Obsah (5)

§ 559§ 477§ 428§ 429§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-52492 Tsiviilasi TD avaldus vanema õiguste

) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on AS ja TD kohtuistungil isiklikult ära kuulanud ning AS kinnitas, et ta ise saatis lapse ema juurde elama omavaheliste pingeliste suhete tõttu. AS on avaldusega nõus.

§ 559

lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. JSon sündinud XXXja on seega hetkel 12-aastane. Lähtudes JSvanusest on kohus lapse ära kuulanud. Sergei Skrõpnik kinnitas, et soovib elada avaldaja juures. JSmääratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. Arvamuse kohaselt on JS pärast poolte kooelu lõppu alates

1. a elanud AS juures. Nii ema kui isa kinnitusel jäi laps poolte kokkuleppel elama isa juurde seetõttu, et isal olid lapse kasvatamiseks paremad võimalused.
2. a esitas lapse isa kohtule avalduse lapse elukoha määramiseks ja seda menetleti tsiviilasjas nr 2-07-
3. Avaldust esitama sundis isa asjaolu, et Jlahkus oma kodust
4. a märtsis ning kooskõlastamatult nii ema kui isaga asus elama ema juurde. ASkinnitusel ei olnud tal tegelikult lapse emaga vaidlust lapse elukoha üle. Kohtumäärus pidi ennekõike distsiplineerima last, et see teaks, kus ta elama peab. Harju Maakohtu 17.08.
5. määrusega kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt jäi Jelama isa AS juurde. Pärast kohtumääruse tegemist on aga asjaolud muutunud selliselt, et käesoleval ajal elab laps ema juures. Pärast viidatud kohtumääruse tegemist tekkisid lapsel isa juures tülid isa uue perekonnaga. Eestkosteasutuse etteteatamata kodukülastus lapse isa elukohta veenis lastekaitsetöötajaid, et kodune olukord oli muutunud pingeliseks, arusaamatused lapse ja isa suhtlemisega on mõjunud närvesöövalt isa perekliimale, lapse käitumisele ja sellest sõltuvalt ka õppeedukusele. Poiss väitis, et isa kodus temaga kogu aeg riieldakse ja sõimatakse erinevatel põhjustel. Poisi viimaste väidete paikapidavust kogesid lastekaitsetöötajad ka etteteatamata kodukülastuse käigus. J ja isa suhted on 3 muutunud niivõrd halvaks, et praegu ei pea isa vajalikuks isegi lapsega suhtlemise korras kokkulepet otsida. JSmääratud esindaja arvamuse kohaselt elab laps ema Tallinnas Majaka 23 ühiskorteris, millest talle kuulub 3 tuba. TDja töötab AS-is A töölisena. Laps õpib Tallinna XXX
6. klassis. Eelmisel kevadel langes mõneti õppeedukus, mida isa seostas ema vähese järelevalvega lapse üle ja talle antud liigse vabadusega. Nii ema kui isa on kinnitanud, et lapsel on diagnoositud hüperaktiivsus, mis vajab lapse esindaja hinnangul lapsele kindlat päevarežiimi, süstemaatilist järelevalvet ning piisavat kehalist aktiivsust. JSesindaja leiab, et vanematel puudub omavaheline piisav koostöö kasvatusmeetodite ühtlustamisel. Isa suhtumine lapsesse on kohati usaldamatu ja piiritult kontrolliv. Isa karistab iga eksimuse eest koheselt kas füüsiliselt või õiguste piiramisega, mida ema peab liiga rangeks. Ema sõnul ei ole isa valmis koostööks, sest pelgab kaotada lapse üle kontrolli. Ema arvates ei usalda isa last ja süüdistab teda põhjendamatult süstemaatilises valetamises. Kuivõrd vanemate vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et laps peaks elama ema juures, kuid kehtiva kohtumääruse kohaselt on lapse elukoht isa juures, toetab JSmääratud esindaja TD avaldust ja leiab, et J elukohaks tuleks määrata tema ema elukoht. Avaldaja ja AS seletustega, SS määratud esindaja arvamuse, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna esitatud seisukohaga on leidnud kinnitust, et AS ja JS vaheliste pingeliste suhtete tõttu on lapsele sobivamaks elukohaks TDelukoht. JS on alates detsembrist 2007 kuni käesoleva ajani elanud avaldaja juures ja avaldaja soovib, et laps jääks ka edaspidi tema juurde elama. Ka JS on kinnitanud, et soovib elada ema juures. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses ning avalikku huvi kaitsma õigustatud isik ja lapse määratud esindaja toetavad avaldust, leiab kohus, et JS tuleb jätta avaldaja juurde elama.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 428

lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik ja JSmääratud esindaja toetasid menetluse lõpetamist lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas. Kohus asub seisukohale, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas lõpetada.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson kohtunik 4