) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
JKsünnitunnistusega on tõendatud, et JK(sünd XXX.a.) vanemateks on DK ja JK. AK’i sünnitunnistusega on tõendatud, et AK’i (sünd XXX.a.) vanemateks on DK ja JK.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Hageja kohtule hagiavalduse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2074 krooni tütre JK ülalpidamiseks alates 01.11.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis summas 2074 krooni poeg AK’i ülalpidamiseks alates 01.11.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja keskmine töötasu on 7237 krooni. 14.04.2008.a. istungil esitas hageja avalduse, mille kohaselt palub elatis välja mõista alates 01.05.2008.a., kuna kostja on käesoleva ajani laste ülalpidamiseks elatist tasunud 14.04.2008.a. istungi avaldas kostja, et on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 1210 krooni, kuna on hetkel 80% töövõimetu, siis ei suuda suuremat elatist maksta. Kostja on kohtule esitanud tõendid oma töövõimetuse kohta. Hageja nõustus, et kostja tasub kummagi lapse ülalpidamiseks 1210 krooni.
lg 6 p 1 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. 2 Kohus leiab, et kuna kostja on hetkel 80% töövõimetu ning pooled on kokku leppinud, et kostja hakkab maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 1210 krooni, siis tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatusraha 1210 krooni tütar JK(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.05.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a. ja igakuine elatusraha 1210 krooni poeg AK’i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.05.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a. .
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
MS § 138 lg. 1, § 144 lg. 1 ja § 163 lg. 1 sätestatu alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.