(PeK) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise.
2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist; lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal lasus Tallinna Linnakohtu 24.jaanuari 2001 otsuse alusel kohustus maksta elatist summas 600 krooni. Kostja on maksekohustust täitnud. Kohus leiab, et arvestades lapse iga ning tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi on lapse vajadused hinnatud mõistlikeks. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et lapse vajaduste ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus muu hulgas ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saaja poolel.
6 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumi või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et vanemate maksevõimet hinnates tuleb kostjalt väljamõistetud elatist suurendada 2 200 kroonini kuus. Pooled ei ole vaidluses tuginenud erinevustele varalises kindlustatuses. Kummalgi vanemal teisi ülalpeetavaid ei ole. Vanemate maksevõime on seotud töövõimelisusega. Kohus leiab, et hageja töötuse põhjendused ei ole tingitud tervisest ning on seega ajutise loomuga. Hagejal on töövõimelise isikuna kostjast suuremad võimalused sissetuleku saamiseks. Kostja töövõime kaotus on usaldusväärselt tõendatud. Kohtul puudub alus hageja paljasõnaliste ja emotsionaalsete väidete põhjal kahelda arstliku ekspertiisi otsuses. Otsus on vormistatud pädeva organi poolt ning sisuliselt põhjendatud. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks kostjal lisaks pensionile olulise sissetuleku olemasolu. Kohus on kostja elukoha selgitamisel saanud teavet selles, et OÜ L on kostja kasuks teinud viimase väljamakse 2007 novembris. Hilisemaid väljamakseid tööandjatelt kostja 3 kasuks tehtud ei ole.
järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hageja ei ole avalduses elatise suurendamise aega konkretiseerinud. Seega kuuluks suurendatud elatis väljamõistmisele alates elatishagi esitamise ajast, s.o. 14.detsember
§-st 60 lg. 1; 61 lg. 1-3 ja 5 ning §-st 70 kohus o t s u s t a s: EEhagi rahuldada. Suurendada Tallinna Linnakohtu väljamõistetud elatise suurust. 24.jaanuari 2001 otsusega nr. 2/4/29-7030/00 Mõista välja SL’lt elatis EE’i kasuks E –H E ’i ülalpidamiseks summas 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus alates 4.veebruarist 2008 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. Jätta kohtukulud SL kanda. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.