Obsah (4)

§ 26§ 31§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-997 Haldusasi OÜ Inserta

§ 26lg 1 p 1).

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 02.11.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Inserta Grupp deklareeris ajavahemikul 07.05.2004 kuni 02.12.2004 Hollandist firmade Top&M ja Samsung Electronics Overseas S. V. poolt lisa 1 veerus B loetletud tollideklaratsioonide ja nende juurde esitatud arvete (lisa 1, veerg E) järgi värvitelereid kaubakoodidega 8528125290, 8528125490, 8528125690 ja 8528125890 (TARIC kood 8528 12 52 90), mille järgi on tegemist modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi sisaldavate teleritega. 1 2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) kontrollis OÜ Inserta Grupp poolt enda nimel ja OÜ Interelektroonika eest tollideklaratsioonidega I 3162 07/05/2004, I 15410 09/06/2004, I 33584 05/05/2004, I 53919 20/11/2004 ja I 67080 02/12/2004 imporditud kaupadelt maksude tasumise õigsust, mille tulemusel koostas PMTK 22.12.2005 kontrollakti nr 12-3/780. Maksuotsuse kohaselt ei esitanud OÜ Interelektroonika tollile dokumente, mis tõendaksid kaubakoodide kasutamise õigsust. OÜ Interelektroonika juhatuse liikme A. B. 22.11.2006 kirja kohaselt on kõik 2004. aastal imporditud televiisorid tavalised, s.t ilma modemi ja arvuti operatsioonisüsteemita. Seega oleks tulnud televiisorid klassifitseerida Taric koodiga 8528 12 52 11. Tollideklaratsioonidel on päritoluriigiks märgitud Lõuna-Korea, arvetele pole päritoluriiki märgitud. Tollideklaratsioonil I 3162 07/05/2004 on nii telerilt kui ka õige kaubakoodiga deklareeritud koduelektroonikalt tasumata ka tollimaks. 3. PMTK tegi 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/50, millega kohustati OÜ-d Inserta Grupp ja OÜ-d Interelektroonika solidaarselt tasuma täiendavalt tasumisele kuuluv maksuvõlg summas 98 156 krooni (dumpinguvastane tollimaks summas 62 312 krooni, tollimaks 20 869 krooni ja käibemaks summas 14 795 krooni). 4. OÜ Inserta Grupp esitas 16.05.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/50 tühistamiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT 5. Deklaratsiooni esitamisel märkis OÜ Inserta Grupp vastavalt OÜ Interelektroonika poolt esitatud dokumentidele õigesti kaubakoodi 8528125290. OÜ Inserta Grupp juhatuse liige ning vastutav isik O. K. kontrollis isiklikult kaupa ning vaatas samuti üle esitatud dokumendid. Kõnealune kaup (imporditud televiisorid) on Euroopa päritoluga ning sisaldavad modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi. 6. Maksuhaldur on tõendeid valikuliselt hinnanud maksuotsuse tegemisel. Nimelt väidetakse maksuotsuses, et A. B. kinnitusel olid kõik 2004. a imporditud televiisorid tavalised. Kuid kaebuse esitajale teadaoleva informatsiooni kohaselt puudutas A. B. poolt täpsustus ainult ühte televiisorit (mudel PS42P36TX), invoice 2704, 27.04.2004 (deklaratsioon I 3162 07/05/2004). Ülejäänud partiide kohta kinnitas A. B. nii maksuhaldurile kui ka OÜ-le Inserta Grupp, et televiisorid olid modemitega. 7. Seega on paljasõnaline ja ebaloogiline maksuhalduri väide: „Täiesti loomulik, et tollametnik, kontrollides tollideklaratsiooniga kaasas olevaid dokumente, ei suutnud tuvastada asjaolud, kas televiisorid sisaldasid modemit või mitte.“ Tollideklaratsioonidega koos esitasid nii OÜ Inserta Grupp kui ka OÜ Interelektroonika televiisorite passid, kus olid kajastatud televiisorite tehnilised andmed. Tolliametnike tegevus kaubakoodide parandamisel on sellisel juhul täiesti adekvaatne ja loogiline. Tollametnik parandas kaubakoode ise pärast dokumentidega tutvumist. