Obsah (4)

§ 212§ 219§ 56§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasi K.L. hagi K.M. i vastu kasutusv

§-dest 219 lg 1 ja 223 lg 1 tulenevate kohustuste rikkumise tõttu, 04.04.2006. a avaldusega üles öeldud ja kasutusvaldus seega lõppenud. Seega koormab hagejale kuuluvat kinnistut lõppenud kasutusvaldus kostja kasuks. Vastavalt

§le 66 lg 1, kui kanne on asjaõigus lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. 28.03.2007. a esitas hageja täienduse hagiavaldusele, millega muutis haginõuet. Hageja taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr X kolmandasse jakku K.M. i kasuks üheksakümne üheksaks aastaks kantud kasutusvalduse kustutamist. Hageja tugineb kasutusvalduse kustutamise nõudes

§-le 212 lg 2 p 1 ja lg 2 p 2, mille järgi võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui: kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse või tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Hagejale jääb arusaamatuks, milline on kasutusvaldusest saadav kostja kasu, arvestades, et ta ei ole kasutusvalduse eset kasutanud ning on jätnud kinnistul asuva elamu rüüstamise objektiks. 2

§ 212

lg 2 p 2 sätestatud kasu ja kahju vahekorra hindamisel ei saa lähtuda üksnes hageja otsestest kulude kinnistu korrashoidmiseks kasutusvalduse perioodil. Arvesse tuleb võtta ka hageja otsene materiaalne kahju, mida kostja oma tegevusetusega hagejale on põhjustanud. KOSTJA SEISUKOHT Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Tema väitel oli poolte tahe 02.07.

1. a kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimisel suunatud X , Tartus asuva kinnistu müügilepingu sõlmimisele. Kasutusvalduse seadmise tingis asjaolu, et
2. aastal oli maatüki omandi üleandmine välismaalasele võimalik ainult maavanema loal. Hageja on esitanud kostjale kasutusvalduse ülesütlemise avalduse. Avalduses on hageja tuginenud poolte vahel sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingu p-de 5.1.1., 5.2.
3. ja 5.2.
4. rikkumisele. Lepingu p 5.1.
5. sätestab hoopis kasutusvaldaja õigused ega sea kasutusvaldajale kohustusi. Lepingu p 5.2.
6. kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud tasuma kõik kinnisasjal lasuvad maksud ja kandma koormatised, majanduskulud ja muud kulud. Hageja väitel on ta olnud sunnitud ise kinnistuga seotud makseid tasuma. Hagiavaldusele on lisatud üksnes 14.07.
7. a maksuteade 439.- krooni maamaksu tasumiseks. Muid kuludokumente hagile lisatud ei ole. Kostjani ei ole mingeid maksuteateid jõudnud. Kostja on nõus hüvitama hagejale viimase poolt tehtud kulutused, kuid peab vajalikuks väljendada rahulolematust sellega, et hageja ei ole talle kuludokumente esitanud. Samas peab hageja kulusid aluseks kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemiseks. Kostja on seisukohal, et 439.- krooni tasumata jätmine ei saa olla oluline lepingrikkumine ega alus lepingu ülesütlemiseks. Lepingu p 5.2.
8. kohaselt on kasutusvaldajal kohustus hoida kasutusvalduses olev asi oma kulul korras ja teha asja korrashoiuks vajalikke parandusi ja uuendusi. Kostja on kasutanud kinnistut vastavalt lepingule, milles ei ole täpsemalt reguleeritud, milliseid töid peaks kostja asja korrashoiuks tegema.

