TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1469 Otsuse kuupäev 16.01.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi MBC Trade kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu

§ 39

lg 1 on/oli vastustaja tegevusel kaebuse esitajale eksporditoetuse maksmise otsuse tegemise protsessis kindel seaduses ettenähtud roll. Kauba ja selle tollideklaratsioonile vastavuse üle kontrolli teostamise organiseerib ja/või teostab Maksu- ja Tolliamet. Juhul kui Maksu- ja Tolliamet kasutab kontrolli teostamisel akrediteerimata meetodeid ja saab selle tulemusel PRIA-le edastamiseks ebaõiged andmed, on isikul õigus ka vaidemenetluses sellele tähelepanu juhtida ja ebaõige vaideotsus kohtus vaidlustada.

1. Kaebuses märgitud põhjendustele täiendavalt märkis kaebuse esitaja, et vaidlusalusel juhul võis analüüsi ebaõige vastuse põhjustada ka vastustaja ebapädevus proovide võtmisel. Kaebuse esitaja peab võimalikuks, et kuigi kauba üle kontrolli teostamisel kasutas labor akrediteerimata meetodit, võis ebaõige tulemuse kaasa tuua sellele eelnev vastustaja poolne asjatundmatu tegevus.
2. Olles analüüsinud OÜ Põlva Piim Tootmine laboratooriumi, sama koorepartii lõppsaaja OAO Sankt-Peterburg` i Piimakombinaadi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tulemusi sama koorepartii rasvasisalduse kohta, saab teha järeldusele, et erineva rasvaprotsendi mõõtmistulemuse põhjustas vastustaja ebapädevus proovide võtmisel. Vastustaja eksimuse korral proovide võtmisel ei olnudki Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboril võimalik enam kauba tegelikku klassi määrata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 05.10.2006 määruse nr 85 ”Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord” § 3 lg 3 punkt 1 sätestab, et mõõtmisi läbiviival personalil peab olema selleks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus.
3. Kaebuse esitaja nõustus, et lõpliku otsuse kaubakoodi õigsuse või ebaõiguse osas teeb PRIA, kuid MTA tegevus on eelhaldusakti tähendusega. Kaebaja märkis, et tal puudub põhjus vaidlustada PRIA tegevust ja analüüsiakti. PRIA lähtus oma tegevuses MTA analüüsiaktist, seega eelhaldusaktist ning PRIA tegevuses puudub õigusvastasus.
4. Oma õiguste rikkumise kohta märkis kaebuse esitaja, et MTA ebaõige tegevus, st ebaõigete võtete kasutamine ja õigusnormide rikkumine ja valedest õigusaktidest lähtumine kaebuse esitajale kuuluvast rõõsast koorest proovide võtmisel tekitab kaebajale kahju 124 717 krooni ja 17 senti (ekspordilitsentsi tagatis 17 837.12 krooni ja eksporditoetus summas 106880.05 krooni).
5. MBC Trade OÜ esitas MTA vastu kaebuse, kuna MTA pidas kontrollimiseks kinni kaebuse esitajale kuuluva eksportimisele mineva toorpiima tsisterni, viis läbi kauba proovide võtmise viisil, mis ei sobi piimatoote proovide võtmiseks ja saatis selle tulemusena PRIA laborisse sellise proovi, mis ei saanud anda piima tegelikest omadustest analüüsimisel õigeid tulemusi.
6. Vastustaja poolt esitatud täiendavatest teesidest nähtub, et MTA on proovide võtmisel lähtunud rahandusministri 22.04.2004 määrusest nr 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“. Nimetatud määrus aga ei sisalda juhiseid toorpiima proovide võtmiseks. See määrus sisaldab vaid proovide võtmise vormistamise formaalsusi. Piimatoodetest proovide võtmiseks on vaja järgida erinõudeid ja kindlaid meetmeid. Vabariigi Valitsuse 04.03.2003 määrus nr 69 „Toor- ja kuumtöödeldud piimast kontrollproovide võtmise ja analüüsi meetodid“ kehtestab kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid, mida kasutatakse toorja kuumtöödeldud piima nõuetekohasuse kontrollimiseks. Määrus sisaldab detailsed ettekirjutused piimast proovi võtmiseks ning nõuded proovi võtmise vahenditele vedamisele ja säilitamisele. 3
7. MTA ei oma piisavat pädevust toorpiima ja rõõsa koore proovide võtmiseks ja on lähtunud ebaõigest juhendist. MTA saatis kaebuse esitaja kaubalt 22.03.2007 võetud proovid Tallinnasse OÜ Keskkonnauuringute Keskuse laborisse 27.03.2007 kella 10.41-ks. Nimetatud asjaolu näitab, et MTA rikkus ka kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korda. Proovide võtmine ei ole piisavalt kontrollitavalt protokollitud. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vastuväited Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse palus jätta kaebuse rahuldamata.
