TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2317 Otsuse kuupäev 20.02.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M.i kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju 11.280.krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 06.02.2008 Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja A.M. Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Kohtuistungil osales kohtumaja tõlk Anna Jänes Resolutsioon Jätta A.M.i kaebus haldusasjas 3-07-2317 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 20.02.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A.M. on esitanud Tartu Vanglale taotluse ning palus võimaldada lühiajalist väljasõitu vanglast sooviga külastada peret ning võimalusel käia meditsiinilises komisjonis seoses juhilubade vahetamisega. Kaebaja on taotluses ära näidanud täpse väljasõidu plaani, mille kohaselt
- päev – sõit Tallinnasse, kaebaja viibib perekonnaringis;
- päev – kaebaja käib meditsiinilises komisjonis ja fotograafis ning esitab dokumendid Autoregistrikeskusele uute juhilubade taotlemiseks;
- päev – sõit Tartusse ja Tartu Vanglasse naasemine. Tartu Vangla on 13.09.2007 käskkirjaga nr. 1-4/1063 „Kinnipeetav A.M.´ile lühiajalisele väljasõidule loa andmisest keeldumine“ otsustanud keelduda kinnipeetav A.M.ile lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest. Vangla direktor on juhindunud käskkirjas Vangistusseaduse § 32 , Vangla Sisekorraeeskirja 82 lg 2, § 83 p.4, on otsustuses toonud välja kaalutlused, millest lähtuvalt on otsustus tehtud ning arvestanud kaebaja poolt toimepandud kuriteo toimepanemise astet, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebuse esitaja A.M. on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule, milles leiab, et Tartu Vangla on õigusvastaselt keeldunud kaebajale loa andmisest lühiajalisele väljasõidule. Kaebaja leiab, et sellega on Tartu Vangla tekitanud talle varalist kahju. Kaebaja on seisukohal, et kahju on tekkinud vangla poolse lohaka ja ükskõikse suhtumise tulemusena. Kaebaja on mitmeid kordi pöördunud vangla poole taotlusega võimaldada kohtumist perekonnaga ning uuendada juhilubade kehtivust. Kaebaja on seisukohal, et Vangistusseaduse § 60 tuleneb vanglal otsene kohustus kaebajat aidata isikliku elu korraldamisega ja dokumentide vormistamisega. Kaebaja väidete kohaselt on ta tasunud meditsiinikomisjoni tasu ja juhilubade vahetuse eest ning nüüd vabanedes vanglast tuleb kanda lisakulutusi – tuleb tasuda kõik uue juhiloa taotlemisega seonduvad kulutused. Kaebaja loeb vastustaja süül tekkinud kahjuks meditsiinikomisjonis tasutud 350.- krooni ja lubade vahetuse eest tasutud summa 380.- krooni, mis on kaebajal tasutud. Seoses sellega, et teda ei lubatud vangla poolt Autoregistrikeskusesse dokumentide vormistamiseks, jäid kaebajal tähtaegselt juhiload vormistamata ning kaebajal tuleb tasuda täiendavalt vanglast vabanedes sõiduauto teooriaeksami eest 800.- krooni, juhtimiseksami eest 800.- krooni, riigilõivu 50.- krooni, õppemaks autokoolis 8000.- krooni ning kahe tööpäeva eest maksumus 900.- krooni. Kaebaja hindab kogu kahju 11.280.- krooni ulatuses ning taotleb selle väljamõistmist. Kohtuistungil leiab kaebaja, et Tartu Vangla on rikkunud tema suhtes VangS § 60 nõudeid , mistõttu on talle kahju tekitatud. Kaebaja taotleb Tartu Vangla direktori käskkirja 13.09.2007 nr. 1-4/1063 õigusvastaseks tunnistamist ning materiaalse kahju 11.280.- krooni kahju hüvitamist. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vangla direktor on lähtunud lühiajalise väljasõidu taotluse läbivaatamisel ja otsustamisel Vangistusseaduse § 32 lg 2 sättest ning toonud välja põhjendused ja õiguslikud alused väljasõidule loa andmisest keeldumise kohta käskkirjas 1-4/1063 13.09.