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav maksuotsus ei ole juriidiliselt korrektne ning kuulub tühistamisele, kuna maksuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta tegelikkusele. VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Mõistetamatuks jääb kaebuse esitaja väide, mille kohaselt on OÜ Interelektroonika esindaja A. B. ainult ühe teleri osas (mudel PS42P36TX) öelnud, et tegemist on tavalise televiisoriga. OÜ Interelektroonika esindaja A. B. kinnitab oma 22.11.2006 kirjas, et kõik 2004. a 2 imporditud telerid olid tavalised. Vastustajale jääb arusaamatuks, millistele faktilistele asjaoludele tugineb kaebuse esitaja vastupidist väites. 9. Vastustaja ei vaidle vastu, et OÜ Inserta Grupp juhatuse liige O. K. võib olla isiklikult kontrollinud vaidlusalust kaupa ning samuti vaadanud üle esitatud dokumendid. Samas leiab vastustaja, et asjaolu, kas O. K. vaatas kauba üle või mitte ei oma käesolevas asjas tähtsust. Käesolev vaidlus puudutab fakti, et OÜ Inserta Grupp poolt enda nimel ning OÜ Interelektroonika eest esitatud impordideklaratsioonides on imporditud kauba osas kasutatud vale kaubakoodi ning selle tulemusena on jäänud riigile tasumata täiendavad maksusummad. 10. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et maksumenetluse käigus tuvastatud asjaoludest (sh OÜ Interelektroonika esindaja kiri) nähtub, et imporditud telerite näol oli tegemist modemi ja arvutioperatsioonideta teleritega ehk tavaliste televiisoritega. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid vastupidist ning lükkaksid ümber maksuhalduri maksuotsuses väljendatud seiskohad. 11. Lisaks eelnevale juhib vastustaja kohtu tähelepanu Samsung Electronics Overseas B. V. kirjale, milles on välja toodud Samsungi poolt Euroopa Liidus (EL) (Ungaris ja Slovakkias) toodetud telerite loetelu. Viidatud loetelus ei kajastu kaebuse esitaja poolt imporditud telereid. Eelnevast lähtuvalt on alusetu kaebuse esitaja väide, mille kohaselt olid imporditud telerid toodetud EL-is. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD 12. Kolmas isik Grojec Service OÜ (endine OÜ Interelektroonika) menetlusdokumentidele järgi tulnud ega omapoolseid selgitusi kohtule esitanud. ei ole KOHTU PÕHJENDUSED Asjassepuutuvad sätted ning vaidlusküsimused 13. Kaebuse esitaja on vaidlustanud maksotsuse, millega on talle määratud täiendavaks tasumiseks dumpinguvastane tollimaks summas 62 312 krooni, tollimaks summas 20 869 krooni ja käibemaks summas 14 795 krooni. 14. Euroopa Ühenduse Nõukogu 14.08.2002 määruse nr 1531/2002 (edaspidi Määrus) artikli 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse Malaisiast, Taist, Hiina Rahvavabariigist ja Korea Vabariigist pärinevate ning CN-koodide ex85281252 (TARICi kood 85281252*11), ex85281254, ex85281256, ex85281258, ex85281262 (TARICi koodid 85281254*10, 85281256*10, 85281258*10, 85281262*11 ja 85281262*92) ja ex85281266 (TARICi kood 85281266*10) alla kuuluvate värvitelerite, mille ekraani diagonaali pikkus on üle 15,5 cm ning millega samas korpuses on raadiovastuvõtja ja/või kell või mitte, välja arvatud värvitelerid, milles on ühendatud modem ja arvuti operatsioonisüsteem, impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Dumpinguvastase tollimaksu määrad tulenevad sama artikli lõikest 2. 15. Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 20 lõige 1 sätestab: „Tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluvad tollimaksud põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifiseadustikul.“ ÜTS art 20 lg 3 kohaselt moodustavad Euroopa Ühenduse tollitariifistiku

1. a)kauba koondnomenklatuur;
