) § 551 lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 3 p 1 kohaselt abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka vanema õigusi ühise lapse suhtes. Kohus leiab, et avaldaja on põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks tuleb rahuldada. Ka EML määratud korras esindaja ja avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku toetavad esialgse õiguskaitse korras lapse elukoha määramist. Kohus on ära kuulanud EM L , kes on avaldanud soovi elada TL juures. Nähtuvalt taotlusest ning avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute arvamustest avaldab lapsele negatiivset mõju vanemate riidlemise nägemine ning vaidluse pikaks venimise korral kannatavad lapse elukoha määramata jätmise korral lapse huvid. Ka ei ole nähtuvalt teadaolevatest asjaoludest otstarbekas koheselt lõplikult lapse elukohta määrata. Vaidluse kiirema lahendamise huvides on otstarbekas lahendada kõigepealt ühisvara jagamise vaidlus ja seejärel lapse elukoht, kuivõrd lapse elukoht sõltub vanema konkreetsest elukohast. Nähtuvalt avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute arvamusest on EML elanud alates 2007. aasta suvest ema juures. Lapsel on emaga tugev emotsionaalne side ning ta on harjunud elama ema juures. Seetõttu tuleks lapse huvides esialgu määrata lapse elukohaks ema elukoht. Kohus nõustub kostja ja avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamusega ning tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada asjas esialgset õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nähtuvalt teadaolevatest asjaoludest otstarbekas ja mõistlik määrata kohtumenetluse ajaks EML elukohaks hageja elukoht. 17.01.2008 esitatud vastuhagi täpsustuses on HL esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu 800 krooni tagastamiseks. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg-le 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama sätestab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 150 lg 1 p 1. Kohtule on esitatud vastuhagi abielu lahutamiseks ning lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. Abielulahutamise nõudelt on HL10.12.2007 tasunud 1 000 krooni. Lapse suhtes vanema õiguste määramise nõudelt on HL 10.01.2008 tasunud samuti riigilõivu 1 000 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. Riigilõivuseaduse (RLS) 56 lg 2 kohaselt kuulub hagita asjas avalduse esitamisel tasumisele riigilõiv summas 200 krooni. Seega on HL lapse suhtes vanema õiguste määramise nõudelt tasunud riigilõivu 800 (1 000 – 200) krooni rohkem ning see tuleb talle tagastada. HL on 10.01.2008 tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „täiendav riigilõiv HL vastuhagilt ts. asjas 2-074 34879“, viitenumbriga 2900072123. Enamtasutud riigilõiv summas 800 krooni tuleb tagastada HL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Viivi Villemson 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.