kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest lubatud.
lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Kostja tegevusetus võlgnevuste likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Vastavalt
lg 1-le vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi.
lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6686 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv 560 krooni ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 334.30 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – lepingu ärakiri, arved, Eeskirjad, nõude loovutamise teade, võlateatis, volikirjad, esindustasu arve, riigilõivu tasumist tõendav kviitung. 2 II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis alates hagi menetlusse võtmisest, s.o 05.07.2005.a. kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ning Rahvastikuregistri järgsele aadressile- xxxx. Materjale kostjale kätte toimetada ei õnnestunud, need tagastati märkega „ei ela antud aadressil, on ära kolinud“. Rahvastikuregister annab kostja elukohaks alates xxxx, MTA andmebaasis kostja kohta andmed puuduvad ning KIS-st samuti ei nähtu kostja kohta muid andmeid. Välisministeeriumi kirjaliku vastuse kohaselt puuduvad neil andmed D.P elukoha kohta välisriikides. Kohtu nõudele täpsustada kostja asukohta esitas hageja vastuse 30.01.2008.a., mille kohaselt puuduvad hagejal täiendavad andmed kostja elu- või asukoha kohta ning hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamist. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; lg 1 p 2 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada ka siis, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 15.02.2008.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale anti hagile vastamise tähtajaks 20 päeva, kuid arvestatud on 28 päevase tähtajaga. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 14.04.2008.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb Elisa Mobiilsideteenused AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust ja nõude loovutamise lepingust. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest lubatud.
lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt
lg 1-le vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud 3 võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi.
lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud hageja menetluskulud, milleks on tasutud riigilõiv 560 krooni, õigusabi kulud 334.30 krooni ja AT-s avaldamise eest tasutud riigilõiv 200+100 krooni, kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ I. Külavee Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2008. a. Nooremreferent L. Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.