8. Vastustaja oli seisukohal, et vaidlustatud Lõuna maksu- ja tollikeskuse 05.04.2007 kiri nr 102/6427 ei ole haldusakt vaid üksnes haldustoiming, millega teavitati kaebuse esitajat laborist saadud analüüsitulemustest. Asjakohane ei ole vaidlus teemal, kas labor teostas analüüse õigesti või mitte, kuivõrd vastustaja ei ole pädev võtma ega ka ei võta labori analüüside alusel vastu ühtegi kaebuse esitajale siduvat otsust vaid üksnes edastab vastavad tulemused pädevale asutusele, kelleks antud juhul on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, otsuse tegemiseks.
9. Mis puudutab kaebuse väidet, nagu peaks akrediteeritud katselabor kasutama üksnes akrediteeritud meetodeid, siis ei vasta see väide tõele. Nimelt on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ akrediteeritud vastavalt standardile EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 "Katse-ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded", mille kohaselt ei pea kõik katselabori poolt kasutatavad meetodid olema akrediteeritud. Standardi p 5.4.
10. kohaselt peab labor kasutama katse- ja /või kalibreerimismeetodeid, sh proovivõtumeetodeid, mis vastavad kliendi vajadustele ja sobivad ettevõetud katsete ja/või kalibreerimiste läbiviimiseks. Eelistatult tuleb kasutada rahvusvahelistes, piirkondlikes või rahvusstandardites avaldatud meetodeid. Käesoleval juhul on analüüsil kasutatud standardil IDF 16C:1987 põhinevat meetodit (Röse - Gottliebi põhimeetod), ning on seega järgitud standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 nõudeid.
11. Tulenevalt EL õiguse ülimuslikkusest liikmesriikide õiguse ees (vt Euroopa Kohtu otsused nr 26/62 Van Gend & Loos; 6/64 Costa/ENEL ; 11/70 Rahvusvaheline äriühing) tuleb käesoleval juhul selle üle otsustamisel, millist analüüsimeetodit labor oleks pidanud kasutama, lähtuda Euroopa Nõukogu
12. detsembri
13. a määrusest nr 4056/87, millega kehtestatakse analüüsimeetodid ja muud tehnilised sätted, mis on vajalikud määruse (EMÜ) nr 3035/80 rakendamiseks, millega sätestatakse teatavatele asutamislepingu II lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise üldeeskirjad ja nende toetussummade kindlaksmääramise kriteeriumid. Kuivõrd eelviidatud määrus on liikmesriikidele otsekohaldatav, ning ei sea kasutatavale analüüsimeetodile kohustuslikuks akrediteerimise tingimust, siis ei ole mõõteseadus siinkohal rakendatav ning analüüsi meetod peab vastama üksnes eelviidatud määruses sätestatud nõuetele. Juhul, kui käesoleval juhul mõõteseadus kohalduks, muudaks see vastavat EL õigusega kehtestatud regulatsiooni, lisades analüüside tegemisele lisaks EL õigusega kehtestatavatele nõuetele lisanõudeid, kuid selline siseriikliku õiguse kohaldamine on EL õiguse ülimuslikkuse põhimõttest tulenevalt lubamatu, sest sellisel juhul ei oleks tagatud EL õiguse ühetaoline kohaldamine, mis on üks olulisematest ühenduse õiguse üldpõhimõtetest.
14. Kaebuse esitaja kriitika Tollilabori 28.03.2007 analüüsiakti nr 1-3/285 kohta on küll põhjendatud, kuid need puudused ei ole seotud Lõuna maksu- ja tollikeskuse tegevusega. Vastustaja ei ole vastavate analüüsi tulemuste alusel võtnud vastu ühtegi kaebajale siduvat otsust vaid on üksnes vastava informatsiooni edastanud pädevale asutusele (PRIA) otsuse tegemiseks. Asjaolu, et analüüsi protokollis on puudusi, ei sea kahtluse alla analüüsi tulemuste tõepärasust, kuivõrd analüüs on teostatud vastavuses standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 ning meetodi alusel, mis tugineb rangelt standardil IDF 16C:
15. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on 4 analüüsitulemuste usaldusväärsus seotud analüüsiakti vorminõuete rikkumisega, mistõttu on kaebaja vastavad väited põhjendamatud ja paljasõnalised.
