2-07-30299 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-30299 Määruse kuupäev Jõhvi,
- juuni 2008.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus L. J. ja T. S. vastu lapse äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta. Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2008.a. Istungil osalenud isikud Kohtla-Järve Linna esindajad M. T., A. V.; Puudutatud isik T. S. (IK xxx). Resolutsioon
- Jätta Kohtla-Järve Linna (registrikood xxx, juuriidiline aadress xxx) avaldus T. S.’lt (isikukood xxx, xxxx) lapse K. S. (isikukood xxx) äravõtmise nõudes ilma vanema õiguste äravõtmiseta, rahuldamata.
- Lõpetada tsiviilasja menetlus L. J. (isikukood xxx) suhtes seoses viimase surmaga 21.11.2007.a.
- Saata kohtumäärus menetlusosalistele ning sotsiaalhoolekandeosakonnale teadmiseks. Tallinna Haabersti linnaosa Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
- augustil 2007.a esitatud avalduse kohaselt on L. J. ülalpidamisel alaealine laps K.S. (sünd. xxx.a). Lapse ema on töötu, kuritarvitab alkohoolsete jookidega, lapse kasvatamisega ei tegele. Laps on sageli hooldamata, kaaslastega agressiivne. On olnud olukordi, kus lasteaiast on helistatud lapse vanaemale, kuna ema pole lapsele järele tulnud. 1
(4)2-07-30299
- Lapse isa T.S. elab eraldi. 26.11.2006.a teatas ta, et on nõus kasvatama ja hooldama last, kuid 10.01.2007.a laekus lapse vanaemalt M. S. avaldus peretoetuse ümbervormistamiseks, kuna lapselaps elab tegelikult tema juures. T. S. lapse vastu huvi ei tunne, materiaalselt ei toeta.
- 2007.a augustikuus paigutati laps K. Laste Varjupaika.
- Avaldaja palus vastavalt PkS § 53 lg 1, 2, 3 võtta L. J.`elt ja T. S.`lt ära laps K. S. ilma vanema õiguste äravõtmiseta. VASTUS AVALDUSELE
- oktoobril 2007.a esitatud vastuses teatas puudutatud isik T. S., et ei ole nõus lapse äravõtmisega, sest soovib ise oma last kasvatada. Puudutatud isiku teatel omab ta alalist elukohta T. ning pidevat töökohta OÜ-s Hellevent. Puudutatud isik on aidanud oma last materiaalselt, ostes lapsele süüa, riideid-jalanõusid, jne. LILIAN JÄRVE SURM
- novembril 2007.a esitatud surmatunnistuse ärakirja kohaselt L. Järv suri 21.11.
- KOHTUISTUNGID
- veebruaril 2008.a toiminud kohtuistungil teatas avaldaja esindaja, et T. S. käib lapse juures väga harva. Laps on erivajadustega ja tal on parem jääda edasi hooldusperre.
- Asjast puudutatud isik T. S. avaldusega ei nõustunud ja teatas, et laps saab elada tema juures Tallinnas ja käia seal lasteaias.
- mail 2008.a toimunud kohtuistungil avaldaja esindajad toetasid avaldust. Nende seletuste kohaselt puuduvad T. S. püsivad elamistingimused. Ta elab ühetoalises üürikorteris koos elukaaslasega, kelle on 3 last. Arusaamatu, kuidas niivõrd suur perekond selles korteris elama hakkab. Ka psühholoogi arvamuse kohaselt ei saa laps sellistes tingimustes elada, seda enam, laps on vaimse alaarenguga. Pealegi T. S. ei ole selline inimene, kes saaks vastutada lapse eest. Ta ei tundnud huvi lapse vastu ega ole võimeline lapse eest hoolitsema.
- Puudutatud isik T. S. ei nõustunud avaldusega ja palus jätta laps tema kasvatada. Tema seletuste kohaselt ei soovinud ta rikkuda lapse närvisüsteemi. Ühel korral võttis lapse enda juurde T., ostis lapsele rõivaid ja muid vajalikke asju, käis loomaaias. Laps tundis ennast hästi, turvaliselt. Praegu saaks laps käia K. lasteaias, koht on seal olemas. Tulevikus on plaanis leida suurem korter. Arst on teadlik sellest, et laps on alaarenguga, on olemas kõik vajalikud suunamised. Samuti ei ole lastekodus logopeedi, kes lapsega tegeleks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud avalduse ja asjast puudutatud isiku vastusega avaldusele, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
- Sünnitunnistuse järgi on lapse K. S. vanemateks on puudutatud isikud L. J. ja T. S. (t.lk. 3). Avalduse järgi oli laps ema ülalpidamisel, kes alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu ei 2
(4)2-07-30299 tegelenud lapse kasvatamisega. Laps oli sageli hooldamata. Ida Politseiprefektuuri 02.10.2006.a ja Politseiameti Karistusregistri 09.08.2007.a tõendite kohaselt kuritarvitas L. Järv alkohoolseid jooke ja teda mitmel korral karistati väärteoasjades rahatrahvidega (t.lk. 6, 11). Sellepärast oli avaldaja sunnitud emalt lapse ära võtma ning paigutamata ta algul laste varjupaika ja hiljem M. M.’i hooldusperesse.
