TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2378 Otsuse kuupäev 10.03.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Melnikov´i kaebus Tallinna Vangla 27.11.2007 käskkirja nr 1288-d õigusvastaseks tunnistamiseks (karistati 9 ööpäeva kartseriga). 19.02.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vladimir Melnikov; Vastustaja Tallinna Vangla esindaja Svetlana Meister. Resolutsioon Jätta rahuldamata Vladimir Melnikovi kaebus Tallinna Vangla direktori 27.11.2007 käskkirja nr 1288-d õigusvastaseks tunnistamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 31.10.2007 asetleidnud sündmuse osas saabusid Tartu Halduskohtusse 22.11.2007 ja 31.12.2007 Vladimir Melnikov´i kaebused Tallinna Vangla administratsiooni peale seoses 15.11.2007 distsiplinaarmenetluse alustamisega ja Tartu Vangla direktori 27.11.2007 käskkirja nr 1288-d õigusvastaseks tunnistamiseks (tl 1-3 ja 19-21). Tartu Halduskohtu 07.12.2007 määrusega jäeti Vladimir Melnikov´i kaebus haldusasjas nr 307-2378 käiguta ning anti aeg puuduste kõrvaldamiseks seoses riigilõivu tasumisega kuni 20.12.2007 (tl 5-7). 19.12.2007 saabus Tartu halduskohtusse Vladimir Melnikovi taotlus, milles palus kohtul pikendada aega puuduste kõrvaldamiseks (tl 15). Kohus rahuldas taotluse ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 28.12.
- 31.12.2007 saabus halduskohtusse Vladimir Melnikovi kaebuse täpsustus (tl 19-21). 03.01.2008 võeti Vladimir Melnikovi kaebus Tallinna Vangla direktori 27.11.2007 käskkirja nr 1288-d peale, millega kaebajat karistati 9 ööpäeva kartseriga, Tartu Halduskohtu menetlusse (tl 24-25). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja vaidlustab talle 27.11.2007 käskkirja nr 1288-d alusel Tallinna Vangla direktori poolt määratud karistuse distsiplinaarrikkumise eest – teise kambrisse paigutamisest keeldumine ning vanglaametnike seaduslikest korraldustest keeldumine. Käskkirja kohaselt pani Vladimir Melnikov toime distsipliinirikkumised, mis seisnesid selles, et 31.10.2007 kell 09.10 keeldus minemast talle määratud kambrisse nr 7 ja kell 15.00 ei asunud kontrollimise ajal talle määratud kambris nr 7, vaid kambris nr
- Kaebaja väidab, et tema ei ole keeldunud minemast kambrisse nr 7, kuhu ta viis ka oma asjad. Kontrollimise ajal kell 15.00 oli ta kambris nr 7, väites, et tema ei tea miks vanglaametnikud vastupidist väidavad. Kaebaja leiab, et ei ole toime pannud vangla sisekorraeeskirjade rikkumist ning ei ole eiranud vanglaametnike seaduslikke korraldusi ning palub tunnistada Tallinna Vangla direktori 27.11.2007 käskkiri nr 1288-d õigusvastaseks. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et antud käskkirjaga on rikutud tema iseloomustus ning tal puudub võimalus saada lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist ning muid soodustusi (tl 21). Kohtuistungil väidab kaebaja, et tunnistajate ütlused ei vasta tõele ning palub tunnistada käskkiri õigusvastaseks. Kui käskkiri tunnistatakse õigusvastaseks, siis kustutatakse distsiplinaarkaristus ja kaebuse esitajale jääb võimalus ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaebaja jääb kohtuistungil oma kaebuse juurde ning ei nõustu talle Tallinna Vangla poolt määratud distsiplinaarkaristusega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kinnipeetavat Vladimir Melnikov´i on karistatud Tallinna Vangla direktori 27.11.2007 käskkirjaga nr 1288-d ja määratud karistuseks kartserisse paigutamist 9 ööpäevaks. Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg 1 ja 2 on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib noorele kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 20 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel juhindutakse vangistusseaduse §-st
