub liisinguandja tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse.
lg 1 kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Lähtudes liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest, tuleb liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral hüvitada liisinguandjale kui krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused
MS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus jätab hagi rahuldamise korral kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.