Obsah (5)

§ 403§ 442§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 24.aprill 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-44573 Menetlusosali

§ 403

lg 2 alusel kirjaliku menetluse nõusoleku tagasi võtta, kuna menetluslik olukord on muutunud, ning soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja märgib, et on olnud kostjaga kannatlik ja heauskselt oodanud võla tagastamist vastavalt kostja lubadustele. Kostja on andnud lubadusi ka peale 01.07.2002.a., viimane kirjalik teatis võla tasumiseks edastati kostjale 09.10.2002.a. Kostja on teatise kätte saanud 15.10.2002.a., kuid vastuväiteid sellele ei esitanud. Seega tunnistas kostja võlga. Hageja leiab, et on alust arvata, et kohus on selle tõendi tähelepanuta jätnud. Hageja leiab samuti, et kohaldada tuleb kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevate nõuete aegumistähtaega. Hageja leiab, et kostja on alusetult rikastunud hageja arvelt ning tal tuleb tasud 13 500 krooni ja sellele lisanduvad intressid ja menetluskulud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Esmalt kohus märgib, et hageja loobumine kirjaliku menetluse nõusolekust ei ole põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Asjaolu, et hageja arvates kohus võib lahendada aegumise kohaldamise taotluse kostja kasuks ei ole käsitletav menetlusliku olukorra muutumisena, mis õigustaks hageja loobumist kirjaliku menetluse nõusolekust. Kohus andis pooltele võimaluse esitada oma kirjalikud seisukohad ja vajalikuks peetavad tõendid. Hageja on seda võimalust kasutanud ning on esitanud kohtule omapoolsed põhjalikud selgitused. Kohus leiab, et hagi aegumise küsimuse lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud ning puudub vajadus nende asjaolude ja selgituste kordamiseks suuliselt kohtuistungil. Hageja seisukoht, et kohus on jätnud mõne hageja esitatud tõendi tähelepanuta ei ole asjakohane. Kohus hindab kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid kohtulahendis, tõendi arvestamata jätmist peab kohus põhjendama (

§ 442lg 8).

Seega enne kohtulahendi tegemist esitatud väide tõendi arvestamata jätmise kohta on meelevaldne ja alusetu. Samuti ei anna see alust kirjaliku menetluse tühistamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hageja taotluse vaadata aegumise kohaldamise taotlus läbi kohtuistungil ning lahendab taotluse kirjalikus menetluses. 2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja esitas kohtule taotluse kohaldada hagi suhtes aegumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka 2 aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

1. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, aegumise kohaldamise taotlusega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus hagi aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja rahuldab selle.
2. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 9 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
3. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
4. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
5. juulit
6. 01.09.1994.a. jõustunud ja kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja.
7. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest kirjalikest seisukohtadest nähtuvalt vormistasid pooled oma võlasuhte 29.10.1997.a. kirjaliku võlakirjaga. Võlakirjas kostja lubas võla tagastada 01.05.1998.a. Hiljemalt 02.05.1998 pidi hagejale olema selge, et kostja võlga tähtaegselt ei tagastanud ning hageja õigusi on sellega rikutud. Seega algas hagi aegumine vastavalt sellel ajal kehtinud TsÜS1994 § 116 sätetele hiljemalt 02.05.1998.a.
8. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
9. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
10. juulist
11. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 juhul, kui enne 1.07.2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01.07.2002 kehtinud seadust. TsÜS1994 § 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. Seega kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on aegumistähtaeg lühem, kui aegumistähtaja kulgema hakkamisel kehtinud tähtaeg. 1998.a. alanud 10 aastane aegumistähtaeg lõppenuks 2008.a., mistõttu kohaldada tuleb kehtivas seaduses sätestatud hagi aegumise üldist kolmeaastast tähtaega alates 01.07.2002.a. Eeltoodust tulenevalt aegus PLhagi 01.07.2005.a.
12. Õige ei ole hageja väide, et kostja on võlga tunnistanud sellega, et ei esitanud vastuväiteid hageja korduvale pretensioonile, mille kostja sai kätte 15.10.
13. Võla tunnistamine on tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 4 kohaselt vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel eelnimetatud kokkulepet ega praktikat, samuti ei tulene seadusest, et võla tasumise teatisele (pretensioonile) vastamata jätmine loetakse võlga tunnistavaks tahteavalduseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole 15.10.2002 pretensioonile kostja poolt vastuväidete esitamata jätmine käsitletav kohustuse tunnustamisena, mis TsÜS § 158 lg 1 kohaselt tooks kaasa uue aegumistähtaja alguse.
14. 07.04.2008 esitatud avalduses hageja esitas lisaks esialgses hagis esitatule kaks alternatiivset õiguslikku hagialust, leides, et võla tasumata jätmisega on kostja esiteks hagejale kahju tekitanud ning teiseks hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja viitab TsÜS § 150 ja § 151 sätetele, kuid ei märgi, kuidas nimetatud sätted hagi aegumist mõjutavad ning millal tema arvates käesoleva hagi 3 aegumistähtaeg nende sätete järgi lõppeks.
15. Kahju õigusvastase tekitamise ja alusetu rikastumise alusel nõude esitamise õigus tuleneb seadusest. TsÜS § 152 lg 1 sätestab, et kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki
16. jaos sätestatut. Viidatud 2.jagu käsitleb tehingust tuleneva nõude aegumist. Eeltoodu alusel lähtub kohus nõude aegumise küsimuse lahendamisel TsÜS 7.osa 10.peatüki 2.osa sätetest (§-id 146 – 148) ning ei analüüsi põhjalikumalt kahju tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevate hageja alternatiivsete nõuete aegumist. Kohus märgib vaid, et ka kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise sätete alusel esitatud hagi oleks kohtu hinnangul aegunud tehingust tuleneva hagiga samal ajal, sest hagi asjaoludest järelduvalt pidi hiljemalt võla tasumise tähtpäeva 01.05.1998 saabumisel olema hagejale selge nii see, et kostja on talle kahju tekitanud, kui ka see, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud.
17. Eeltoodu alusel kohus rahuldab kostja taotluse, kohaldab hagi aegumist ning jätab aegumise tõttu hagi rahuldamata.
18. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus esitatakse asja lahendanud kohtule (mitte nimeliselt kohtunikule) ja lahendatakse hagita menetluses. Harju Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt lahendavad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusi kohtunikuabid. Heli Käpp Kohtunik 4