- Surmatunnistuse järgi lapse ema L. J. suri 21.11.2007.a (t.lk. 60). Kuna vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust, vastavalt TsMS §428 lg1 p5 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse L. J.’e suhtes.
- TsMS §438
- lõike
- lause alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Avalduse kohaselt lapse isa ei tundnud huvi lapse vastu ega toetanud last materiaalselt. 28.03.2008.a viibis asjast puudutatud isik koos lapsega psühholoogilisel konsultatsioonil MTÜ-s „Virumaa laste ja perede keskus“. Psühholoogi arvamuse kokkuvõtte kohaselt lapse isa on ebastabiilne ja impulsiivne inimene, kes ei tunneta, mida tähendab vastutus teise isiku eest. Tema vastloodud peres ei ole materiaalset ega sotsiaalset kindlustust. Tema korteriolud ei võimalda seal kasvatada tema enda ning tema elukaaslase tal kasvatada (t.lk. 86, 87). Kohus nõustub küll eeltooduga, kuid leiab, et nimetatud asjaolud, ei ole piisavad isalt lapse äravõtmise aluseks.
- Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 32 lg 2 kohaselt hädaohus laps paigutatakse sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Perekonnaseaduse (PkS) 53 lg2 esimese lause alusel kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta. Et isa juurde lapse jätmine ohustaks last või avaldaks lapsele kahjulikku mõju, ei ole tuvastatud. TsMS §230 lg2 tulenevalt on tsiviilprotsessis tõendiks muu hulgas ka tunnistaja ütlus. 14.02.2008.a toimunud kohtuistungil ülekuulatud avaldaja tunnistaja M. M.i ütluste kohaselt laps on emotsionaalne, tal on probleeme närvisüsteemiga ja nutab sageli. Isa on käinud lapse juures ja ühel korral on võtnud lapse neljaks-viieks päevaks enda juurde. Isa lahkumisel laps nuttis, laps tahab minna isa juurde (t.lk. 79). Avaldaja kirjalikul nõusolekul viibis laps isa juures ka pärast (t.lk. 88).
- Asjast puudutatud isikul on kindel töökoht ja sissetulek. Tööandja iseloomustab teda positiivselt (t.lk. 47, 48, 83). Karistusregistri tõendi kohaselt ei ole teda vääreo- ega kriminaalkorras karistatud (t.lk. 82). Sellega on tuvastatud, et tegelikult ei ole isa lapsele ohtlik, vastaselt juhul ei saanudki avaldaja talle mitmeks päevaks last anda.
- Kohus peab vajalikuks märkida, et pärast emalt lapse äravõtmist, on muutunud nii isa kui ka lapse registreeritud elukoht, nüüdselt nende elukoht on T.. Kuigi Haabersti Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolkande osakond oma 02.11.2007.a vastuses leidnud, et lapse isa kasvatusele andmine ei ole lapse huvidest lähtuvalt parem lahendus (t.lk. 61), siiski 13.02.2008.a Haabersti Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolkande osakond on lootnud, et isa suudab muuta oma elukorralduse ja on palunud jätta laps K. S. isa kasvatusele. On olemas kõik dokumendid, et registreerida laps lasteaia nimekirja. Lapsel on võimalik käia K. Lasteajas Tallinnas, kes ootab vaid kohtuvaidluse tulemust (t.lk. 75). PkS §50 lg1 alusel vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kohus nõustub lapse registrijärgse 3
(4)2-07-30299 sotsiaalhoolkande osakonna viimase arvamusega. Olukorras, kus isa käitumine last ei ohusta, ilma isa poolt vanema kohustuse täitmise võimatust tuvastamata, ei ole võimalik avaldust rahuldada. Lapse ema surmaga, lapse äravõtmise põhjused on äralangenud. Asjast puudutatud isik nõuab lapse endale tagasi anda ja PkS §53 lg4 alusel peab avaldaja isale lapse tagasi andma. Kohus saadab kohtumääruse Haabersti linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale, et viimane saaks isa ja lapse elukorraldust kontrollida ja vajadusel neid abistada. 18. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS 478 lg1, lg2, §479, §550 lg1 p2, §661 lg2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)