2-07-41872/7

Tsiviilasi nr 2-07-41872 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 2 040.26 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095, Tallinn; hageja esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid, asukoht AS Lindorff Eesti, Rävala pst 5, 10143, Tallinn; kostja X , Kohtuistungi aeg Protokollija
2. aprill 2008 istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, kohus o t s u s t a s:
3. Jätta rahuldamata AS EMT hagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
4. X menetluskulud jätta AS-i EMT kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused AS EMT sõlmis kostjaga 29.10.1998 liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust. Kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud pakutud teenuseid, arved on tasumata. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla saadud teenuste eest summas 1020.63 krooni ja viivised 1019.63 krooni ning määrata menetluskulude jaotus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja sai kätte temale 1999 a saadetud teatise võla kohta ning tasus kohe peale teatise saamist võlasumma EMT esindusse, kauplusesse Tragel asukohaga Riia 132 Tartus. Sellest hoolimata on AS EMT esitanud kostja vastu nõudeid kuni aastani
5. Kui kostja oli kahe kirjaga teatanud hagejale, et võlg on tasutud, rohkem võlateatisi ei tulnud. 2006.a. pöördus kostja poole AS-i Lindorff eesti esindaja. Kostja teatas jälle, et võlg on tasutud Tragelile. Kuni hagi kohtusse esitamiseni enam uut nõuet kostjale ei saadetud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb võlaõiguslikule lepingulisele suhtele. Alates
6. a kehtima hakanud Võlaõigusseaduse §-de 6 ja 7 kohaselt võlausaldaja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usus põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg 1 kohaselt tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama põhimõte leiab jätkuvalt kajastamist TsÜS-i uues redaktsioonis, paragrahvis 138 lg 1: õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kostja on 18.12.2002 saatnud AS-i EMT juhatusele selgituse selle kohta, et temalt nõutav võlg on tasutud, selles on viide võla tasumisele kauplusesse Tragel, Riia 132 Tartus. Kostjal ei ole säilinud ühtegi dokumenti sularaha sissemakse tegemise kohta. Järgmise kohtule esitatud teate on kostja saatnud AS-i EMT kliendiinfole
7. novembril 2006 võla tasumise kohta kauplusesse Tragel. 27.11.2006 teatas AS-i EMT kliendihaldur L. Roos, et AS EMT on kontrollinud üle oma (kohtu allakriipsutus) raamatupidamise ning kostja poolt väidetud summat ei ole AS-le EMT laekunud.
8. veebruaril 2007 teatas Lindorff Eesti AS kostjale, et kostja võlg on üleval summas 1528.20 krooni. Hageja kirjalikest seisukohtadest nähtuvalt oli OÜ Tragel nn diilerfirma, kus oli võimalik sõlmida AS-ga EMT liitumislepinguid ning tasuda AS-i EMT poolt esitatud arveid. OÜ Tragel on 2003.a. sundlõpetatud. Raamatupidamisdokumente
9. a kohta säilinud ei ole, sest nende säilitamise tähtaeg on 7 aastat. Käesolevas vaidluses väidab hageja esindaja, et hageja ei ole saanud kostja poolt väidetavalt OÜ-le Tragel makstud võlga. Samas hageja ei vaidlusta seda, et kostjal oli õigus tasuda AS-i EMT poolt nõutav võlg OÜ-le Tragel. Kohtul ei ole võimalik kostja väiteid kontrollida, kuigi kostja on seda korduvalt taotlenud, sest ammu on möödunud raamatupidamisdokumentatsiooni säilitamise 7-aastane tähtaeg ning OÜ Tragel on sundlõpetatud 5 aastat tagasi. Kohus on seisukohal, et tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa hagi rahuldada. Võla tekkimisest ja selle väidetavat tasumisest on möödunud nii palju aega, et seadus ei kohusta enam isegi äriühingut alles hoidma tehingu kohta käivat raamatupidamisdokumentatsiooni. Nõuda kostjalt maksekviitungi esitamist võla tasumise kohta üheksa aastat pärast võla tekkimist ja kaheksa aastat pärast võla väidetavat tasumist on ebamõistlik. Kostja on korduvalt saatnud hagejale kirju paberkandjal ja e-posti teel, paludes kontrollida tasumist. Hageja ei ole seda teinud järelepärimistega OÜ-le Tragel, vaid on kontrollinud ainult oma raamatupidamist, mistõttu jääb võimalus, et sundlõpetatud OÜ Tragel ei kandnud kostja poolt sisse makstud summat hagejale üle. OÜ Tragel raamatupidamist 1999.a. kohta ei ole enam võimalik kontrollida. Seadus sätestabki eeskätt võlasuhet puudutavate tõendite säilitamise vajaduse tähtaja määramiseks alates 01.07.2002 3-aastase aegumistähtaja ning seda ka varem tekkinud võlasuhete kohta. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 2 Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3