- Vladimir Melnikov´i karistus määrati VangS § 67 p 1 ja 2 alusel, mis kohustavad kinnipeetavat julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. 2 VangS § 64 lg 1 kohaselt viib läbi ning selgitab distsiplinaarmenetluse asjaolud välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 informeeritakse kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Lõike 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, millele kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt lõikele 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Lõike 5 kohaselt lisatakse materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta kinnipeetava isiklikku toimikusse. Tallinna Vangla valvuri A.Mironov´i poolt on koostatud ettekanne nr 2340 selle kohta, et 31.10.2007, kell 09.10 keeldus Vladimir Melnikov minemast talle määratud kambrisse nr
- Julgeolekuosakonna spetsialist Sergei Reut´i poolt on koostatud ettekanne nr 2358 selle kohta, et 31.10.2007, kell 15.00 keeldus kinnipeetav Vladimir Melnikov minemast temale määratud I-sektsiooni kambrisse nr 7, vaid viibis kambris nr
- Järelvalveosakonna peaspetsialistkorrapidaja Oleg Romanovski poolt on koostatud ettekanne selle kohta, et 31.10.2007 on sooritanud raske distsipliinirikkumise. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lõikele 4 on raske distsipliinirikkumise korral vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Vladimir Melnikov väidab oma seletuskirjas, et tema ei ole keeldunud minemast kambrisse nr
- Samuti väidab kinnipeetav, et ei ole teadlik, miks Tallinna Vangla ametnikud nii väidavad ning miks on teda paigutatud eraldi kambrisse. Kaebaja ei mõista, miks teda on 01.11.2007 ümberpaigutatud Tartu Vanglasse. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr. 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 19 lg 3 alusel paigutati kinnipeetav vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ( suunamine õiguskuulekale käitumisele) edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Distsiplinaarmenetluse protokollist, mis on koostatud inspektor-kontaktisiku Jaanis Erbe poolt, nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud ning ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Karistuse ettepanekuks on toodud kinnipeetava kartserisse paigutamist 9 ööpäevaks. Seega Tallinna Vangla direktori 27.11.2007 käskkirja nr 1288-d alusel on Vladimir Melnikov pannud VangS § 67 p 1 ja 2 alusel toime rikkumise – kinnipeetav on kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Vaidlusalune käskkiri on tehtud pädeva isiku poolt, otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu. Vastustaja väitel on Tallinna Vangla direktori 27.11.2007 käskkiri nr 1288-d õiguspärane ning eeltoodust lähtudes ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kinnipeetav Vladimir Melnikov on sündinud 14.01.1987 ja seega on ta noor kinnipeetav VangS § 77 mõttes. Vaidlustatava käskkirja kohaselt pani Vladimir Melnikov toime distsiplinaarrikkumised, mis seisnesid selles, et 31.10.2007 kell 09.10 keeldus minemast talle 3 määratud kambrisse nr 7 ja kell 15.00 ei asunud kontrollimise ajal talle määratud kambris nr 7, vaid kambris nr
