2-07-46602/3

Tsiviilasi nr 2-07-46602 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 16.mail 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi ETOÜ (registrikood XXX asukoht: XXX) hagi OÜ IBS(registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu võlgnevuse nõudes.

Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada. • Mõista IBSOÜ-lt välja ETOÜ kasuks põhivõlgnevusena kokku 14 081.94 (neliteist tuhat kaheksakümmend üks krooni 94 senti) krooni ja viivisvõlgnevusena kokku 694.32 (kuussada üheksakümmend neli krooni 32 senti) krooni. • Menetluskulud jäävad kostja kanda.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ETOÜ (edaspidi hageja) ja OÜ IBS(edaspidi kostja) 18.06.2007 ja 21.06.2007 ühekordsed rahvusvahelised veolepingud, millede kohaselt kohustus hageja toimetama kauba saaja aadressile ning kostja tasuma osutatud teenuste eest mõlemal juhul 17 200.00 krooni. Lepingute kohaselt tulid arved tasuda 14 päeva jooksul pärast arve ja kauba saatedokumentide originaalide laekumist. Mõlemas lepingus olid pooled kokku leppinud trahvisummad, mille kohaselt seisupäev Eestis maksis 1000 EEK/tööpäev, seisupäev Venemaal 100 Eur/tööpäev. Kostja pretensioone kummagi veo puhul ei esitanud. Koos CMR-i ja arvetega 2 saadeti kostjale ka seisaku eest määratud trahvisanktsioone kinnitavad dokumendid. 31.07.2007 esitas hageja kostjale arve nr 223 osutatud teenuste ja viiepäevase seisaku eest summas 25 023.30 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 14.08.2007. 14.09.2007 tasus kostja arve nr 223 osaliselt summas 17 200.00 krooni. Arve ülejääk summas 7 823.30 krooni on tasumata.

24.07.2007 esitas hageja kostjale arve nr 206 osutatud teenuse ja neljapäevase seisaku eest summas 23 458.65 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 07.08.2007. 14.09.2007 tasus kostja arve nr 206 osaliselt summas 17 200.00 krooni. Arve ülejääk summas 6 258.64 krooni on tasumata.

Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg kokku 14 081.94 krooni ja viivised 694.32 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et esitas hagi arvete tasumisega viivitamise ja seisakutest tingitud lisakulude mittetasumise eest.

Kostja aga on rajanud oma vastuse rahvusvahelise kaubaveo tingimuste vaidlustamisele.

Vastavalt Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooni artikkel 30 p-le 3 võib kauba kohaletoimetamisega viivitamine põhjustada kohustuse kahju hüvitada ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul, arvates kauba saaja käsutusse üleandmise päevast.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 801 lg 4 alusel veotähtaja ületamisest tulenevat nõuet ei saa esitada, kui saaja ei teata vedajale veotähtaja ületamisest 21 päeva jooksul veose saajale üleandmisest.

Kostja ei ole hagejale seoses vaidlusaluse veoga pretensioone ega avaldusi esitanud.

Konventsiooni artikli 23 p 5 sätestab, et kohale toimetamisega viivitamise korral, kui nõude avaldaja tõendab, et viivitus on tekitanud kahju, on vedaja kohustatud hüvitama kahju, mis ei või ületada veomaksu. Kostja ei ole hagejale esitanud nõuet trahvisanktsioonide maksmiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist. Kostja vastusest nähtuvalt tekkis kostja kahju teiste lepingute ja teiste autodega seonduvalt, mitte nende lepingute alusel, mis on hagi aluseks.