- Vastustaja seisukohalt on kaebaja juhilubade kehtivusest möödas aastane tähtaeg 10.09.2007 ning isegi juhul, kui kaebaja väljasõidutaotlus oleks rahuldatud ja kaebaja oleks oktoobrikuus väljasõidule lubatud, oleks kaebaja olukorras, kus ta pidanuks juhtimisõiguse taastamiseks sooritama vajalikud eksamid, kuna juhilubade kehtivusest möödus aastane tähtaeg 10.09.
- Muud kaebuses märgitud kulutused tuleb kanda ka siis, kui toimub juhilubade korraline ja tähtaegne vahetamine. Kaebaja on märkinud taotluses ise väljasõidu ajaks neljanda kvartali, mis algab oktoobrikuus. Vastustaja esindaja on seisukohal, et kahju hüvitamist saab nõuda isik, kellele on kahju tekitatud, antud juhul ei ole vangla kaebajale kahju tekitanud. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Kohus menetleb antud asjas kaebaja taotlust , mis on vangla administratsioonis registreeritud 15.08.2007, mille kohta on vormistatud käskkiri 13.09.2007 nr. 1-4/1063 ning sellest tulenevat kaebaja poolt esitatud kahju nõuet. Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 alusel võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta. VangS § 32 lg 4 kohaselt lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vangla direktor kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Vangla Sisekorraeeskirja peatükk 16 reguleerib lühiajalise väljasõidu tingimusi, mille § 80 lg 1 kohaselt on väljasõidu aluseks kinnipeetava kirjalik taotlus ja vangla direktori sellekohane luba ning § 80 lg 2 kohaselt otsustatakse väljasõidutaotluse rahuldamine taotluse saamisest alates ühe kuu jooksul. Sisekorraeeskirja § 82 toob välja asjaolud, mida vangla direktor peab arvestama taotluse rahuldamisel ning § 83 sätestab, mil vangla direktor võib keelduda väljasõiduloa andmisest. Vangla Sisekorraeeskirja § 83 kohaselt võib vangla direktor keelduda väljasõiduloa andmisest, kui: 1) kinnipeetav on taotluses või sellele lisatud dokumentides teadlikult esitanud valeandmeid; 2) lähedalasuvatesse piirkondadesse samal ajal väljasõiduks on esitanud taotluse rohkem kui üks kinnipeetav ja on alust arvata, et kinnipeetavad hakkavad väljasõidu ajal omavahel suhtlema; 3) kinnipeetava väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud see, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil peab kinnipeetav väljasõidu ajal tegema; 31) kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib; 4) vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Antud juhul on Tartu Vangla direktor menetlenud taotlust tähtaega järgides ning keeldunud väljasõiduloa andmisest Vangla Sisekorraeeskirja § 83 p. 4 alusel, mille kohaselt vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Vangla direktor on arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, toimepandud kuriteo asjaolusid ning seda, et väljasõiduplaanis kinnipeetava poolt püstitatud eesmärgid on osaliselt täidetavad vangla vahendusel või vanglas viibides, seega on kinnipeetava poolt esitatud väljasõiduplaan vähe motiveeritud ja lühiajalisele väljasõidule lubamine vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Teavet kogumis analüüsides ja esitatud materjalid läbi vaadanud, on vangla direktor teinud pädevuse piires otsustuse ning keeldunud A.M.ile lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Kohus asub seisukohale, et vangla direktori käskkiri on kaalutletud, piisavalt motiveeritud, antud välja pädevuse piires ning vastab haldusakti nõuetele, mistõttu on haldusakt „Kinnipeetav A.M.ile lühiajalisele väljasõidule loa andmisest keeldumine“ õiguspärane. Asjaolu, et kaebajal on tähtaegselt juhiload vahetamata, ei ole seost kaevatava haldusaktiga. Kaebaja on taotluses äramärkinud väljasõidu sooviks 2007 aasta IV kvartal , mille kohaselt võinuks lühiajaline väljasõit toimuda oktoobrikuul, kuid juhilubade kehtivusest möödus aastane tähtaeg 10.09.