- Käskkirja õiguslikuks aluseks on määratud Vladimir Melnikovi poolt VangS § 67 p 1 ja 2 rikkumine, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist. Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida vanglaametniku loata hoonetes ja ruumis, kus ta ei ela ega tööta. Vastavalt VangS § 63 lg 1 on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib VangS § 63 lg 2 kohaselt noorele kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks ja kartserisse paigutamist kuni 20 ööpäevaks. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla direktori 27.11.2007 käskkirja nr 1288-d õigusvastaseks tunnistamist põhjusel, et ta ei ole sooritanud käskkirjas kirjeldatud rikkumist. Karistus on ära kantud, kuid distsiplinaarkaristuse määramine võib edaspidiseks negatiivselt mõjutada kinnipeetava võimalusi saada soodustusi nagu tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kaebaja väidab, et ta oli 31.10.2007 kell 09.10 kambris nr 4 ja korrapidaja ütles, et korjake oma asjad kokku ja viige need kambrisse nr
- Kaebaja täitis antud korralduse, kuid seda ei täitnud teised kinnipeetavad (tl 52). Arusaamatus tekkis seetõttu, et igast kambrist viidi inimesi üle teistesse kambritesse. Sektsioonis oli kokku umbes 60 inimest, kambreid oli 11 ja ümber kolimiseks kulus kaua aega – asjade kokkupanek ja üleviimine (tl 53). Asja õigeks lahendamiseks on vaja analüüsida toimikus olevaid tõendeid ning otsustada, kas kaebaja rikkus korda ja eiras vanglaametnike seaduslikke korraldusi süüliselt. Kaebaja väidab, et ta viis oma asjad kambrist 4 kambrisse 7 ja kontrollimise ajal lihtsalt viibis kambris 4, kuna sektsioon oli lahtine. Tal oli lubatud külastada teisi kambreid. Ülaltoodud kaebaja väide on ümber lükatud valvur A.Mironovi ettekandega (tl 37), et kaebaja 31.10.2007 kell 09.10 keeldus minemast talle määratud kambrisse nr 7 ja spetsialisti S.Reut ettekandega (tl 38), et 31.10.2007 kell 15.00 Vladimir Melnikov keeldus minemast temale määratud I-sektsiooni kambrisse nr
- Sama kinnitab 31.10.2007 õiend, et kaebaja kell 15.00 viibis kambris nr 4, mitte nr 7, kus tal julgeolekuga probleeme ei ole. Tallinna Vangla korrapidaja 31.10.2007 ettekande kohaselt (tl 54-55) andis korralduse kinnipeetavate (25 isikut) ümber paigutamiseks I-sektsiooni teistesse kambritesse julgeolekuspetsialist S.Reut. Osad kinnipeetavad aga keeldusid minemast määratud kambritesse, nende seas oli ka Vladimir Melnikov. Tunnistaja S.Reut seletas kohtus (tl 80), et oktoobri lõpus 2007 anti korraldus, et kinnipeetav Vladimir Melnikov tuleb viia 4 kambrist 7 kambrisse. Korraldus anti kell 9.00 ning selle täitmist järgis valvur või vanemvalvur. Pärast korralduse andmist kinnipeetavale, ta seda kohe ei täitnud. Melnikov keeldus minemast talle määratud kambrisse nr 7 ja seda teatas valvur või vanemvalvur. Pärastlõunal umbes 14.00 – 15.00 käis tunnistaja S.Reut sektsioonis vaatamas, kas antud korraldus - kambritesse ümberpaigutamine - on kinnipeetavate poolt täidetud, kuid korraldus ei olnud täidetud. Selle kohta on koostatud raport. Tunnistaja väidab, et Melnikov faktiliselt ei läinudki kambrisse nr 7, vaid võib-olla sisenes sinna, sest kamber on päeval lahti. 4 Kogu oma asjadega ei läinud Vladimir Melnikov kambrisse nr
- Sellega seoses teda isoleeriti. Asjade kokkupanemiseks läheb reeglina 30-60 minutit. Tunnistaja A.Mironov (tl 82) seletas kohtus, et 31.10.2007 kell 9.00 andis vanemvalvur nimekirja kinnipeetavatest, kes peavad ümber kolima, nende hulgas ka Vladimir Melnikov, kes pidi minema kambrisse nr
- Kinnipeetavatele anti korraldus koridoris tunnistaja poolt. Kell 10.00 käis tunnistaja koos kahe valvuriga kambrites kontrollimas, kas kolimine käib, kuid Vladimir Melnikov ei olnud temale määratud kambrisse üle läinud. Isikute kohta, kes keeldusid üle minemast on koostatud ka nimekiri, mis anti vanemvalvurile. Selles, et Vladimir Melnikov ei läinud üle talle määratud kambrisse veendusid vanglaametnikud kell 15.
