), leides, et
-is ei ole ülesütlemisele mingeid vorminõudeid ette nähtud. H. Paabo väitel avaldasid kostjad hagejat korterisse sisse mittelaskmisega soovi õigussuhte lõpetamiseks, millega ühtlasi ütlesid hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingu üles. Samuti leiab H. Paabo, et kahjunõude eelduseks on kostjate poolne õigusvastane käitumine, mida hagejal tõendada ei ole õnnestunud. Samuti ei saa tõendiks olla asjade hinnad, mis on saadud poes 4 analoogsete asjade hindadega tutvumas käies. Lisaks ei ole rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslikku seost. Tunnistaja, L.A, poolt antud seletuste kohaselt elas hageja veel 2005.a korteris (asukohaga X , Tartu). Hageja rääkis talle, et kui hageja koju tuli, oli ukselukk ära vahetatud, mistõttu ei saanud hageja enam korterisse sisse. Tema ei käinud hagejal eelnimetatud korteris mitte kordagi külas ja hageja vanemaid ta ei tundnud. Ta teab öelda, et asjad (kott, fotoaparaat, mobiiltelefon) olid hagejal olemas, kuid need jäid korterisse. Ta teab öelda, et hagejal oli kuldkett, juukseklambrid, nahast kasukas, müts, soojad saapad, käekott ja vist üks musta värvi kott. Kui ta aprillis raamatukogus oli, siis oli hagejal mobiiltelefon ja asjad, kuid peale aprilli hagejal enam neid ei olnud. Tunnistaja teab hageja väljatõstmisest seda, mida hageja oli talle rääkinud. Tunnistaja, M.T., kohtus antud seletuste kohaselt ei oska ta öelda, milliseid asju hageja asemele ostis. Hageja näitas talle, et käib talvesaabastega. Ta ei tea öelda, mis riided hagejal seljas olid. Hageja väitis talle, et hagejal ei ole elamispinda, kuid talle on teada, et kas perekonna või venna abiga oli mingi korter hagejale muretsetud. Alguses soovis hageja asju tagasi, kuid siis mõtles ta, et neid asju ei pruugi enam alles olla, mispeale hageja koostas nimekirja ja pani nimekirjas toodud asjadele hinnad ning esitas kahjunõude. Tunnistaja teab hagis kirjas olevaid asjaolusid üksnes hageja ütluste järgi. Tunnistaja, N.N., poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta hagejat 2005.a novembrist. Hageja ütles talle, et kostjad vahetasid ukseluku ära ja ei andnud hagejale asju kätte. Kui hagejal tööjuures katseaeg lõppes, siis hakkas ta nende poest (Kaunase tn Säästumarket) asju ostma (spordijope, tänavajope, sussid, saunalina, aluspesu). Tunnistaja ei tea midagi kostjatelt asjade kättesaamise kohta. KOHTU PÕHJENDUSED Kõigepealt selgitab kohus välja, kas hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud korteri tasuta kasutamise leping ja kui selgub, et oli, siis kontrollib kohus, kas eelnimetatud leping on kostjate poolt üles öeldud või mitte. Järgmisena teeb kohus kindlaks, kas hagejal on tekkinud nii varaline kui ka mittevaraline kahju, sest kahjuhüvitisnõue saab hagejal olla üksnes siis, kui on tuvastatud hagejal kahju olemasolu. Hagejal kahju olemasolul kontrollib kohus, kas tegemist on deliktiõigusliku või lepingust tuleneva kahjuhüvitisnõudega ning kas kostjate käitumine on selle kahju ka põhjustanud. Kohus loeb asjaolu, et hagejal oli korterisse (asukohaga X ) sissepääs olemas alates 2003.a sügisest kuni 2005.a kevadeni, tõendatuks. Hageja väitel visati ta korterist välja 22. aprillil 2005.a (tl 131). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastusest tuleneb, et hageja on prokuratuuri esitanud avaldused kriminaalmenetluse alustamiseks kostjate suhtes. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastusest nähtub, et 02. mail 2005. a on jäetud kriminaalmenetlus alustamata (tl 133). Hageja korterist väljaviskamise ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmine on sellises ajalises seoses, millest võib järeldada, et hagejal oli juurdepääs eelnimetatud korterisse 2005.a kevadeni olemas. Kostjad vastupidist tõendanud ei ole. Eluruumi on võimalik kasutada kas üürilepingu alusel või tasuta kasutamise lepingu alusel.
kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kuna käesolevas asjas ei nähtu, et hageja oleks tasunud korteri kasutamise eest üüri, siis võib eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tasuta kasutamise leping. Kui tasuta kasutamise leping on sõlmitud tähtajalisena, siis
kohaselt peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kui kasutaja jätkab asja kasutamist pärast kasutustähtaja lõppemist ja teine pool võimaldab seda (ei kasuta seaduses ettenähtud võimalust oma õiguste maksmapanemiseks), siis kuulub analoogia korras kohaldamisele
-is üürilepingu 5 kohta sätestatu (tasuta eluruumi kasutamise leping on oma olemuselt kõige sarnasem üürilepinguga) ning poolte vahel sõlmitud tähtajaline tasuta kasutamise leping loetakse muutunud tähtajatuks. Kohus on seisukohal, et ei ole millegagi tõendatud, et hageja ja kostjate vahel oli tähtajaline tasuta kasutamise leping. Kui tegemist on tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga, siis võib lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, mis aga ei tähenda asja kohest tagastamist, vaid kasutajale tuleb anda asja tagastamiseks mõistlik tähtaeg. Korteri tasuta kasutamise lepingu puhul saab mõistlikuks ajaks pidada näiteks korterist väljakolimise aega.
lõike 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poole.
ei kehtesta tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavaldusele mingeid vorminõudeid. Seega võib lepingu üles öelda ka suuliselt, kuid kasutusse andja peab olema suuteline tõendama, et kasutaja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Ülesütlemisavalduse puhul on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis TsÜS § 69 lg 1 lause 1 kohaselt muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega ei saa kohus nõustuda kostjate esindaja seisukohaga, et hageja korterisse mittelubamisega on poolte vahel tasuta kasutamise leping üles öeldud. Selliselt toimides ei andnud kostjad hagejale mõistlikku tähtaega korterist väljakolimiseks, mistõttu ei vastanud ülesütlemisavaldus formaalsele tingimusele ja on seetõttu tühine. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kuna kostjad ei ole tõendanud tähtajalise tasuta kasutamise lepingu olemasolu ja hageja mittelubamist korterisse ei saa pidada seadusega kooskõlas olevaks ülesütlemisavalduseks, siis on hageja ja kostjate vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping endiselt kehtiv. Kohus rahuldab hageja nõude tunnistada hageja õigust elada korteris (asukoht X , Tartu) ja õigus kasutada seal väiksemat tuba, sest kostjate ja hageja vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping on endiselt kehtiv. Tasuta kasutamise lepingu lõpetamist reguleerib
Samas peab asja tasuta kasutusse andja suutma tõendada, et ülesütlemisavalduse on kasutaja kätte saanud. Kohus jätab hageja nõude asendada kohtuotsusega kostjate nõusolek hageja elukoha registreerimiseks aadressil X rahuldamata. Asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping, ei anna hagejale õigust nõuda enda elukoha registreerimiseks eelnimetatud aadressil. Järgmisena teeb kohus kindlaks, kas hagejal on tekkinud nii varaline kui mittevaraline kahju. Hagejal kui kahjustatud isikul tuleb tõendada kahju olemasolu ja suurust ning põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja esitas kohtusse kahjuhüvitamisnõude, põhjendades seda väitega, et kuna kostjad on keeldunud hagejale asju väljaandmast, siis oli ta sunnitud endale uued asjad muretsema ja kandma seetõttu ka kahju. Samuti ei tea hageja, mis seisukorras need asjad on ja kas nad on kaotanud oma kaotsimineku aja väärtuse ning kas need asjad ka alles on. Kohus leiab, et hageja ei ole ära tõendanud oma väidet, et kostjad on keeldunud hagejale asju kätte andmast. Hageja poolt tõendina esitatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastus (tl 133) ning tunnistajate – L.A. (tl 185186), M.T. (tl 202-203) ja N.N. (tl 203) – poolt antud ütlused sisaldavad ainult hageja enda poolt neile öeldut. Seega ei leidnud kohtus tunnistajate poolt antud ütlustega tõendamist asjaolu, et kostjad on keeldunud hagejale asjade väljaandmisest. Lisaks ei ole hageja kasutanud asjade kättesaamiseks ka asjaõigusseaduses (edaspidi AÕS) ettenähtud võimalust. AÕS § 80 lõige 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Enne kahjuhüvitisnõude esitamist oleks tulnud asjad AÕS § 80 alusel välja nõuda juba seetõttu, et selgust saada asjade omandiõiguslikes küsimustes. Antud juhul leiavad kostjad, et osad eelpool mainitud asjad kuuluvad kostjatele ja nad ei ole nõus neid asju välja andma (tl 164). AÕS § 90 lõike 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kostjad kinnitavad, et külmkapp, pesumasin, epilaator, mütsiga kunstnahast kasukas, musta värvi sügisjalanõud, mustad sügissaapad, pakendis tekk ja padi ning must kott on kostjate omandis ja 6 kostjate valduses. Seega, tulenevalt AÕS § 90 lõikest 1, lasub hagejal tõendamiskoormis. Hageja on külmkapi ja pesumasina omandiõiguse tõendamiseks esitanud kohtule eelnimetatud asjade passid (tl 168-171). Ülejäänud kostjate valduses ja eeldatavasti ka omandis olevate asjade omandiõigust hageja tõendanud ei ole. Kostjate väitel on hageja need kodumasinate passid salaja ja omavoliliselt kostjatelt omastanud (tl 179), kuid ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna külmkapp ja pesumasin on kostjate käes, siis oleks hagejal tulnud oma õiguste maksmapanemiseks esitada AÕS § 80 alusel vindikatsioonihagi. Kostjad on tunnistanud, et osad hagiavalduses loetletud asjad on küll nende valduses, kuid nad ei ole hagejale teinud mingeid takistusi nende kättesaamiseks (tl 164). Kuna hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostjad on keeldunud asjade väljaandmisest, ega nõudnud asju välja AÕS § 80 alusel, leiab kohus, et hagejal puudub alus nii varalise kui ka mittevaralise kahjuhüvitisnõude esitamiseks. Hageja on kostjate vastu esitanud ka mittevaralise kahjunõude summas 20 000 krooni, mille põhjenduseks on hageja nimetanud asjaolu, et kuna ta on pidanud tema igapäevaeluks vajalikest asjadest ilma olema, siis on see olnud hagejale takistuseks igapäevaelu normaalsel korraldamisel. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt jäi hageja hagiavalduses toodud 20 000 kroonise mittevaralise kahjunõude juurde, leides, et tal on tekkinud hingeline kannatus, sest ta ei saanud oma koju enam sisse. Seega käesoleval juhul saavad mittevaralise kahjunõude võimalikeks alusteks olla
Kohus on seisukohal, et
lg 1 ei kuulu kohaldamisele, sest ei ole tuvastatud tasuta kasutamise lepingus ettenähtud kohustust, mis oleks olnud suunatud mittevaralise huvi järgmisele ja mille rikkumine oleks võinud põhjustada mittevaralist kahju. Nende asjaolude tõendamiskoormis lasub hagejal, mida viimane aga tõendanud ei ole.
lõike 4 kohaselt on asja hävimise või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Erandlikud asjaolud selle sätte tähenduses on eelkõige kaotsiläinud või hävinud asjaga seonduv mälestusväärtus, mida hageja nimetanud ei ole. Lisaks on
lõike 4 kohaldamise eelduseks see, et asi peab olema hävinenud või kaotsi läinud. Käesolevas asjas ei ole kindlaks tehtud, millised asjad on kadunud, sest enamus asjad on kostjate valduses (tl 164). Seega asub kohus seisukohale, et hagejal puudub alus mittevaralise kahjuhüvitisnõude esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja varalise kahju suurus 86 912 krooni (tl 6-7). Hageja vande all antud ütluste kohaselt vaatas ta 2005. aastal hinnad kaubamajas üle ning kinnitas, et asjad, mis ta omandas, on ostetud nende hindadega (tl 202). Samas ei ole hageja esitanud ühtegi asjade ostmist kinnitavat tõendit, millest oleks võimalik näha, et hagiavalduses toodud asjad on omandatud hageja poolt hagiavalduses nimetatud hindadega. Viimast ei tõenda ka tunnistajate poolt antud ütlused (tl 186, 202, 203). Hageja vande all antud ütluse kohaselt oli ta sunnitud ostma nende asjade asemele uued asjad, kuid mitte kõik (tl 202). Seega on hageja antud ütlused vastuolus hagiavalduses tooduga. Kui hageja ei ole kõiki hagiavalduses nimetatud asju asemele ostnud, siis ei saa hageja tegelikuks kahju suuruseks olla hagiavalduses märgitud summa (86 912 krooni). Seega ei leidnud kohtus hageja poolt tõendamist kahju suurus.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Selle sätte eesmärgiks on vältida olukordi, kus kahjustatud isik satub pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust paremasse olukorda, kui ta muidu oleks olnud. Hageja nõuab kostjatelt külmkapi ja pesumasina eest kahjuhüvitist summas 7 20 000 krooni. Külmkapi ja pesumasina puhul on tegemist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.