§ 219

lg 1 mõtte kohaselt ei peagi kasutusvaldaja mingeid suuremaid remonditöid tegema, see on ikka omaniku kohustus. Kostja väitel ei esine

§-s 212 lg 2 p 1 nimetatud alust kasutusvalduse lõpetamiseks. Kostjal on olnud ning on jätkuvalt huvi hagejale kuuluvat kinnistut koormava kasutusvalduse vastu. Kasutusvaldus ei ole kaotanud tema jaoks tähtsust. Kostja tervislik seisukord on objektiivselt takistanud kostjat igapäevaselt kasutusvalduse objektil viibimast. Hagiavaldusest ei nähtu, milline on olnud omaniku kahju suurus, mis annaks alust kasutusvalduse lõpetamiseks

§ 212lg 2 p 2 järgi.

Hageja ei ole pidanud vajalikuks kahju olemust täpsemalt käsitleda. Vastavalt

§-le 219 lg 2 ei vastuta kasutusvaldaja asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega. Hageja ei saa omistada kostjale enda kui ehitise omaniku kohustuste täitmatajätmist. Kostja on seisukohal, et hageja on ise oma tegevusetusega ja omaniku kohustuste mittetäitmisega pannud aluse kinnistul asuva ehitise lagunemisele ja loonud kuntslikult õigusliku aluse kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemiseks. Tartus X kinnistu väärtus on kasutusvalduse lepingu sõlmimisest tõusnud ca 20 korda, mis eelduslikult hageja poolt kasutusvalduse lõpetamise ajendiks. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. 3 Hageja palub tuvastada kostja kohustus teha notariaalselt tõestatud avaldus ja kustutada kasutusvalduse kanne kinnistusraamatust. Hagi õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse § 212 lg 2 p 1 ja