- Kui toimub kontroll peavad kinnipeetavad olema kambrites, mis on neile määratud. Vladimir Melnikov viibis aga kambris nr 4, kuigi talle oli määratud, et peab viibima kambris nr
- Tunnistaja väidab, et antud ajaks ei olnud kambris nr 7 ka Vladimir Melnikovi asju, vaid need olid kambris nr
- Selle kohta on koostatud ka raport. V.Melnikov ütles isiklikult tunnistajale, et ta ei lähe kambrist nr 4 üle kambrisse nr
- Ta keeldus kell 9.00 suusõnaliselt kambrisse nr 7 minemast. Kontrollimise ajal kell 10.00 ütles V.Melnikov uuesti, et ta keeldub üle minemast. Järgmine kontroll toimus kell 15.
- Tunnistaja A.Kaetri seletas kohtus, et 31.10.2007 oli tema korrapidaja abiline. Ta sai korralduse umbes 17.00 korrapidaja O.Romonovski käest, et võtta kinnipeetavad ühest kambrist isoleeritud kambrisse viimiseks seoses korraldustele mitteallumisega. Nende seas oli ka Vladimir Melnikov. A.Kaetri sai Vladimir Melnikovi kätte kambrist nr 7, kus olid asjad väga lohakalt visatud ning osadele asjadele läks Melnikov veel järele, need asusid selleks ajahetkeks ikkagi veel kambris nr
- Tunnistaja sõnul olevat kamber nr 4 kinnipeetavate seas justkui autoriteet ning heakorrastatud teiste kambrite arvelt ja see oli komfortsem kui teised kambrid. Kohus leiab, et kaebaja on rikkunud VangS § 67 p 1 ja 2 tulenevaid kinnipeetava kohustusi, nimelt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Asjas kogutud kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega on täielikult tõendatud V.Melnikovi süü 31.10.2007 vanglaametnike seaduslike korralduste mittetäitmisel ja seda pikaajaliselt, so rohkem kui kuue tunni vältel. Tunnistajate ütlustega on ümber lükatud kaebaja väited, et ta täitis vanglaametnike korraldust. Kohus leiab, et kaebaja väited on paljasõnalised. Tema väiteid ei kinnitanud ka tunnistajad, isegi mitte tunnistaja A.Kaetri, kelle ülekuulamist taotles kaebaja ise. V.Melnikov on huvitatud distsiplinaarkaristuse kustutamisest isiklikel eesmärkidel (ennetähtaegseks vabastamiseks) ja seega ei saa kohus võtta arvesse tema ütlusi, mis on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et V.Melnikov pani toime raske rikkumise – korraldusele allumatus, takistas vanglaametnike teenistuskohustuste täitmist. Karistuse määramisel on arvestatud juhtumi asjaolusid ja asjaolu, et V.Melnikov omab teatud mõjuvõimu kaaskinnipeetavate suhtes, kes samamoodi ei täida vangla administratsiooni korraldusi. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud käskkirjas on märgitud kaalutlused otsuse tegemiseks ja karistusmäära valikuks. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud distsiplinaarrikkumise raskust ja laadi, kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistust, 5 samuti isiku suhtumist rikkumisse, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Arvestades eeltoodut valiti karistuseks üheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamine, mis on antud distsiplinaarrikkumise puhul igati proportsionaalne, arvestades toimepandud süütegu. Liiga leebe karistusmäär ei ole mõttekas seatud eesmärgi suhtes, milleks on vahistatu suunamine õiguskuulekale käitumisele. Karistuse määramisel on samuti arvestatud, et rikkumine oli tahtliku iseloomuga, intensiivne ja pikaajaline. Kohus leiab, et karistuse määr on vastavuses teo raskusega, käskkirjas on motiveeritud, et just määratud sanktsioon on mõjuv. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirjas kui haldusaktis on märgitud kaalutlused otsuse tegemiseks ja karistusmäära valikuks. Vastustaja on järginud VangS § 63-54 sätestatut. Distsiplinaarkaristuse valikul on VangS § 63 lg 3 kohaselt arvesse võetud vangistuse täideviimise eesmärki. Vaidlustatava käskkirja kontrollimisel tuvastas kohus, et selle haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Vastustaja kaalutlused on käskkirjas fikseeritud ja karistuse määr on valitud diskretsiooni alusel (HKMS § 19 lg 6). Vaidlustatud käskkiri, kui haldusakt on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 6