II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid veotellimuslepingud 20-le autole. Lepingute kohaselt pidid kõik autod olema Venemaa tollis hiljemalt 04.07.2007. Veotellimuslepingutes on kirjas, et 17 200 krooni on kokkuleppehind, mis makstakse välja, kui tähtaegadest ja kõikidest tingimustest on kinni peetud. Tellimuses toodud tingimuste rikkumise korral oli kostjal õigus vähendada hinda kostjale laekuvate pretensioonide summa ulatuses. 20-st laaditud autost kaks autot (tellimus nr 175/1-2007 ja 178/1-2007) ei jõudnud õigeaegselt kohale. Need kaks autot jõudsid kohale 05.07.2007. Nende kahe auto pärast seisid kõik teised 18 autot. Mõni auto jõudis Venemaa tolli isegi varem kui 04.07.2007. Seega hageja väide, et piiriületamine oli raskendatud, on põhjendamata. Seoses kahe auto hilinemisega tekkis Venemaal tõrge lahtitollimisel ning kaup vabastati tolli alt alles 06.07.2007. See omakorda tõi kostja kliendile kaasa lisakulusid summas 2 239 EUR. Kostja teavitas hagejat kostjale esitatud pretensioonist. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja peab ise kinni maksma nende autode seisuajad, kes olid õigeaegselt Venemaa tollis. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisade ning kostja vastuväidete ja nende lisadega, samuti uurides ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

1.Hageja vedajana on seisukohal, et kostja veo tellijana rikkus poolte vahel 18.06.2007 sõlmitud veolepingut nr 174/1-2007 (t lk 8) ja 21.06.2007 sõlmitud veolepingut nr 180/1-2007 (t lk 17), jättes tasumata veokite seisuaja eest. Kostja on seisukohal, et seisak toimus vedaja süül, kuna tellitud 20-st autost 2 hilinesid ja seetõttu seisid ka ülejäänud 18 autot.

Vaidluse aluseks olevatest faktilistest asjaoludest lähtudes tuleb vaidlus lahendada kaupade rahvusvahelise kaupade autoveo lepingu konventsiooni (edaspidi Konventsioon) ja 3 võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel.

2.Poolte vahel puudub vaidlus nende vahel 18.06.2007 ja 21.06.2007 sõlmitud vaidlusaluste veotellimuste/lepingute tingimuste üle. Muuhulgas oli neis kokku lepitud kauba mahalaadimise kuupäevana 04.07.2007 ja tasuna 17 200.00 eesti krooni, kui tähtaegadest ja kõikidest tingimustest on kinni peetud, ning seisupäeva hinnaks 1000.00 eesti krooni Eestis ja 100 EUR-i Venemaal. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et kaup jõudis lahtitollimisele ühepäevase hilinemisega, see oli 05.07.2007. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et vaidlusalune kaup jõudis saajale hilinemisega. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et arvetega nr 223 31.07.2007 (t lk 15) ja nr 206 24.07.2007 (t lk 20) nõudis hageja kostjalt lisaks transporditeenuse tasule ka hüvitust vastavalt 5 ja 4 seisupäeva eest.

Kostja on vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised asjas tähtsust omavad dokumentaalsed tõendid: 1) kostja reklamatsioon 13.07.2007 (t lk 34), mille sisu kohaselt pidi hageja auto XXX/ XXX olema St.Peterburis kohal 04.07.2007, kuid jõudis sinna 05.07.2007 ning seoses sellega tekkis Venemaa tollis tõrge autode lahtitollimisel; et sellega rikkus hageja tellimuse nr 178/1 21.06.2007 tingimusi ning juhul, kui reklamatsiooni esitajale esitatakse pretensioon, siis edastatakse need hagejale; 2) St Peterburg´i äriühingu pretensioon 16.07.2007 (t lk 33), mille kohaselt pidi nende tellimusel kostja poolt St Peterburgi viidav kaup jõudma kohale 04.07.2007, kuid jõudis alles 05.07.2007, kuna sõidukid nr XXX ja nr XXX jõudsid alles sel päeval kohale ning et seoses sellega pidi saaja tasuma täiendavaid makseid, milliste summa peetakse kinni kostjale arvete alusel tasumisele kuuluvast summast; 3) kostja 16.08.2007 teatis hagejale (t lk 32), millega tuletati hagejale meelde 13.07.2007 reklamatsiooni sisu ja teatati, et kostja kliendile seoses hilinemisega tekkinud kahju summas 2238 EUR-i = 35 032.74 eesti krooni peetakse kinni hageja poolt esitatud arvetest. Lisaks oli kostja poolt esitatud ülejäänud 18 tellitud sõiduki kohta veotellimused/lepingud, CMR-id ja saabumise kinnitused (t lk 35-86), kuid neist nähtuvate asjaolude üle pooltel vaidlusi ei ole ning need ei oma käesoleva asja lahendamisel olulist tähtsust.