2. b)mis tahes muu nomenklatuur, mis täielikult või osaliselt põhineb koondnomenklatuuril või lisab sellele alajaotisi ja on kehtestatud konkreetseid valdkondi 3 reguleerivate ühenduse õigusaktidega, selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifseid meetmeid. Euroopa Nõukogu 23. juuli 1987 määruse nr. 2658/87 artikliga 1 on kehtestatud kaupade nomenklatuur (koondnomenklatuur, KN). Määruse artikli 2 kohaselt pidi komisjon koondnomenklatuuri alusel kehtestama Euroopa ühenduste integreeritud tariifi („TARIC“). Määruse lisaks I oli kombineeritud nomenklatuur. Euroopa Komisjoni 11. septembri 2003 määruse nr. 1789/2003 artikliga 1 asendati määruse nr. 2658/76 I lisa käesoleva määruse lisaga, muutes sellega varem kehtinud kombineeritud nomenklatuuri. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja poolt eksporditud televiisorid on klassifitseeritavad eeltoodud nomenklatuuri jaotise 16 grupi 85 „Elektrimasinad ja –seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja –heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“ alla. Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste (ELT C 050, 28/02/2006 lk. 0001-0381) kohaselt kuuluvad alamrubriiki 85281252 seadmed, milles on ühes korpuses ühendatud tuuneri- ja monitorifunktsioonid, mis võimaldavad nende teatavate osade üheaegset kasutamist ning sellesse kategooriasse kuuluvad tavaliselt kodutelerid. 16. Taric koodi 8528 12 52 11 kirjelduse järgi kuuluvad nimetatud koodi alla värvipildiga televisiooni vastuvõtuseadmed, ekraani laiuse / kõrguse suhtega alla 1,5 ja diagonaaliga 15,5 cm kuni 42 cm, kas samasse korpusesse monteeritud ringhäälingu raadiovastuvõtja ja / või ajanäitajaga (kellaga) või ilma nendeta, mis ei sisalda modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi (http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/cgi-bin/tarchap?Taric=8528125211&Downlowd). Kaebuse esitaja poolt deklareeritud Taric koodi alla 8528 12 52 90 kuuluvad eeltoodud parameetritega värviteleviisorid, mis sisaldavad modemit ja arvuti operatsioonisüsteeme. Vaidlus eeltoodud klassifitseerimisreeglite üle puudub. Tolliseaduse (jõustunud 01.05.2004) § 38 kohaselt vastutavad deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 punkti 2 kohaselt on käibemaksu objektiks kauba import Eestisse, väljaarvatud maksuvaba import. KMS § 3 lõike 6 punkti 1 alusel peab käibemaksu maksma ka võlgnik ühenduse tolliseadustiku tähenduses. ÜTS artikli 201 kohaselt tekib tollivõlg impordil, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse. Tollivõlg tekib kõnealuse tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel. Võlgnik on deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et eeltoodud sätetest tulenevalt tekib tollivõla tasumise kohustus deklarandil ning maksuhalduril on tollivõla korral õigus pöörduda maksu sissenõudmiseks deklarandi poole, kelleks käesoleval juhul oli kaebuse esitaja. 17. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja maksukohustuse suurus sõltub asjaolust, kas televiisorid imporditi Eesti Vabariigi territooriumile väljapoolt EL-i ning kas televiisorid sisaldavad modemit ja arvutioperatsioonisüsteemi või mitte. Seega tuleb kohtul esitatud tõendite pinnalt anda oma hinnang sellele, kas televiisorid vastasid kaebuse esitaja poolt väidetud parameetritele (st. sisaldasid modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi). Ühtlasi tuleb kohtul anda hinnang ka televiisorite päritolu kohta. Maksu määramiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine 18. Tollideklaratsioone vormistanud OÜ Inserta Grupp töötaja V. R. on andnud PMTK-le kirjaliku seletuse, mille kohaselt ta täitis päritoluriigi lahtrid, samuti arvetelt puuduva informatsiooni kliendi sõnade järgi (toimiku lk. 47). Seega loeb kohus tuvastatuks, et OÜ Inserta Grupp lähtus tollideklaratsioonide täitmisel kliendi OÜ Interelektroonika poolt talle esitatud andmetest. OÜ Interelektroonika juhatuse liige perioodil 23.04.1996 – 02.03.2007 A. 4 B. on andnud PMTK-le kirjalikke selgitusi telerite liigi ning päritolu kohta. 