Obsah (7)

§ 142§ 152§ 113§ 143§ 70§ 30§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 6. mail 2008 tsi

§ 142lõike 1 alusel, lähtudes 28.

juunil

1. a ja
2. septembril
3. a OÜ F kui võlausaldaja poolt hagejale kui käendajale saadetud teatistest AS M kohustuste mittetäitmise kohta, käendajana OÜ-le F
4. märtsi
5. a laenulepingust tulenevad kohustused (põhiosa ja intressid)
6. oktoobril
7. a summas 1.000.000 krooni ning
8. novembril
9. a summas 200 000 krooni, kokku 1.200.000 krooni. Hageja on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust läks tema poolt käendajana AS M kohustuse täitmisega OÜ-le F üle

§ 152lõike 1 alusel OÜ F6.

märtsi 2002. a laenulepingust tulenev nõue AS M vastu. AS M on tunnistanud oma nõuet hageja ees ning ei ole esitanud hagejale põhjendusi, mis võiksid vabandada tema kohustuse rikkumist.

§ 113

lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist summas 158.118.- krooni, millest tulenevalt on hagejal käendajana õigus nõuda

1. märtsi
2. a laenulepingu alusel AS- lt M koos viivistega 1.358.118.- krooni.
3. Nõude II aluseks olevad asjaolud on järgmised: - hageja ja OÜ F vahel sõlmiti
4. aprillil
5. a käendusleping, mille alusel oli hageja kohustatud vastutatama OÜ F ees AS M kohustuste täitmise eest, mis tulenesid
6. aprilli
7. a laenulepingust; - nimetatud laenulepingu alusel andis OÜ FAS le M laenu summas 500.000.- krooni, intressimääraga 40% aastas, tagasimaksetähtajaga
8. august
9. a.
10. augustil
11. a pikendasid lepingupooled lepingu lisa nr 1 alusel lepingujärgse laenusumma tagasimakse tähtaega ühe aasta võtta ning laenu tagasimakse uueks tähtajaks sai
12. august
13. a.; - kuna AS M ei täitnud
14. aprilli
15. a laenulepingust tulenevaid kohustusi, siis hageja tasus käendajana

§ 142lõike 1 alusel, lähtudes 30.

augustil

1. a. OÜ F kui võlausaldaja poolt hagejale kui käendajale saadetud teatistest AS M kohustuste mittetäitmise kohta, OÜ-le F
2. aprilli
3. a laenulepingust tulenevad kohustused (põhiosa ja intressid)
4. jaanuaril
5. a summas 600 000 krooni; - hageja poolt käendajana AS M kohustuse täitmisega OÜ-le F läks hagejale

§ 1522 lõike 1 alusel üle OÜ F17.

aprilli 2003. a laenulepingust tulenev nõue AS M vastu. AS M on tunnistanud oma nõuet hageja ees ning ei ole esitanud hagejale põhjendusi, mis võiksid vabandada tema kohustuse rikkumist.

§ 113

lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist summas 11 255,40 krooni. Seega on hagejal käendajana õigus nõuda