16. Standard IDF 16C:1987 rasvasisalduse määramiseks koores (Röse - Gottliebi põhimeetod) on EL õiguses tunnustatud meetodiks. EL määrusega 213/2001 on kehtestatud määruse nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete analüüsimise ning kvaliteedi hindamise meetoditega. Määruse art 1 sätestab, et käesolevas määruses sätestatakse määrusega nr 1255/1999 kehtestatud korras piimaja piimatooteturu ühise korralduse jaoks ettenähtud korras kasutatavad piima ja piimatoodete keemilise, füüsilise ja mikrobioloogilise analüüsi ning organoleptilise hindamise meetodite rakenduseeskirjad. Samuti sätestatakse mõned kõnealused meetodid. Artikli 2 kohaselt sisaldab määruse lisa I nende standardmeetodite loetelu, mida kohaldatakse artiklis 1 osutatud analüüside suhtes. Määruse lisa I A osas on viidatud ka standardmeetodile IDF 16C:
17. Lisaks eeltoodule nähtub määruse lisa I "Standardmeetodite loetelu" indeksite alt, et standardis IDF 16C:1987 sisalduv lühend IDF tähendab Rahvusvahelist Piimandusföderatsiooni, mis samuti viitab vastava meetodi usaldusväärsusele.
18. Analüüsi teostanud labor annab kauba klassifitseerimise kohta üksnes soovitusliku vastuse ning lõpliku otsuse kaubakoodi õigsuse või ebaõigsuse osas teeb PRIA, kes on käesoleval juhul asutuseks, kes otsustab toetuse maksmise või mittemaksmise üle. Vastustaja ülesandeks on üksnes vastavate analüüsitulemuste pädevale asutusele edastamine, mida vastustaja vaidlustatud kirjaga ka tegi. Vastustajal puudub pädevus otsustamaks, kas kaebajal on õigus saada eksporditoetust või mitte, selline pädevus on üksnes PRIA-
20. Vastustaja pidas vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole kaebaja millegagi tõendanud, et OÜ Põlva Piim Tootmine laboratooriumis tehtud proovid on tehtud samast koorest, mis eksporditi ning samuti ei ole teada kauba saaja poolt kasutatud meetodit, mis kinnitas koore rasvasisaldust vastuvõtu aktis. Eeltoodud põhjustel oleks eeltoodud analüüsitulemuste arvestamine problemaatiline ka juhul, kui vastustaja oleks isikuks, kes teeks ja oleks pädev tegema siduvaid otsuseid ekspordi toetuste osas.
21. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ÜPPRS) § 1 lg 1 kohaselt sätestab ÜPPRS Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korra ja neid rakendavad asutused, riigiabina antavate täiendavate otsetoetuste andmise alused ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. Käesoleval juhul on Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus teostanud kontrolli ÜPPRS § 39 lg-s 1 alusel, mille kohaselt kontrollib põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentside ning muude nõutud dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, kauba vastavust litsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile ning toodete päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist ning töödeldud põllumajandustoodete kooskõla käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud retseptiga. Eeltoodud sätte kohaselt kontrolliski Maksu- ja Tolliamet käesoleval juhul kaebuse esitaja poolt eksporditavat kaupa. Sellest aga ei saa teha järeldust, et kontrollitulemus on haldusakt, mis rikuks kaebaja õigusi. Informatsiooni edastamist käsitletakse ka kohtupraktikas toimingu, mitte haldusaktina (Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2002 otsuses haldusasjas 2-3/301/02 ja Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2006 otsuses haldusasjas 3-06-26)
22. Kaebaja on pidanud oma õiguste rikkumiseks seda, et temale ei maksta eksporditoetust taotletud määras. Eksporditoetuse taotletust väiksema tasumise kohta ei ole teinud siduvat otsust mitte vastustaja vaid PRIA oma 19.07.2007 käskkirjaga nr 1-3.8/
23. Kaebuse esitajal oli võimalik 5 oma õigusi kaitsta selliselt, et ta esitab oma vastuväited PRIA-le enne vastava otsuse tegemist. Seega, isegi, kui saaks käsitleda taotluses taotletud ja reaalselt makstud eksporditoetuste vahet kahjuna, ei oleks kahju põhjustatud mitte vastustaja poolt kaebajale esitatud kirjaga vaid eelviidatud PRIA käskkirja kui haldusaktiga.
24. Nähtuvalt ÜPPRS art 40 lg-st 1, esitab isik impordi- või ekspordilitsentsi, eksporditoetuse või seestöötlemise sertifikaadi ja mõne toote puhul ka impordiõiguse saamise taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA).