05.10.2006 kirjas (toimiku lk. 48) on ta kinnitanud, et kõik deklareeritud telerid, välja arvatud mudel PS42P36TX, olid Euroopa Liidu päritolu (toodetud Ungaris ja Slovakkias). 16.11.2006 kirjas on ta täpsustanud, et kõik telerid peale ühe sisaldasid modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi (toimiku lk. 162). Eeltoodud kirja esitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja kohtuistungil ning selgitas, et kirja küsis ta A. B.’ilt siis, kui oli maksuotsuse juba kätte saanud (toimiku lk. 170). 22.11.2006 kirjalikus vastuses maksuhaldurile on A. B. selgitanud, et kõik 2004. a deklareeritud telerid olid tavalised, ilma modemi ja arvuti operatsioonisüsteemita ning möönab, et tollideklaratsioonid vajavad korrigeerimist. Täiendavalt teatab A. B., et 2004. aastal kauba saatja ei lisanud kauba juurde dokumente T2L (toimiku lk. 46). 19. A. B. kinnitas 25.10.2007 peetud kohtuistungil, et eelnimetatud kirjadele on ta omakäeliselt alla kirjutanud. Samal kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei omanud A. B. jaoks konkreetselt tähtsust asjaolu, kas telerid sisaldasid modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi või mitte. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta kaupluse müüjate käest, kas antud tehnika võib sisaldada modemit ja arvuti operatsioonisüsteemi ning sai vastuseks, et võib küll, millest tulenevalt tunnistaja arvas, et televiisorid võisid omada modemit või arvutioperatsioonisüsteemi. Ühtlasi selgitas tunnistaja, e telerite päritolu väljaselgitamisel lähtus ta triipkoodidel (toimiku lk. 4950) olevast informatsioonist (toimiku lk. 168). Kohus loeb A. B. poolt maksumenetluse käigus antud kirjalike seletuste ning kohtuistungil tunnistajana antud ütluste põhjal tuvastatuks, et tunnistaja ei pöördunud televiisorite päritolu ning tehniliste andmete väljaselgitamiseks tootjafirma ega vastava ala asjatundja poole, mistõttu A. B. väited televiisorite päritolu ning tehniliste parameetrite kohta ei saa tõendada käesolevas haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid: seda, et telerid oleksid olnud pärit Euroopa Liidust ning sisaldaksid modemit ja arvutioperatsioonisüsteemi. 20. PMTK on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena järelepärimised Samsung Electronics Overseas B.V.-le, kes on esitanud kirjaliku loetelu teleritest, mida toodetakse Euroopa Liidu piires (toimiku lk. 55). OÜ Inserta Grupi poolt imporditud vaidlusaluseid telereid selle loetelus ei ole. Samuti nähtub PMTK esindaja H. P. e-maili teel tehtud järelepärimisest firmale Samsung see, et viimane ei tootnud 19.10.2005 seisuga modemit sisaldavaid telereid (toimiku lk. 165). Mis puudutab kaebuse esitaja väidet selle kohta, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja O. Krivenko kontrollis isiklikult deklareeritud kaupa, tehes kindlaks, et televiisorid on Euroopa päritoluga, modemi ja arvuti operatsioonisüsteemiga, siis arvestades asjaoluga, et O. Krivenko selgitus läheb vastuollu televiisorite tootja poolt edastatud informatsiooniga, tuleb lähtuda firma Samsung poolt edastatud teabest, mida kohus loeb usaldusväärseks. Euroopa Ühenduse Nõukogu 14.08.2002 määruse nr 1531/2002 artikkel 2 sätestab: „Kui liikmesriigi tolliasutuse või Euroopa Ühenduste Komisjoni hilisema uurimise käigus selgub, et mõni ühenduses vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis sisalduv päritoludeklaratsioon on ebaõige või kui mõni päritolu kindlaksmääramisega seotud isik ei võimalda juurdepääsu värviteleri mittesooduspäritolu kindlaksmääramiseks vajalikule teabele või dokumentidele või ei esita nimetatud teavet või dokumente, võivad pädevad asutused määrata päritolu kindlaks parimate kättesaadavate andmete alusel.