1. aprilli
2. a laenulepingu alusel AS lt Mkoos viivistega 611 255,40 krooni.
3. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid 12.04.2006.a. hageja poolt pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduse, 06.03.2006.a. sõlmitud laenulepingu OÜ F ja AS M vahel, laenulepingu 2 lisa, käenduslepingu, mis on sõlmitud 06.03.2002.a. OÜ F ja TN vahel, käenduslepingu muudatuse
4. juulist 2004.a. maksekorraldused mille kohaselt on TN kandnud üle FOÜ-le 11.10.2004.a. 1.000.000.- krooni ja 22.11.2004.a. 200.000.- krooni, laenulepingu OÜ F ja M vahel 12.detsembrist 2003.a., käenduslepingu 12.12.2002.a. TN ja OÜ F vahel, maksekorralduse 19.01.2006.a., mis kinnitab, et TN on nimetatud kuupäeval kandud üle OÜ-le F600.000.- krooni, TN nõudeavalduse täpsustuse pankrotihaldurile
5. juunist 2006.a., maksekorralduse koopia, mille kohaselt on OÜ F üle kandnud AS-le M 08.01.2002.a. 1.000.000.- krooni, käenduslepingu
6. jaanuarist 2002.a. OÜ F ja TN vahel, OÜ F juhatuse liikme AL kirja TN 28.juunist 2004.a. käendaja kohustuste täitmiseks, samasisulise kirja
7. septembrist 2004.a., OÜ F ja M laenulepingu 17.aprillist 2003.a. koos selle lisadega, käenduslepingu OÜ F ja TN vahel 17.aprillist 2003.a., maksekorralduse mis kinnitab, et OÜ F on kandud üle 17.04.2003.a. 500.000.- krooni laenu, 19.01.2006.a. F juhatuse liikme AL tunnistuse
8. jaanuarist 2006.a., mille kohaselt on TN ja OÜ F vahel käenduslepingust tulenevad kohustused TN poolt täidetud täielikult ja kohaselt, 20.07.2006.a. nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, 08.03.2002.a. OÜ F ja AS M vahel sõlmitud kokkuleppe, võlatunnistuse 24.11.2004.a., OÜ F08.08.2006.a. vastuse järelepärimisele, viivisearvestuse ning OÜ F teatise 30.08.3004.a. TN. Hageja taotles kostjalt AS-lt M(pankrotis) välja nõuda 06.03.2002.a. laenulepingu lisa 2 sõlmimiseks antud volitust tõendava dokumendi ning 06.03.2002.a. laenulepingu lisa 2 puudutava nõukogu otsuse Menetlusosalised taotlesid ka kohtuistungil üle kuulata tunnistaja Arne Undresti. Kostja Mseisukoht esitatud hagi suhtes.
9. Kostja AS M vaidles esialgselt hagile vastu, kuid võttis hagi asja sisulise arutelu käigus kohtule kirjaliku avalduse esitamisega õigeks. Kostja AS Hansaliising Eesti vastuväited hagile ja selle põhjendused.
10. AS HLTNhagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - 17.04.2003.a sõlmitud käendusleping on tühine tulenevalt

§ 143lõikes 2 sätestatust ja sellest ei tekkinud hagejal tagasinõudeõigust võlgniku vastu, sest tulenevalt. Ts

ÜS § 84 lõikest 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, - isegi juhul kui 17.04.2003 a. sõlmitud käendusleping oleks olnud kehtiv, ei ole hageja tõendanud, et 19.01.2006 a. teostatud maksekorraldusega täitis ta 17.04.2003 a. käenduslepingust tulenevat kohustust. Kuna hageja on käendanud mitmeid AS M(pankrotis) poolt võetud kohustusi, ei saa lugeda 17.04.2003 a. sõlmitud käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist tõendatuks 19.01.2006 a. maksekorraldusega; - hageja ei ole tõendanud 06.03.2002.a sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist, mille täitmist tagas hageja samal kuupäeval sõlmitud OÜ Fja hageja vahel sõlmitud käenduslepinguga, mistõttu ei ole hagejal ka käenduslepingust tulenevat tagasinõudeõigust AS 3 Mvastu; - 24.11.2004.a sõlmitud AS Mja Hageja vahelises võlatunnistuses kinnitati AS M’i võlgnevust, mis tulenes 06.03.2002.a sõlmitud laenulepingust. Reaalselt hageja 06.03.2002.a sõlmitud käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole, mistõttu AS Mil hageja ees võlgnevust ei tekkinud ning antud juhul oleks hageja võlatunnistuse näol alusetult rikastunud. Lisaks eeltoodule kuulub kõnealune võlatunnistus pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses tagasivõitmisele kui lähikondsega teostatud võlausaldajate huve kahjustav tehing; - 07.01.2002.a sõlmitud käenduslepingu osas leiab kostja järgmist: tulenevalt sellest, et käenduslepingu pooled olid lepingu punktis 4.2.2. kokku leppinud, et leping lõpeb kui OÜ Fei esita 3 (kolme) kuu jooksul arvates laenusumma tagasimaksest või intressi tasumise tähtpäeva saabumisest hagi või pankrotiavaldust hageja vastu ning 08.03.2002.a sõlmisid OÜ Fja AS Mkokkuleppe millega otsustati lugeda OÜ Fja AS Mvaheline 07.01.2002.a sõlmitud laenuleping lõpetatuks alates 08.03.2002.a., oli OÜ-l F hageja vastu nõude esitamiseks aega kuni 08.06.2002.a. Pärast nimetatud tähtaega puudus OÜ-l F alus nõuda 07.01.2002.a sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Kuna OÜ F ülaltoodud tähtajaks hageja vastu nõuet ei esitanud, lõppesid hageja kohustused seoses 07.01.2002.a sõlmitud käenduslepinguga alates 08.06.2002.a. Hoolimata eeltoodust tasus hageja 11.10.2004.a ja 22.11.2004.a kõnealusest laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 1 200 000.- krooni. Kuna hageja tasus nimetatud summa vabatahtlikult, ei teki tal käenduslepingust tulenevat tagasinõudeõigust. Tagasinõudeõigus oleks hagejal võinud tekkida vaid OÜ F vastu; - lisaks kõigele eeltoodud vastuväidetele on kostja esitanud hagile ka aegumise vastuväite. Kostja on seisukohal, et