1. Hageja ei toetu oma nõudes enam kasutusvalduse ülesütlemisele (tl 116). Hageja ei vaidle vastu, et kostja poolt on pärast kasutusvalduse seadmist remonttöid tehtud. Ta võtab omaks selle, et kostja poolt on tehtud peale kasutusvalduse seadmist järgmised tööd: seinapalkide vahetus maja tagumises küljes vasakul pool maja välisust 3 palgi ulatuses; I korruse ruumide lagede toestamine kõigis neljas endises eluruumis seoses vaheseinte lammutamisega; tänavapoolse vasaku nurga lubja-mördi vundamendile tsementvundamendi vöö valamine, samuti samas nurgas puitosa toestamine. Kasutusvaldaja oleks pidanud elamu katkised osad, näiteks lõhutud aknad, parandama. Samas on kostja teinud elamus lammutustöid, mis ongi põhjustanud varisemisohu majas. Hageja kahju moodustab maja olukorra halvenemine võrreldes sellega, kui oleks asutud tegema maja parendusi ja korrastusi. Kostja on teinud lammutustöid ja jätnud maja aastateks seisma. Lammutustööd on jäetud pooleli ja maja korrastamine on jäänud tegemata. Kostja poolt tehtud tööd on maja olukorda praeguseks halvendanud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja seletuse järgi oli tema eesmärk kinnistul asuv elamu korda teha oma sugulaste ja nende tuttavate jaoks väljaüürimiseks. Selles väljendubki kostja huvi kasutusvalduse vastu, see on suunatud võimalusele hakata tulevikus tulu teenima. Kostja hinnangul ei ole maja praegu rohkem varemetes, kui
2. aastal. Maja saab veel renoveerida. Kasutusvalduse saamisel oli maja olukord oodatust halvem ja kulutused selle tõttu arvatust suuremad. Kostja ise oli sellel ajal veel tööl ja õlaoperatsioonijärgselt ei saanud ise töid teha. Kokku on ta kulutanud maja korrastamiseks ca 3 000.- eurot. Ühtegi ehitusluba lammutustöödeks taotletud ei ole. Kostja väitel on tal 11 traavelhobust, kelle võõrandamisest saadava raha arvel on võimalik elamu renoveerimist finantseerida. Iga hobune maksab 35 000.- eurot. Tunnistajad andsid ülekuulamisel järgmisi ütlusi: Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt viibis ta juures, kui kohtutäitur Reet Rosenthal viis elamus X läbi väljatõstmist. See oli enne
3. aastat. Sellel ajal oli majal aknad ees, välisuks oli olemas, maja välisvooder oli olemas, treppe sai kasutada, maja taga olid uksed ees, majas sees oli ahi. Tunnistaja kinnitab, et maja nägi väljatõstmise ajal välja sarnane nagu see on kujutatud hageja poolt esitatud,
4. aastal tehtud fotol. Majas elektrit ei olnud. Tunnistaja U.O. ütluste järgi on ta käinud seal koristustöid tegemas ja muru trimmerdamas
5. kuni
6. aastal. Põhiliselt tegeles ta olmeprügi koristuse, abihoone lammutamise ja niitmisega. Seda palus teha hageja. Hoone olukord võrreldes
7. aastaga on halvenenud. Otsasein-tulemüür on kokku kukkumas. Samuti on ta akendele laudu 3-4 korral ette löönud. Tunnistaja E.K. ütluste kohaselt on kostja tema naise vend. Tunnistaja väitel on ta ehitusala asjatundja. Ta on viibinud X kinnistul 3 korral. Esimesel korral
8. aastal, siis vist
9. aastal ja kolmas kord oli sellel aastal. Üldises joones on maja seisukord olnud sama, olulist muutust ei ole toimunud. Hoovis olev maja on lammutatud. Esimesel korral, kui ma maja juures käisin, tegin 2 pilti. Tunnistaja on andnud juhised tööde kohta, mida seal oleks tarvis teha - suuliselt ja 2001-2002 aastal kirjalikult. Kui ei oleks neid töid teostatud siis oleks tulemüür paindunud veel rohkem ja tõmmanud rohkem palgikonstruktsiooni viltu. Renoveerimishinnaks pakutud 110 000 EUR on tehtud Soome hindade põhjal. Soome ehitushinnad on kõrgemad praegu, kuid ilmselt hakkavad nad võrdsustuma. Ahjude lammutamist tunnistaja ei planeerinud kuna nad olid juba lammutatud. Korstnad on suhteliselt hästi säilinud. Vaheseinte kohta andis tunnistaja juhised, et neid ajutiselt toestatakse. Pärast vaheseinte toetamist olid nad nii halvas seisukorras kuna neid oli krohvitud 4 ja plaaditud ning nad olid seetõttu ära vajunud. Lammutati vaheseinad seetõttu, et alumised osad oli hästi mädad. Ahjud ja korsten olid toetatud maapinnale, vaheseinad olid toetav konstruktsioon. Ahjudel ise ei ole toetavad konstruktsioonid.
10. aastal käis tunnistaja maja üksikasjalikult läbi ja tegi ettepaneku ehitustöödeks, arvutusi selleks ei teinud, hindas silma järgi. Tunnistaja arvates ei ole pärast
11. aastat maja juures midagi tehtud. Tunnistaja S.S. ütluste järgi oli ta Oa tänava maja juures tööl umbes kolm päeva
12. aastal. Maja mõlemad korrused olid paksult rämpsu täis. Seal oli kaltse, paberit, vana raadiotehnikat, kilekottides midagi. Majas elasid kodutud. Väljast poolt polnud maja olukord väga hull, kuid ilma remondita poleks ilmselt läbi saanud. Seest ei saanud otsustada enne rämpsu koristamist. Ilmselt olid põrandad mädad. 3 päeva koristas tunnistaja rämpsu. Rohkem pole ta kostjaga kohtunud. KOHTU SEISUKOHT
13. Kostja väitel oli poolte tahe 02.07.
14. a kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimisel suunatud X , Tartus asuva kinnistu müügilepingu sõlmimisele. Kasutusvalduse seadmise tingis asjaolu, et
15. aastal oli maatüki omandi üleandmine välismaalasele võimalik ainult maavanema loal.

§ 56lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust.

