KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-50047 Tsiviilasi SJ’i ha
) § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vanem kelle varaline seisund on muutunud esitada kohtule uue nõude elatise suuruse muutmiseks. Seega on kohus seisukohal, et antud asjas ei saa menetlust lõpetada sellel alusel, samade poolte vahel on olemas Eesti kohtu jõustunud lahend, millega on kinnitatud poolte kokkulepe tütar A ülalpidamiseks elatise tasumiseks summas 1500 krooni ning asi tuleb läbi vaadata sisuliselt.
§ 60
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
§ 60
lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
§ 63
lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva 3 seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Tulenevalt
§ 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 61
lg 6 p 3 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse elatise maksmise lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt elab poolte ühine laps KJ hagejaga ning AJ kostjaga. Hageja on kohustatud maksma A J’i ülalpidamiseks elatusraha summas 1500 krooni, vastavalt Harju Maakohtu kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-05-
- Hageja kasvatab veel alaealist tütart kooselust KK’iga. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja töötu. Lähtudes eeltoodust palub hageja lõpetada igakuine elatise maksmine tütar A J’i ülalpidamiseks. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada või jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja taas kord oma endise abikaasa vastu algatatud kohtuvaidluses pole esitatud uusi asjaolusid, mis erineksid varasema tsiviilasja vaidlusepunktidest elatisraha üle. Ühtegi uut asjaolu näiteks hageja raske haigestumine, invaliidistumine, mis saavad olla aluseks elatisraha maksmise lõpetamisele või ebamõistliku summani vähendamisele, pole hageja välja toonud. Samuti leiab kostja, et hageja on terve ja tööeas inimene, kes ei peaks võtma riske ja töötama oma elukaaslasele kuuluvas firmas, kus teda juba kahel korral on töölt vabastatud. Praeguses turusituatsioonis on hagejal võimalik leida endale muu töökoht Eestis või mõnes Euroopa riigis. Sel viisil väljateenitud töötasu võimaldaks hagejal kõiki oma lapsi ja iseennast mõistlikult ja väärikalt ülal pidada. Hageja ei ole esitanud ühtki uut asjaolu elatisraha lõpetamise nõude juurde, mis kuidagimoodi erineks hageja varasemast nõudest. Kostja on seisukohal, et kuivõrd ühtki uut asjaolu ei ole esile toonud ja samadel alustel on samad pooled juba vaielnud ja kohtulahend on olemas siis hageja esitatud elatise maksmise lõpetamise nõude menetlusse võtmiseks seaduslik alus puudub ja selles osas tuleb menetlus lõpetada või jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolte ühine tütar KJ elab hageja juures ning AJelab kostja juures. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja maksab igakuist elatist summas 1500 krooni kostja kasuks tütar A J’u ülalpidamiseks ja, et kostja ei maksa hageja kasuks igakuist elatist tütar KJ’i ülalpidamiseks. Hageja on kohtule esitanud ka 21.06.2006.a. Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-05164, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et poolte ühise lapse KJ’i elukohaks jääb hageja elukoht. Samuti on määruses pooled kokku leppinud, et hageja maksab kostja kasuks tütre A J’i ülalpidamiseks, kes elab kostja juures, igakuist elatusraha summas 1500 krooni. Hageja on kohtule esitanud ka töölepingu lõpetamise teate, mille kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud 28.11.2007.a. Kohtule on esitatud ka Tallinna ja Harjumaa osakonna tõend töötuna arvelevõtmise kohta alates 29.11.2007.a. Kuna antud asjas on tuvastatud, et poolte ühine tütar Kelab hageja juures ja ühine tütar A kostja juures, asub kohus seisukohale, et vastavalt
§ 61
lg 3 on ilmnenud muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused elatise maksmise lõpetamiseks. Kohus leiab, et kuna üks tütar elab hageja juures ja teine kostja juures, siis on ebavõrdne et hageja maksab kostja juures elava tütre A ülalpidamiseks elatist. Samuti ei pea kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista elatis hageja juures elava tütre Külalpidamiseks. 4 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning tuleb lõpetada Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05-164 resolutsiooni p 1.7 alusel määratud igakuise elatusraha summas 1500 krooni väljanõudmine IL kasuks tütar AJ(sünd XXX) ülalpidamiseks, alates 01.12.2007.a. Kuna kohus rahuldas hagi, siis kohus ei vaata sisuliselt läbi hageja alternatiivnõudeid.
§ 61
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5