- Liiklusseaduse § 44 reguleerib juhtimisõiguse taastamist, mille lg 3 kohaselt on sätestatud, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Seega kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul poleks kaebajal olnud võimalik oma eesmärki saavutada ka juhul kui talle oleks võimaldatud vangla poolt lühiajaline väljasõit. Kohtuistungil esitas vastustaja esindaja ARK´i seisukoha juhilubade vahetamise kohta kinnipidamisasutuses, mille kohus illustreeriva materjalina asja juurde võttis. Nimetatu kohaselt peetakse vajalikuks uuesti pärast kinnipidamiskohast (uude keskkonda minekul) vabanemist juhtimisõiguse taastamiseks sõidu- ja teooriaeksami sooritamist. Kaebaja väidete kohaselt on tema abikaasa tasunud meditsiinikomisjoni ja lubade vahetuse tasu, so. 350.- krooni ja 380.- krooni, mille tasumise kohta kohus maksekviitungeid pole välja nõudnud, kuna asus seisukohale, et nimetatud summade tasumine kaebaja poolt ei ole seotud vangla otsustusega mitte anda luba lühiajalisele väljasõidule. Kaebaja on nimetatud summad ise tasunud vabal tahtel ennatlikult ning veendumata, kas ta saab oma eesmärki realiseerida ning kas vangla annab väljasõiduks loa või mitte. Ülejäänud summad, mida kaebaja taotleb vanglalt välja mõista , on suunatud tulevikule , mida kaebaja võiks tasuda , kui ta kord vanglast vabaneb ja asub juhtimisõigust taastama. Need on summad, mis puudutavad teooria- ja juhtimiseksami sooritamist, riigilõivu ja õppemaksu tasumist autokoolis, mida ei saa käsitleda kahjuna ega lugeda seonduvaks kaevatava haldusaktiga.. Asja materjalide kohaselt vabaneb A.M. kinnipidamiskohast 09.01.2011, kuigi on esitanud ka taotluse ennetähtaegsaeks vabanemiseks. Kuni kinnipidamiskohast vabanemiseni saab kinnipeetav taotleda lühiajalist väljaviimist vanglast järelevalve all seoses dokumentide korrastamisega väljaspool vanglat. Käesoleva ajani ei ole kaebaja nõuetekohast taotlust esitanud , samuti saab taotleda perekonnaliikmetega kokkusaamist vanglas, milleks ei pea kasutama lühiajalist väljasõidu võimalust. Kohus peab usaldusväärseks vastustaja esindaja väidet kohtuistungil, et kui kaebaja oleks taotlenud õigeaegselt ja nõuetekohaselt vangla abi isiklike dokumentide, so. uute juhilubade vormistamiseks, ei oleks vangla abist keeldunud, antud juhul oli kaebaja esitanud taotluse hilinemisega. Kohus asub seisukohale, et Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi loa andmisest keeldumisega lühiajalisele väljasõidule. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Antud asjas on täitmata kahju hüvitamise nõude eeldused ning kohus jätab kaebuse rahuldamata kogu nõude osas. Nõudeõigus kahju hüvitamiseks on vaid isikul, kelle õigusi on rikutud avalikõiguslikus suhtes ning kahju hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada siis, kui haldusakt on tunnistatud õigusvastaseks ning õigusvastase haldusakti ning kahju vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Kahju hüvitamise üheks põhimõtteks on , et kahju nõude rahuldamine ei või viia isikut alusetu rikastumiseni Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6 ning jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks