kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 13.05.2008 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse koos sellekohase hoiatusega mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest on 19.03.2008 kostjale väljastatud ning on kostja poolt vastu võetud 31.03.2008. Kohtukutse vastuvõtmisel on kostja juhatuse liige Erika Gering andnud oma allkirja.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 märgitud tagaseljaotusega asja lahendamist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Kostja on vastuses hagile pidanud vajalikuks asja arutamist kohtuistungil (
lg 3 p 3), jättes ise istungile ilmumata ning mitteilmumise põhjustest teatamata. Kohus leiab, et
lg 1 tulenevalt kuulub hagi täielikult rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ning hageja poolt 14.03.2008 kirjalikes seisukohtades esitatud korrigeeritud nõude ulatuses. Hageja kirjalikele põhjendustele ja korrigeeritud nõudele (14.03.2008) kostja vastuväiteid ega täiendavaid tõendeid ei ole esitanud.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hageja nõuded tulenevalt pooltevahelisest töölepingulisest suhtest. Tööleping hagejaga on lõpetatud 29.09.2007 TLS § 86 p 6 alusel. Hageja ei ole nõustunud kostja poolt talle distsiplinaarkaristuste määramisega ega ka töölepingu lõpetamisega nimetatud alusel. 12.10.2007 hageja poolt Jõhvi töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud nõuded on töövaidluskomisjon oma otsusega 04.12.2007 rahuldanud osaliselt. ITLS § 24 lg kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITLS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Hageja esitatud tõendit AS-i Eesti Post väljavõttest töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamisest 10.12.2007 ei ole kostja vaidlustanud; seega, enne hagi esitamist ei olnud töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses, ta on lisanud oma nõuete tõendamiseks vajalikud dokumendid ning on nõuded ka õiguslikult põhistanud. 7 Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 lg 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteod töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel peab vastama töötaja süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Töölepingu seaduse (TLS) § 103 lg 1 tulenevalt on tööandjal õigus lõpetada paragrahvi 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hageja ei ole temale distsiplinaarkaristuste määramisel märgitud väidetud süütegusid tunnistanud ning palub määratud karistused tühistada, esitades oma kirjalikes avaldustes vastavad põhjendid. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. ITLS § 29 lg 2 tulenevalt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Seega, ITLS § 29 lg 2 tulenevalt, tuleb töövaidlusorganil (kohtul) asjas tagaseljaotsusega hagi rahuldamisel lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel ( TLS § 79). ITLS § 30 lg 2 kohaselt, kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Ka TLS § 117 lg 2 tulenevalt, kui töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel loobub töötaja tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.
lg 1 sätestatust tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Seega, oma vastuväidete juurde jäämisel, peaks ka kostja
Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt. 8 Hageja on esitanud 13.05.2008 kohtule avalduse hageja menetluskuludest summas 7670 krooni.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus
Kohtunik: /allkiri/ I. Külavee Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2008. a. Nooremreferent L. Herne . . 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.