Hagejale kuuluva kinnistu kohta kinnistusraamatus avatud registriosa (kin.reg.osa nr 289103) kolmandasse jakku on kantud kasutusvaldus kostja kasuks. Kohtule on esitatud notariaalselt tõestatud kasutusvalduse seadmise leping, milles pooled on väljendanud tahet kasutusvalduse seadmiseks. Kostja ei ole esitanud vastuhagi kasutusvalduse seadmise lepingu näilikkuse tuvastamiseks. Seetõttu jätab kohus kostja väited pooltevahelise õigussuhte näilikkuse kohta tähelepanuta. 2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas esineb

§ 212lg 2 p 1 või p 2 nimetatud asjaolud 02.07.1999.

a sõlmitud lepingu (tl 8-11) alusel X , Tartus asuvale kinnistule (kin.reg osa nr 289103) seatud kasutusvalduse lõpetamiseks. Hageja ei tugine haginõudes 04.04.06. a avaldusele lepingu ülesütlemise kohta (tl 16-18), olles sellisest väitest loobunud, seetõttu ei hinda kohus kasutusvalduse seadmise lepingu võimaliku ülesütlemisega seotud asjaolusid. 3.

§ 212lg 3 järgi § 212 1.–2.

lõikes nimetatud juhtudel kohaldatakse vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega peab kohus haginõude rahuldamiseks tuvastama, et kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse (

§ 212

lg p 1) või on kinnistu omaniku kahju kasutusvalduse jätkamisel oluliselt suurem kasutusvaldaja kahjust (

§ 212

lg 2 p 2) pidades silmas

§ 177regulatsiooni.

4.

§ 177

lg 1 kohaselt, kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.

§ 212

lg 2 p 2 rakendamiseks peab kohus hindama kinnisasja omaniku ja kasutusvaldaja kahju/kasu tegelikku vahekorda, kusjuures kasu ja/või kahju seos poolte enda teoga ei ole siinkohal määrava tähtsusega. 5. Vastavalt

§-le 177 lg 2, kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. Eelkõige tuleneb viidatud normist juhis tõendamiskoormise jagamiseks poolte vahel. Kuna pooled sõlmisid kasutusvalduse seadmise lepingu 02.07.