§ 41

lgle 1 on eksporditoetuse taotlemise aluseks taotleja vormikohane kirjalik taotlus, mille Maksu-ja Tolliamet edastab pärast põllumajandustoodete eksporti viivitamatult PRIA-le. Ettemaksu ja teise liikmesriigi kaudu ekspordi puhul edastab Maksu- ja Tolliamet taotluse PRIA-le viivitamata pärast ekspordideklaratsiooni kinnitamist. ÜPPRS § 11 lg 1 kohaselt teeb ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral otsuseid PRIA. Seega teeb kaebajale siduva otsuse selle kohta, kas eksporditoetust makstakse või mitte PRIA. PRIA langetab otsuse ka selles osas, kas kaebaja poolt kontrollitulemustele esitatud vastuväited lükkavad kontrollitulemused ümber või mitte ning samuti selles osas, kas ja mil määral ta kontrollitulemusi arvestab ning kas vastuväidete ümberlükkamiseks või arvestamiseks on vajalik täiendava kontrolli teostamine.

1. Vaideotsuse tühistamise taotluse osas leidis vastustaja, et maksukorralduse seaduse § 1 5 1 l g l p 3 kohaselt võib kaebuse esitada muuhulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Sama sätestab ka HMS § 87 lg 2 p 3, mille kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kaebaja näidanud, millisel viisil on tema õigusi vaidemenetluses rikutud, ei ole ka kaebus selles osas põhjendatud.
2. Vastuseks kaebuse esitaja seisukohale, et analüüsitulemuste ebaõigsus võis tuleneda vastustaja ebapädevusest proovide võtmisel märkis vastustaja, et kaebuse esitaja on selle väite esitanud üksnes oletuste pinnalt ega ole toonud välja ühtegi argumenti, millele tuginedes ta vastavale seisukohale on asunud. Käesoleval juhul on tõendatud, et proovid on laborisse jõudnud korrektses seisus ja nõutavalt pakendatuna. Praktikast ning akrediteeritud katselabori kohustustest tulenevalt oleks vastasel korral labor keeldunud analüüside teostamisest ja teavitanud analüüside tellijat eeltoodud asjaoludest. Tolliametnikel, kes tegelevad kaubast proovide võtmisega, on olemas vastavad proovivõtmiseks vajalikud abivahendid ning nad on saanud ka vastava proovide võtmiseks vajaliku koolituse. Käesoleval juhul on õigusaktiks, millest tolliametnikud pidid kaubast proovide võtmisel lähtuma rahandusministri
3. aprilli 2004 määrus nr 83 "Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord". Käesoleval juhul on tolliametnikud proovide võtmisel ja laborisse edastamisel vastavast korrast kinni pidanud, ning kaebuse esitaja vastupidised väited on põhjendamatud.
4. Vastustaja leidis, et käesoleval juhul tuleneb tolliametnike õigus kaubast proove võtta rahandusministri 22.04.2004 määrusest 83 "Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord", mida on käesoleval juhul ka järgitud. Kuna kord ei sea tolliametnikele piirangut, mille kohaselt nad ei tohiks rõõsast koorest ise proove võtta, siis oli tolliametnikel vastav pädevus olemas. Kui kaebaja tahab väita, et tolliametnikud on võtnud rõõsast koorest proove sellisel viisil, et võetud proov ei ole piisavalt representatiivne (ei iseloomusta kogu kaupa piisavalt), peab ta ära põhjendama, millele tema vastav väide tugineb. Seda väidet tuleb põhistada konkreetse tolli poolt proovide võtmisel toimunud toimingutest lähtuvalt, mitte aga üksnes viitega õigusaktis sisalduvatele paragrahvidele, eriti veel sellisele õigusaktile, mis käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu.
5. Kaebaja poolt viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.10.2006 määrus nr 85 "Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord" ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna nähtuvalt selle määruse §-ist 1 kehtestatakse sellega nõuded juriidilisest isikust mõõtjale, kes taotleb 6 oma erialase pädevuse hindamist Eesti akrediteerimisasutuse poolt, ning erialase pädevuse hindamise protsessile. Eeltoodust tulenevalt ei ole see regulatsioon rakendatav tolliametnikele, kes võtavad kaubast proove rahandusministri
6. aprilli 2004 määruse nr 83 alusel ja selles sätestatud korra kohaselt.
7. Vastustaja nõustus kaebajaga selles, et MTA peaks andma PRIA-le edasi informatsiooni, kui proovide võtmisel on tehtud vigu. Samas oli vastustaja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole proovide võtmisel vigu tehtud ning seega ei olnud mingit alust vastava informatsiooni PRIA-le edastamiseks. Samas on kaebajal endal olnud käesoleval juhul võimalus väidetavale veale osutada ning oma seisukohad PRIA-le enne siduva otsuse tegemist esitada ning kaebaja on seda vastustajale teadaolevalt ka teinud. Kui kaebaja asub seisukohale, et vaidlustatud kirja ning analüüsiaktide näol on tegemist vastustaja poolt välja antud eelhaldusaktidega, siis peab ta oma vastavat seisukohta ka põhjendama ning selgitama, milline konkreetne asjaolu neis siduvalt kindlaks määrati.
