lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise ees seaduse alusel. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1045 lg 1 lausel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega ning VÕS § 129 lg 1 alusel on isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud ning lg 2 alusel tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Ohvriabi seaduse § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule ning § lg 1 p1 järgi on vägivallakuritegu ohvriabi seaduse tähenduses otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm. Ohvriabiseaduse § 13 sätestab, et vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 7 000 krooni, millest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus. OAS § 9 lg 4 alusel on õigus saada hüvitist ohvri ravi- ja matusekulude eest füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS § 31 lg 1 alusel läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Vaidlust pole selles, et 15.06.2006 mõisteti kostja AT süüdi selles, et ta pani toime XXX VK tahtliku tapmise, mille kohta on esitatud Harju Maakohtu otsus 15.09.2006 nr 1-06-3689, mis jõustus 10.01.2007. Samuti ei ole vaidlust selles, et riik on maksnud 4800 krooni O. L , kes on kandnud ohvri matuse kulud. Asjaolu, et kostja on vastutav teo eest ja samuti kuriteoga tekitatud kahju eest, milleks on ohvri matusekulud, ei ole samuti vaidluse all. Kuivõrd nende üle vaidlus puudus, on märgitud asjaolud seega leidnud tõendamist ja seega on tõendatud, et kostja on vastutav tekitatud kahju eest, milleks on ohvri surmaga põhjustatud matusekulud, eest ja mis kuuluvad VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 127 lg 1, 2 alusel hüvitamisele. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et riik on ohvri matusekulud 4800 krooni hüvitanud isikule, kes need kandis, siis on märgitud nõue kuriteoga tekitatu kahju eest vastutava isiku, kelleks on kostja, vastu üle läinud märgitud ulatuses riigile kooskõlas OAS § 31 lg 1. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja tõendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista 4800 krooni. Kostja väited sellest, et ta ei ole maksevõimeline ei ole kahju eest vastutusest vabastamise aluseks, kuivõrd ei tulene seadusest. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad
§-ga 162 lg 1,2,3 menetluskulud, sh riigilõiv, millest hageja oli seaduse alusel vabastatud, kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.