1. a ning sellest on möödunud vähem kui 10 aastat, siis ei saa 5 eeldada kasutusvalduse tähtsuse kadumist kasutusvaldaja jaoks ja hageja peab sellekohaseid väiteid ise tõendama.
2. 12.04.
3. a viis kohus X , kinnistul läbi paikkondliku vaatluse (tl 110-111). Paikkondlikul vaatlusel tuvastas kohus, et X elamu ei ole elamiskõlblikus seisus ja selles alaliselt ka ei elata.
4. Hageja väitel seisneb tema kahju selles, et kasutusvalduse seadmisest arvates on kinnistul asuva elamu seisukord halvenenud, mistõttu on oluliselt tõusnud elamu renoveerimise maksumus. Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud
5. aastal tehtud foto X elamust (tl 82), H.P. arvamuse hoone ehituslikust seisukorrast (tl 123), T.T. võrdlevad taotluseelarved 199/2007 (tl 123). Samuti soovib hageja oma väidet tõendada tunnistaja A.T ütluste ja sundkorras väljatõstmise aktidega (tl 125-127). Hageja väitel nägi hoone
6. aastal ehituslikult välja samasugune nagu
7. aastal tehtud fotol. Seda sarnasust kinnitavad tunnistaja A.T. ütlused. Hageja poolt esialgselt esitatud asjatundjate arvamused tuginevad samuti X elamust
8. aastal tehtud fotole.
9. Kohus käsitleb H.P. ja T.T. kirjalikke arvamusi dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Vastavalt majandustegevuse registri andmetele on H.P. Tari AS, mille tegevusalaks on ehitusprojektide ja ehitusekspertiiside tegemine, vastutavaks spetsialistiks. T.T. on lõpetanud õpingud Tallinna Kunstiülikooli arhitektuuri erialal 01.06.
10. a ja töötab Eesti Maaülikooli õppejõuna.
11. H.P. arvamusest nähtub, et X hoone oli
12. aastal rahuldavas olukorras, vajades sanitaarremonti. Sellega võrreldes on arvamuse andmise ajaks lammutatud I korruse põrandad ja ahjud; puuduvad aknaraamid; I korruse aknad on laudadega kinni löödud; osaliselt on lammutatud ehitise laudvooder; praktiliselt on lammutatud lõunapoolne trepikoda; korstna otsad on lagunenud; tuletõkkemüüri ülemine ja osaliselt ka alumine osa on lagunenud. Kõik lammutustööd on teostatud omavoliliselt. Lammutamisel ei ole arvestatud, et ahjud ja selle peale laotud müür on olnud keskmise pikivaheseina kandvaks elemendiks. Toimunud on lagede oluline vajumine. Laetalade vajumine on pinge alla tõmmanud kandvad välispikiseinad, kui ka tellistest tulemüüri. Viimane on tugevasti deformeerunud ja seisab püsti tänu vahelagedesse paigaldatud metallankrutele. Oskamatu ümberehituse tulemusena on hoones tekkinud avariiohtlik seisukord ja hoone taastamine on muutunud majanduslikult mõttetuks.
13. T.T. arvamusest nähtub, et
14. aastal olnuks ehitise renoveerimise maksumus 317 595,70 krooni ja
15. aastal 3 047 571,88 krooni.
16. 19.06.
17. a kohtuistungil esitas kostja 2 fotot, millel on kujutatud X elamu. Fotode elektroonilise dateeringu järgi on need tehtud 22.07.
18. a. Fotode autoriks on R.K.. R.K. on andnud ütluse fotode tegemise aja kohta (tl 137). Fotodel kujutatud elamu seisukord ei lange üheselt kokku elamust
19. aastal tehtud fotodel kujutatuga. Seetõttu esitas hageja fotod nii H.P. kui ka T.T. täiendava seisukoha võtmiseks. H.P. täiendava arvamuse kohaselt kinnitavad fotod tema arvamust ning neil kujutatud hoone seisukord on põhiliselt sama võrreldes
20. a fotol kujutatuga. Olulist tähtsust omab see, et enne fotode tegemist ei ole hoones ümberehitustöödega alustatud. T.T. i täiendava arvamuse järgi tuleb tema esialgses arvamuses toodud ehitise renoveerimise maksumust suurendada 37 117,85 krooni võrra 354 713,65 kroonini.
21. Kostja on esitanud R.K. arvamuse X elamu renoveerimise hinna kohta. Tema hinnangul on X elamu renoveerimise hinnaks 110 000.- eurot (tl 130) (110 000.- EUR * 15,6466 = 1 721 126.- EEK). 13.

§ 219

lg 1 järgi on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Poolte vahel sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingu p 5.2.2. kordab seaduse 6 regulatsiooni. Kuna kasutusvaldaja kohustuseks on teha üksnes asja korrashoiuks vajalikke parendusi ja uuendusi, siis tuleb asja kapitaalremondi kulud kanda asja omanikul. Samale seisukohale on asunud kostja vastuses hagile (tl 64). Poolte vahel sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingust ei tulene, kes peaks korraldama X elamu renoveerimist. Kohus on seisukohal, et poolte praktikast saab järeldada, et hoone renoveerimise korraldamine jäi kostja kohustuseks. Kuna pooled ei ole sõlminud kokkulepet

§-s 219 lg 1 sätestatud kohustuste jaotuse muutmiseks, siis ei vabastanud asjaolu, et hoone renoveerimist korraldas kostja, hagejat kohustusest kanda renoveerimise kulud.