8. Kaebaja seisukoht, et MTA pidas kontrollimiseks kinni kaebuse esitajale kuuluva eksportimisele mineva toorpiima tsisterni, viis läbi kauba proovide võtmise viisil, mis ei sobi piimatoote proovide võtmiseks ja saatis selle tulemusena PRIA laborisse sellise proovi, mis ei saanud anda piima tegelikest omadustest analüüsimisel õigeid tulemusi, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vastustaja ei saatnud võetud proove mitte PRIA laborisse vaid vastavatesse sõltumatutesse laboritesse analüüside teostamiseks.
9. Vastustaja pidas ebaõigeks kaebaja seisukohta, et proovide võtmisel tulnuks lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.03.2003 määruses nr 69 "Toor- ja kuumtöödeldud piimast kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid" sätestatust. Määrus on kehtestatud toiduseaduse alusel ning selle § 1 lg 2 seab määruse reguleerimisalale piirangu. Määrust kohaldatakse Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnike poolt järelevalve käigus võetavate proovide suhtes. Määruse § 1 lg 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid, mida kasutatakse toor-ja kuumtöödeldud piima nõuetekohasuse kontrollimiseks. Kuivõrd käesoleval juhul olid proovivõtjateks tolliametnikud, ning proove ei võetud mitte toorega ka kuumtöödeldud piimast vaid rõõsast koorest, siis eeltoodud määrus käesoleval juhul ei kohaldu.
10. Väär on kaebaja väide, et MTA saatis kaebuse esitaja kaubalt 22.03.2007 võetud proovid Tallinnasse OÜ Keskkonnauuringute Keskuse laborisse 27.03.2007 kella 10.41- ks. OÜ Keskkonnauuringute Keskus on saatnud kirja, et nende analüüsiaktis 1-3/285 on proovi laborisse jõudmise ajaks ekslikult märgitud 27.03.2007 ja palutakse õigeks proovi laborisse jõudmise kuupäevaks lugeda 23.03.
12. Kaebaja väite kohta, et proovide võtmine ei olnud piisavalt kontrollitavalt protokollitud märkis vastustaja, et kaebajale on allkirja vastu tutvustatud ja kätte antud proovivõtu protokoll ja proovide võtmisel koostatud akt ning kelle esindaja on viibinud proovide võtmise juures ning andnud allkirja selle kohta, et ta nõustub proovide representatiivsusega. Need asjaolud nähtuvad FEOGA-kontrolli aktist. Kuna kaebuse esitaja esindaja viibis proovide võtmise juures ning tal oli võimalik avaldada oma seisukohta proovide representatiivsuse osas proovide võtmise ajal, on vastavasisulised hilisemad avaldused asjakohatud, eriti, kui need ei ole tõendatud ning tuginevad üksnes oletustele. Tollikontrolli ametnikud, kes tegelevad kaubast proovide võtmisega ning kellele on eraldatud vastavad proovivõtmiseks vajalikud seadmed, on instrueeritud vastavate seadmete kasutamisest ning juhul, kui laborisse saadetud proovid ei oleks olnud analüüsi tegemiseks nõutavas seisukorras, oleks vastav akrediteeritud katselabor pidanud proovid tagastama ja proovi tellijat vastavatest asjaoludest teavitama. 7 Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
13. Kaebuse esitaja on käesolevas asjas vaidlustanud Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 05.04.2007 kirja nr 10-2/6427 (tl 13). Kaebaja käsitleb kirja tolliasutuse otsusena, mis on kaebaja arvates eelhaldusaktiks eksporditoetuse määramisel. Kaebaja palub Lõuna maksu- ja tollikeskuse 05.04.2007 kirjaga nr 10-2/6427 vormistatud otsuse tühistada, samuti palub kaebaja tühistada Maksu- ja Tolliameti
14. juuni 2007.a. vaideotsuse nr 6-1/ 143-3 ( tl 47). Seega vastab kaebuses esitatud taotlus HKMS § 6 lg 2 punktile 1 ja tegemist on tühistamiskaebusega.
15. Vastustaja oli seisukohal, et tegemist ei ole eelhaldusaktiga, sest ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral teeb otsuse, kas eksporditoetust makstakse või mitte Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PRIA langetab otsuse ka selles osas, kas kaebaja poolt kontrollitulemustele esitatud vastuväited lükkavad kontrollitulemused ümber või mitte ning samuti selles osas, kas ja mil määral ta kontrollitulemusi arvestab ning kas vastuväidete ümberlükkamiseks või arvestamiseks on vajalik täiendava kontrolli teostamine.
16. Eksporditoetuse maksmine on üks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõudest. Erinevate asutuste pädevuse eksporditoetuse taotlemise menetlemisel sätestavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (lühendatult ÜPPRS) ning selle alusel antud õigusaktid. 4.