§ 70

lg 1 kohaselt lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõudeõigus esitati. Kuna OÜ Fnõue AS Mvastu lõppes 01.07.2005.a., s.o. 3 aasta möödudes pärast võlaõigusseaduse jõustumist, aegus ka hageja tagasinõudeõigus võlgniku vastu kuna võlgniku kohustus aegus Fees.

1. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks hagile OÜ F2002, 2003,2004 aasta majandusaasta aruanded, AS MAS ja AS Milverston Grupp 2002.a. majandusaasta aruanded. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas.
2. Vastuseks kostja AS HL vastuväidetele esitatud hagi osas leidis hageja, et: -
3. märtsi
4. a laenuleping ei ole rahatu ega tühine, vaid vastavalt OÜ F ja AS M vahel
5. märtsil
6. a sõlmitud kokkuleppele loeti
7. märtsil
8. a laenulepingus kokkulepitud laenusumma laenusaajale üleantuks laenuandja poolt
9. jaanuaril
10. a tehtud ülekandega. Rahalise kohustuse tekkimist on kinnitanud ka AS M
11. novembril
12. a antud võlatunnistusega; - maksekorraldusi ja neis märgitud selgitusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega, mis kinnitavad, et hageja tagastas laenu
13. märtsil
14. a. sõlmitud laenulepingu ja käenduslepingu alusel. Nimetatud asjaolu kinnitab ka OÜ F kinnitus
15. augustist
16. a, et hageja poolt tasutud summad loetakse hoolimata makse selgitusest
17. märtsi
18. a laenukohustuse täitmiseks. OÜ Fon seejuures juba
19. jaanuaril
20. a kinnitanud hagejale, et kõik kohustused, mis tekkisid hagejale seoses isikliku käenduse andmisega, on täidetud täielikult ja kohaselt; -
21. märtsil
22. a sõlmitud laenulepingu näol oli tegemist
23. jaanuari
24. a laenulepingu novatsiooniga. OÜ F ja AS M(pankrotis) sellist tahet kinnitab eelkõige
25. märtsil
26. a sõlmitud kokkulepe, mille järgi loeti
27. märtsi
28. a lepingu alusel laenusumma üleantuks
29. jaanuaril
30. a tehtud ülekandega, kusjuures
31. märtsi
32. a kokkulepe on
33. märtsi
34. a. laenulepingu lahutamatu osa; - laenulepingu rahatus ei tähenda laenulepingu tühisust. Laenulepingu rahatuse korral saab nõuda üksnes laenulepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamist; 4 - asjaolu, et OÜ F ja AS M(pankrotis) raamatupidamise aruanded ei kajasta
35. märtsil
36. a sõlmitud laenulepingut ei oma õiguslikku tähendust. Raamatupidamise aastaaruannete kirjed ei ole tõendiks laenukohustuse olemasolu või tekkimise kohta; - hageja nõue ei ole aegunud.

