lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last .
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamisikohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 17.03.2008.a. toimunud kohtuistungil on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et kostja ei täida poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Hageja on lapsepuhkusel ja tema igakuine sissetulek on 3900 krooni. Kostja ei tööta ja tal puuduvad sissetulekud. Kohus on seisukohal, et kostja on terve, töövõimelises eas, tal on alaealine laps, mistõttu kostjal on kohustus leida töökoht, mis võimaldaks oma kohustusi täita. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt toodud igakuised kulutused eluasemele 400 krooni, kulutused toidule 1800 krooni, kulutused transpordile 300 krooni, sidekulud 100 krooni, kulutused tervishoiule 450 krooni, hügieenitarvetele 800 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 600 krooni, vanker, voodi, käru, turvatool, mänguasjad 450 krooni, kokku 5000 krooni. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
Kuna hageja on lapsepuhkusel ja temal puuduvad võimalused last oma sissetulekust ülal pidada, siis tuleb lapsele vajaminevad 6 100 krooni välja mõista kostjalt. Elatis tuleb kostjalt välja mõista
lg2 alusel alates XXX, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud.
lg3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Kostjalt kuulub Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv, mille tasumisest on hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS 129 lg2 ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 54 000 krooni (9x 6000=54 000)Riigilõivuseaduse § 56 lg1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 54 000 krooni riigilõivu 3000 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.