§ 8

lg-le 1 ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral täidab makseagentuuri ülesandeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA). Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt kontrollimisel täidavad makseagentuuri ülesandeid ka muud käesolevas seaduses nimetatud asutused (edaspidi kontrolliasutus). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et makseagentuuri ja kontrolliasutuste koostöö täpsema korra võib kehtestada Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister. Nimetatud korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus. OÜ MBC Trade poolt tollideklaratsiooni vormistamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 29.aprilli 2004.a. määrusega nr 160 kehtestatud „ Makseagentuuri ja kontrolliasutuste koostöö täpsem kord” (RT 2004, 38, 261; 68, 473; 2006, 5, 25). 5.

§ 11

lg-le 1 ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral teeb otsuseid PRIA. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui käesoleva seaduse alusel tehtud PRIA otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte isikule otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ei ole sätestatud teisiti. Muude otsuste kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul, kui Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ei ole sätestatud teisiti.

1. ÜPPRS § 39 lg 1 kohaselt põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentside ning muude nõutud dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, kauba vastavust litsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile ning toodete päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist ning töödeldud põllumajandustoodete kooskõla käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud retseptiga.
2. ÜPPRS § 41 lg 1 sätestab, et eksporditoetuse taotlemise aluseks on taotleja vormikohane kirjalik taotlus, mille Maksu- ja Tolliamet edastab pärast põllumajandustoodete eksporti viivitamata PRIA-le. Ettemaksu ja teise liikmesriigi kaudu ekspordi puhul esitab Maksu- ja Tolliamet taotluse PRIA-le viivitamata pärast ekspordideklaratsiooni kinnitamist. Sama paragrahvi lõike 3 järgi isik, kes soovib taotleda toetust töödeldud põllumajandustoote 8 ekspordiks, võib PRIA-le esitada vormikohase kirjaliku retsepti, milles on näidatud selles põllumajandustootes sisalduvad tooted, mille kohta toetust antakse, ja nende kogus.
3. Vabariigi Valitsuse 29.aprilli 2004.a. määrusega nr 160 kehtestatud „ Makseagentuuri ja kontrolliasutuste koostöö täpsem kord” ( edaspidi Kord) § 1 kohaselt määrusega kehtestatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) ning Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ), Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA) ja Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamisel tehtava koostöö täpsem kord.
4. Vastavalt Korra § 2 lg-le 1 PRIA makseagentuurina ja MTA, VTA ja PMK kui kontrolliasutused lähtuvad oma ülesannete täitmisel õigusaktide alusel koostatud ja asjaomaste osapoolte vahel kooskõlastatud protseduuridest. Korra § 2 lg 2 järgi teostab PRIA järelevalvet kontrolliasutustele «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses» antud ülesannete täitmise üle. Kontrolliasutused esitavad PRIA-le käesolevas määruses nimetatud aruandeid. Järelevalve tulemustest teavitab PRIA kontrolliasutusi viivitamata.
5. Korra § 4 lg-tes 1-4 on sätestatud järgnev: