ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte
ettenähtud korras.
kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord: Vastavalt
sätetele võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata.
kohaselt võivad põlvnemise tuvastamise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse peale või avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning valla – või linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD 2 3 I A – L esitas kohtule avalduse hagita menetluses järgmiste nõuetega: 1) Perekonnaseaduse §44 lg.2, p.3 alusel I A – L sünnitunnistusel O A nime tühistamise nõudes ning 2) I A – L sünnitunnistuses vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Avalduse kohaselt esitas I A – L kohtule avalduse hagita menetluses põhjusel, et I A – L sünnitunnistusele on kantud isana O A. Vahetult enne avalduse esitamist toimunud vestluse käigus oma emaga, A A, sai avaldaja teada, et O A nimelist isikut ei eksisteeri Eesti Vabariigis. A A kinnitas oma tütrele, I A – L, et mõtles O A nime välja just sünnitunnistusele kandmise jaoks, kuna avaldaja, I A – L, on sündinud vallaslapsena. Samuti asus I A – L avalduses seisukohale, et 1985.a. ei olnud sünnitunnistusel võimalik lahtrit isa kohta tühjaks jätta, mille tõttu on I A – L sünnitunnistusel tehtud kanne isa kohta ebaõige. Palus avalduse rahuldada. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, I A – L, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning tühistada Perekonnaseaduse §44 lg.2, p.3 alusel I A – L sünnitunnistusel O A nimi, aga samuti tunnistada ebaõigeks I A – L sünnitunnistuses vanema kohta tehtud kanne. Kohtuistungil selgitas I A – L kohtule, et 2007.a. sai ta emalt, A A, teada, et avaldaja sünnitunnistusel on kirjas vale isa nimi. I A – L peab enda bioloogiliseks isaks ühte teist meesisikut, kelle nime ja isikuandmeid ei soostu ta kohtule kohtuistungil avaldama. I A – L selgitab kohtule ainult, et tema bioloogiliseks isaks on üks kuulus mees Rakkvere linnast. Muu asjast puudutatud isik, I A – L ema, A A, selgitas kohtule kohtuistungil, et ta mõtles ise lapse isa nime välja selleks, et lapse sünd oleks registreeritud vallaslapsena. Lapse sünni registreerimisel perekonnaseisuosakonnas nõuti, et A A ütleks lapse isa nimeks suvalise nime. A A lisas kohtuistungil, et ta ei nõua mitte kande isa kohta muutmist, vaid ta nõuab kande tühistamist. Palus avalduse rahuldada. Muu asjast puudutatud isik, Ida – Viru Perekonnaseisuosakond, oma esindajat kohtuistungile ei saatnud. Kohtukutse käes allkirja vastu. I A – L ja A A taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma Ida – Viru Perekonnaseisuosakonna esindaja osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. I A – L abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.3). Maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.2). I A – L sünnitunnistuse 3 4 fotoärakirjaga (tl.4). Viru Maakohtu 13.juuli 2007.a. määrusega (tl.5). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist I A – L andmetega (tl.7). A A avaldusega (tl.11). Fotoärakirjaga A A passist (tl.12). Viru Maakohtu 07.detsembri 2007.a. määrusega (tl.14). Lääne – Viru Maavalitsuse poolt kohtule saadetud I A – L sünniakti nr. xxx 28.oktoobrist 1985.a. tõestatud fotoärakirjaga (tl.19), mille kohaselt on I A – L sünd registreeritud kui vallaslapse sünd ning andmed isa kohta on lapse sünniakti kantud ema suuliste ütluste alusel st. et I A – L sünniakti ei ole isana kantud mitte ühtegi füüsilist isikut, mille tõttu ei ole ka kohtul võimalik kannet isa kohta tühistada. Kohtuistungi protokolliga (tl.30-31). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
sätteid, mille kohaselt on hagita asjad: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.
kohaselt lahendatakse hagita menetluses järgmised perekonnaasjad: 1) alaealisele isikule eestkostja määramine; 2) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine; 3) lapsendamine; 4) alaealise teovõime laiendamine; 5) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma; 6) nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks; 7) muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega. Vastavalt PkS §43 sätetele, kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud PkS §41 ja §42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse 4 5 sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud PkS §41 ja §42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. PkS §43 lg.1 ja lg.2 alusel tehtud isa nime kanne ei tõenda lapse põlvnemist isast. PkS §44 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada: 1) isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana; 2) isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik; 3) lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps. Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teada, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantud, algab aegumistähtaeg tema täisealiseks saamisest. Kohus võib tuvastada lapse põlvnemise emast, kui sünniaktis kanne ema kohta puudub või kui kohus tunnistab ema kohta tehtud kande ebaõigeks. Emast põlvnemise tuvastamise nõudele kohaldatakse PkS §44 lg.3 nimetatud aegumistähtaega. Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Kumbki abikaasa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, ei või vaidlustada sünniaktis isa kohta tehtud kannet. PkS §110 kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et I A – L avaldus hagita menetluses järgmiste nõuetega: 1) Perekonnaseaduse §44 lg.2, p.3 alusel I A – L sünnitunnistusel O A nime tühistamise nõudes ning 2) I A – L sünnitunnistuses vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes, on põhjendamata nii sisuliselt kui ka vormiliselt, mille tõttu ei kuulu I A – L avaldus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et ebaõige on I A – L poolt oma 5 6 avalduse kohtule esitamine hagita menetluses. Kehtiva
ja §550 sätted ei näe ette kohtu poolt avalduse lahendamist hagita menetluses I A – L poolt esitatud kujul.
lg.1 p.5 näeb ette küll võimaluse kohtu kaudu isikust põlvnemise tuvastamiseks ja vanema kande vaidlustamiseks pärast isiku surma. Käesolevas tsiviilasjas ei ole see objektiivselt võimalik, kuna I A – L tunnistas kohtuistungil ise, et tema sünd on registreeritud kui vallaslapse sünd ning tema eeldatav bioloogiline isa on elus ning elab ja töötab tähtsal kohal Rakkveres. Kohus luges tõendatuks, et I A – L avaldus kohtule on ka sisuliselt vale, kuna PkS §43 näeb ette võimaluse, et ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. Sellisel alusel tehtud isa nime kanne ei tõenda lapse põlvnemist isast. Kohus asus seisukohale, et Lääne – Viru Perekonnaseisuosakonna poolt koostatud sünniakt on õige nii sisuliselt kui ka vormiliselt, kuna kanded sünniakti on tehtud A A enda ütluste alusel. Kohus pidas vajalikus selgitada I A – L, et temal on PkS §110 alusel õigus pöörduda Lääne – Viru Perekonnaseisuosakonda sünniakti nr. xxx 28.oktoobrist 1985.a. kannetes vigade parandamiseks ja muudatuste tegemiseks. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna I A – L enda kanda. Johannes Külaots Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.