“ Euroopa Komisjoni määruse nr. 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted Euroopa Nõukogu määrusele (EMÜ) nr. 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 315 lõike 1 kohaselt tõendatakse kauba ühenduse staatust dokumendi T2L esitamisega. Kaebuse esitaja ei ole esitanud käesolevas vaidluses kauba sooduspäritolu tõendavaid, selleks ettenähtud dokumente. A. B. 22.11.2006 kirjas maksuhaldurile selgitatakse, et kauba saatja kauba juurde T2L dokumente ei lisanud (toimiku lk. 46). Eeltoodud tõendeid aluseks võttes loeb kohus 5 tuvastatuks, et kaebuse esitaja poolt imporditud televiisorid ei olnud Euroopa Liidu päritoluga ega sisaldanud modemit ning arvuti operatsioonisüsteemi. Tolli õigus järelkontrolli alusel maksusumma sissenõudmiseks 21. Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja lisaks kaebuses toodud väidetele täiendava väite, mille kohaselt tuleb maksuotsus tühistada, kuna maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama kõik kaubaga seonduvad maksud juba tollideklaratsioonide esialgsel kontrollimisel ning PMTK-l oli reaalne võimalus kontrollida modemite ja arvuti operatsioonisüsteemide olemasolu (toimiku lk. 170). 22. Maksuotsusest nähtuvalt deklareeris kaebuse esitaja deklaratsiooni I 3162 07/05/2004 koodiks 40 ja liigiks CO, lähetusriigiks Hollandi ja päritoluriigiks Lõuna-Korea (toimiku lk. 56-60). Maksuotsuse kohaselt kasutatakse alates 01.05.2004 tolliprotseduuri koodi 40 deklaratsiooni liigi tähisega CO kauba vabasse ringlusse lubamiseks seoses Tolliseadustiku Komitee poolt sätestatud üleminekumeetmetega, s.t EU riikidest ja ühinevatest riikidest Eestisse toimetatud kaupade vabasse ringlusse lubamiseks. Protseduuri rakendamiseks tuleb kaupade EU tollistaatus tõendada. Kauba ühenduse staatust tõendatakse Komisjoni määruse nr. 2454/93 artikli 315 lõike 1 kohaselt T2L dokumendi esitamisega. Kui kaupade tollistaatus on tõendatud, vabastatakse kaup imporditollimaksust. Maksuotsuses tuvastatakse, et OÜ Inserta Grupp on deklareerinud kauba tollimaksu vabastusega, kuigi kauba EU tollistaatus on tõendamata. Teiste deklaratsioonide puhul on kaebuse esitaja kasutanud protseduuri koodi 40 ja deklaratsiooni liiki IM, mida kasutatakse kauba toimetamisel ühendusse kolmandatest riikidest, tasudes küll tollimaksu, kuid jättes tasumata dumpinguvastase tollimaksu summa. Eeltoodust võib järeldada, et toll rakendas 2004. aastal aktsepteeritud tollideklaratsioonile I 3162 07/05/2004 protseduuri, mida ta ei oleks tohtinud rakendada, kuna kaebuse esitaja ei olnud esitanud tollile ettenähtud T2L dokumente. 23. ÜTS artikli 78 lõike 1 kohaselt võib toll omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. ÜTS artikli 78 lõike 2 kohaselt võib toll pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik. ÜTS art 78 lg 3 sätestab: „Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.“ 24. Riigikohtu halduskolleegium möönab 23. oktoobri 2006 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-5706, et ÜTS artikkel 78 annab võrreldes varem kehtinud õigusega tollile märksa ulatuslikuma diskretsiooniõiguse järelkontrolli tulemusel järelkande tegemiseks, mida kasutades on tollil põhjendamise kohustus, et vajadusel saaks kohtus diskretsiooni teostamise õiguspärasust kontrollida. ÜTS artiklist 78 ning Riigikohtu halduskolleegiumi poolt sättele antud tõlgendusest võib järeldada, et järelkande tegemine on ÜTS alusel õigustatud vaid juhul, kui tollile esitati tollideklaratsioonide aktsepteerimisel ebaõiget või mittetäielikku teavet, mida tollil ei olnud võimalik tavapärase tollikontrolli raames avastada ning järelkontrolli raames sai toll uut teavet, mis annab tollile aluse olukorra lahendamiseks vajalike meetmete võtmiseks. 6 Ühtlasi saab järeldada, et toll peab siiski ka kehtiva õiguse alusel põhjendama, miks tollile ebaõige või mittetäielik teave juba varem kättesaadav ei olnud. Info sellest, et tollideklaratsioonidele tuli lisada tõendid kauba ühenduse staatuse kohta (T2L dokumendid) pidi tollile lähtuvalt deklaratsiooni andmetest olema teada juba tollideklaratsiooni aktsepteerimisel. Ometi möönab PMTK ka maksuotsuses järgmist: „OÜ Inserta Grupp on deklarandina importinud kaupu kolmandatest riikidest ühenduse staatuse kohta tõendust (T2L dokumenti) omamata. Tollideklaratsiooni vormistamisel ei arvestatud vormistamise ajal kehtinud õigusliku olukorraga“ (maksuotsuse lk. 4). Seega tuleb järeldada, et käesoleval juhul ei saanud tegemist olla ÜTS artiklis 78 lõikes 3 viidatud uue teabega. Eeltoodust tulenevalt ei ole ÜTS art 78 lõige 3 käesolevale juhule kohaldatav ning maksuotsus tuleb tollideklaratsioonil I 3162 07/05/2004 kaupade imporditollimaksuga maksustamise osas tühistada. 25. Järgnevalt uurib kohus, kas maksuotsusega kaebuse esitajale dumpinguvastase tollimaksu määramine on õigustatud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas värviteleviisorid sisaldavad modemit või arvuti operatsioonisüsteemi ei olnud tollil võimalik ilma täiendavate päringute tegemiseta või spetsialistiga konsulteerimata kontrollida. Samuti ei saa eeldada, et olukorras, kus deklarant ei ole esitanud koos deklaratsiooniga tollile televiisorite tehnilisi andmeid, kuid deklaratsioonist nähtuvalt kinnitab televiisoril teatud tehniliste parameetrite olemasolu lasuks tollil tollideklaratsioonide aktsepteerimise eelselt kohustus vastavate andmete õigsuse väljaselgitamiseks täiendavaid päringuid teha. Kohtutoimikus olevatest dokumentidest ei nähtu, et tollile oleks juba tollideklaratsioonide aktsepteerimisel teada olnud, et imporditud värviteleviisorid modemit ning arvuti operatsioonisüsteemi ei sisaldanud. Eeltoodust lähtuvalt oli tollil õigus korrigeerida kaupadel kaubakoode. Kuivõrd kohus asus käesoleva kohtuotsuse punktis 24 seisukohale, et tollil ei olnud õigust korrigeerida andmeid, mis seondusid tollideklaratsioonis I 3162 07/05/2004 deklareeritud kaupade ühenduse staatuse tõendusega, tuleb maksuotsus tühistada ka osas, millega määrati kaebuse esitajale seonduvalt tollideklaratsiooniga I 3162 07/05/2004 tasumiseks dumpinguvastane tollimaks ning käibemaks. Kaebuse osaline rahuldamine 26. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tühistab maksuotsuse tollideklaratsiooni I 3162 07/05/2004 järelkontrolli käigus määratud maksude osas.

§ 92

lõike 2 kohaselt jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 93

lõike 1 kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuses ega ka kohtuistungil kaebuse esitaja kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud ning menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ei taotlenud, mistõttu jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 7 Tallinna Ringkonnakohtu

1. märtsi otsuse resolutsioon: RESOLUTSIOON Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apllatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
2. novembri 2007 kohtuotsus osas, millega rahuldati OÜ Inserta Grupp kaebus ja tühistati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsus nr 12-5/50 tollideklaratsiooni I 3162 07/05/2004 järelkontrolli käigus määratud maksude osas summas 46 975 krooni. Teha selles osas uus otsus ja jätta OÜ Inserta Grupp kaebus täies ulatuses rahuldamata. 8