3.Vastavalt Konventsiooni artikkel 17 punktile 1 vastutab vedaja kauba kohaletoimetamisega mistahes viivitamise eest. Vastavalt VÕS § 792 lg-le 1 vastutab vedaja muuhulgas veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest. Vedaja vastutusest vabastamise alused on sätestatud Konventsiooni artikli 17 punktides 2 ja 4 ning VÕS-i §-s 793. Samas seob nii Konventsioon kui VÕS (vastavalt artikli 30 punkt 1 ja § 801 lg 4 viivitamisega kauba kohaletoimetamise korral kahju hüvitamise kohustuse tekkimise vastava nõudeavalduse esitamisega. Mõlema viidatud sätte kohaselt võib viivitamine tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus (teade kahjust) oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast alates.

VÕS § 801 lg 5 kohaselt, kui teade esitatakse pärast veose üleandmist, peab see olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see loetakse õigeaegselt esitatuks, kui see on vajalikul tähtajal ära saadetud.

Antud asjas hageja eitab nii hagiavalduses kui kirjalikus seisukohas kostja vastusele (t lk 90-91) igasuguste avalduste ja pretensioonide saamist „seoses kõnesoleva kaubaveoga“. Kostja on hageja nimetatud seisukohtadest teadlik (mõlemad viidatud menetlusdokumendid olid kohtu poolt kostjale kättetoimetatud), kuid tõendeid 21 päeva jooksul, see oli perioodil 06.07.2007 kuni 26.07.2007, hagejale Konventsioonis ja VÕS-i nimetatud kirjaliku kahjuavaldus(t)e saatmise kohta kohtule ei esitatud. Kostja esitas 13.07.2007 kuupäeva kandva reklamatsiooni, kuid ei esitanud tõendeid selle saatmise kohta (näiteks postiasutuse kviitung tähtkirja vastuvõtmise kohta või hageja esindaja kinnitus reklamatsioonil selle kättesaamise kohta või muu taoline).

Isegi juhul, kui kostja oleks esitanud tõendi 13.07.2007 avalduse saatmise kohta, tõendaks see kahjuteadet vaid seonduvalt 21.06.2007 lepingu alusel toimunud veoga (sisaldab selgesõnaliselt viidet vaid 21.06.2007 tellimuse rikkumise kohta hageja poolt). 18.06.2007 lepingu alusel 4 toimunud veo kohta kahjuteate esitamine kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu.

4.Otsuse eelmises punktis jõudis kohus järeldusele, et antud asjas ei leidnud tõendamist, et kostja oleks saatnud Konventsiooni artikli 30 punktis 3 ja VÕS § 801 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul hagejale avalduse seoses hagejapoolse viivitusega kostjal kahju tekkimise kohta. Seega ei leidnud ka tõendamist, et hagejal oleks tekkinud kohustus hüvitada kostjale nimetatud asjaolul tekkinud kahju. Seega ei oma õiguslikku jõudu ka kostja 16.08.2007 kuupäeva kandev tasaarvestusavaldus (t lk 32). VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestavad pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse toimumiseks peab seega olema tõendatud pooltel vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Antud asjas aga ei leidnud tõendamist kostjal tema poolt väidetud rahalise nõude olemasolu hageja vastu.

5.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud hageja nõue kostja vastu veolepingute nr 174/1-2007 ja nr 180/1-2007 alusel seisuaja hüvitamiseks nii põhi- kui viivisnõude osas. Hageja nõuete aritmeetilisele arvestusele (sisalduvad hagiavalduses) kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega lähtub kohus hageja arvestustest. Hageja on põhjendatult lähtunud viivise määra arvestamisel VÕS-i § 113 lg-st 1 ja § 94-st, kuna pooltevahelised lepingud ei sisalda kokkulepet viivise kohta.

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.