1. Kasutusvaldusega koormatud kinnisasjal asuva elamu renoveerimiskulude kandmise kohustus lasub hagejal. Seetõttu nõustub kohus hagejaga selles, et viimase poolt kasutusvaldusest saadud kahju väljendub muuhulgas elamu renoveerimise maksumuse suurenemises. T.T. i arvamuse järgi on renoveerimise maksumus suurenenud ca 2,7 miljoni (3 047 571,88 - 354 713,65) krooni võrra. Isegi kui võtta renoveerimise maksumuse hindamisel aluseks R.K. arvamus, on renoveerimise maksumus suurenenud ca 1,35 miljoni (1 721 126 - 354 713,65) krooni võrra.
2. Kostja väitel on tema huvi kasutusvalduse vastu suunatud tulevikku. Samas ei ole kostja näidanud, milles seisneb tema kasutusvaldusest saadav kasu. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kostja oleks saanud kasutusvalduse esemest loodus- või õigusvilja. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid selle kohta milline oleks tema kasutusvaldusest saadav kasu tulevikus. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kasutusvaldusest kasu saamise fakti.
3. Sõltumata sellest, kas X elamu renoveerimistööde maksumuse hindamisel võtta aluseks R.K. või T.T. i arvamus, on ilmne, et hageja kasutusvaldusest saadav kahju on oluliselt suurem kui hageja kasu. 17.

§ 212

lg 2 p 2 sätestatud tagajärje saabumine ei ole seotud omaniku kahju või kasutusvaldaja kasu tekkimise objektiivsete asjaoludega. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt asjatundjate arvamusele, on oluline osa ehitise renoveerimise maksumuse suurenemisest seotud X elamus kostja poolt tehtud lammutustöödega. 18. Kostja väitel ei ole ta kaotanud huvi kasutusvalduse vastu. Kasutusvaldus ei ole kaotanud tema jaoks tähtsust. Kohus leiab, et kuigi huvi mõiste on seotud isiku subjektiivse tahtega, siis

§ 212

lg 2 p 1 tähenduses tuleb huvi olemasolu või puudumise hindamisel silmas pidada õigusnäilikkust. Kostja ei saa väita jätkuvat huvi kasutusvalduse vastu tuginedes ainuüksi oma subjektiivsele tahtele. Tema subjektiivne tahe peab väljenduma objektiivsetes asjaoludes, mille kaudu on teistel isikutel võimalik tema huvi hinnata. Kohus on seisukohal, et

§ 177

lg 2 sätestatud 10-aastast tähtaega huvi puuduse tuvastamiseks saab käsitleda üksnes eeldusliku tähtajana. Sõltuvalt tegelikest asjaoludest võib huvi puudumine ilmneda tegevusetuses ka lühema aja jooksul.

1. Tunnistaja S.S. ütlustest nähtub, et tema korraldas hoones koristustöid, kusjuures koristustööde käigus ilmnes, et kodutud kasutasid hoonet elupaigana. Sellega on tõendatud, et kostja oli
2. aastal pärast kasutusvalduse seadmist teadlik sellest, et X elamu vajas kohest hoolt ja korrastamist, et vältida selle edasist lagunemist ja õigusvastast kasutamist kolmandate isikute poolt.
3. Kostja väitel on ta teostanud X elamus lammutus ja toestustöid. Hageja selles osas kostja väitele vastu ei vaidle (tl 116). Kostja (tl 140) ja tunnistaja R.K. (tl 138) ütlustest nähtub, et kostja ei ole elamus pärast
4. aastat mingeid töid teinud. Samuti ei ole kostja taganud kasutusvalduse eseme üldist heakorda ning on jätnud X elamu kolmandate isikute meelevalda. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja U.O. ütlustega (tl 118), Tartu Linnavalitsuse ettekirjutuse (tl 12-13), Tartu Linnavalitsuse teatise (tl 14), 7 paikvaatlusega (tl 111), H.P. arvamusega (tl 123). Kohus leiab, et kostja täieliku tegevusetusega kolme aasta jooksul olukorras, kus X elamus oli kostja poolt teostatud olulisi lammutustöid, tõendab, et kasutusvaldus on kaotanud kostja jaoks igasuguse tähenduse. Kostja olukorras mõistlik isik pidi kohtu arvates mõistma, et remonditööde katkestamine ja hoone järelevalveta jätmine võis põhjustada hoone seisukorra olulise halvenemise. Kostja on küll esitanud R.K. poolt koostatud hoone renoveerimise kava (tl 130-132) ja tõendi võla andmiseks (tl 133-134), kuid seda otsese vastusena kohtu sellekohasele ettepanekule (tl 117). Kohus leiab, et kostja tegevusetusele tuginedes on hagejal alus pidada kostjat täielikult huvi kaotanuks kasutusvalduse teostamise vastu.
5. Kostja väitel ei olnud tal tervisliku seisukorra tõttu objektiivselt võimalik kasutusvaldust igapäevaselt teostada. Väite tõendamiseks on kostja esitanud väljavõtted haigusloost (tl 86-91). Kohus leiab, et kostjal oli vaatamata oma tervislikule seisukorrale võimalik teostada kasutusvaldust kolmandate isikute kaudu ja seetõttu ei saa halvenenud tervise faktiga põhistada huvi jätkuvust kasutusvalduse teostamiseks. Kostja on leidnud võimaluse algatada X krundi detailplaneeringu koostamine kolmanda isiku, oma tütre I.S., vahendusel, kuid siis loobunud planeeringu koostamisest (tl 98-103, 108). Kostja väitel võiks kasutusvaldaja huvi puudumist tõendavateks asjaoludeks olla kasutusvaldaja pikemaajaline viibimine hooldekodus või välismaal ilma, et oleks asja kasutatud või näidatud muud moodi üles huvi asja vastu (tl 168). Kohus nõustub selles osas kostja seisukohaga. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ka kasutusvaldaja pikaajaline haigus või kestev terviserike võib olla asjaolu, mis viitab kasutusvaldaja huvi lõppemisele olukorras, kus kasutusvalduse esemeks oleval kinnistul asuv elamu on kasutuskõlbmatu.
6. Hageja on taotlenud kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr X sisse kantud kinnistu katastritunnusega 79513:012:0008 asukohaga Oa tn 16, kinnistu registriosa kolmandast jaost, K.M. ’i kasuks üheksakümne üheksaks aastaks seatud kasutusvaldus. Samuti taotleb hageja tuvastada K.M. ’i kohustuse olemasolu nõusoleku andmiseks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr X sisse kantud kinnistu katastritunnusega 79513:012:0008 asukohaga Oa tn 16, pindalaga 732m2 kasutusvalduse kustutamiseks kinnistu registriosa kolmandast jaost, kuhu on kantud kasutusvaldaja pärijale üleminev kasutusvaldus K.M. ’i kasuks üheksakümne üheksaks aastaks.
7. Vastavalt

§-le on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike järgi ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Vastavalt TsÜS §-le 68 lg 5 võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.

§-le 642 ja TsÜS §-le 68 lg 5 tuginedes kvalifitseerib kohus nõude ümber. 24. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 56 lg 1; 642; 177; 212 lg 2 p 1, 2; 218 lg 1; 219 lg 1, KRS 341 lg 1, 7, TsÜS § 68 lg 5 tuleb hagi rahuldada ning lõpetada X , Tartus asuva, kinnistu K.M. ’i kasuks koormav kasutusvaldus ja tuvastada K.M. i kohustus tahteavalduse tegemiseks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr X kolmandast jaost K.M. ’i kasuks seatud kasutusvalduse kande kustutamiseks. K.M. i tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus. 8 25. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahuks otsus tehti. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtunik 9