§ 152

lõike 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse

§-s 70 sätestatut.

§ 70

lõike 1 kohaselt lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. OÜ F ja AS M(pankrotis)

1. märtsil
2. a sõlmitud laenulepingujärgse laenusumma tagasimakse tähtaega pikendati poolte kokkuleppel kahel korral ning vastavalt lepingu lisale 2 fikseeriti uueks laenu tagasimakse tähtajaks
3. september
4. a. TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. OÜ F
5. märtsi
6. a laenulepingujärgne nõue AS M(pankrotis) vastu oleks aegunud
7. septembril
8. a. Hageja esitas
9. märtsi
10. a käenduslepingust tuleneva tagasinõude AS M(pankrotis) pankrotimenetluses
11. aprillil
12. a. Järelikult on hageja esitanud
13. märtsi
14. a käenduslepingust tuleneva tagasinõude õigeaegselt; - lisaks kõigele eeltoodule on hageja nõude aluseks ainuüksi hageja ja AS M(pankrotis) vahel
15. novembril
16. a sõlmitud võlatunnistus, mille kohaselt viimane tunnistab oma võlgnevust hageja ees summas 1 200 000 krooni, mis tuleneb AS M(pankrotis) ja OÜ F vahel
17. märtsil
18. a sõlmitud laenulepingust. Seega on AS M(pankrotis) kirjalikult kinnitanud, et
19. märtsil
20. a sõlmisid OÜ F ja AS M laenulepingu ning et laenulepingust tulenevad AS M(pankrotis) kohustused on täitnud hageja. Seega on pooled sõlminud võlatunnistuse vastavalt

§ 30lõikele 1.

Võlatunnistuses on õigesti märgitud hageja nõude alusena

1. märtsi
2. a laenulepingu; - ka hageja ja OÜ F vahel 17.04.2003.a. sõlmitud käendusleping on kehtiv ega ole tühine

§ 143lõike 2 alusel nagu leiab kostja.

Kuna käenduslepingu pooled peavad lepingut kehtivaks ei saa lepingupooleks mitteolev kolmas isik oma vastuväidetes tugineda nimetatud lepingu tühisusele.

§ 143

lõike 2 mõte on tarbija õiguste kaitse, mitte see, et igal juhul vältida tarbijakäenduslepinguid, milles puudub kokkulepe käendaja vastutuse maksimumsummas. Käesoleval juhul jätab

§ 143

lõike 2 kohaldamine hageja ilma tagasinõudeõigusest AS M(pankrotis) vastu ning tooks selgelt kaasa tarbija õiguste rikkumise, mitte selle kaitsmise. Lisaks nimetatule märgib hageja, et tulenevalt

§ 144

lõikest 3 kehtib käendusleping ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. Hageja on antud juhul täitnud oma kohustuse käendajana, lugenud käenduslepingu kehtivaks, mistõttu isegi juhul, kui lugeda käendusleping sõlmituks

§ 143

lõikes 1 nimetatud nõude rikkumisega, ei muuda see antud juhul käenduslepingut tühiseks; - hageja on 19.jaanuaril 2006.a teostatud maksekorraldusega täitnud oma

1. aprilli
2. a käenduslepingust tuleneva kohustuse. Asjaolu, et hageja täitis just 17.aprilli 2003.a laenulepingu, kinnitab ka see, et nõue on täidetud vastavalt OÜ F30.augusti
3. a teatistele; - ka hageja nõue mille tunnustamist hageja esitatud hagis taotleb ei ole aegunud. Laenulepingujärgne nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu lisa 1 alusel 17.augustil 2004.a.

§ 152

lõike 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse

§-s 70 sätestatut.

§ 70

lõike 1 kohaselt lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. OÜ F17.aprilli 2003.a laenulepingujärgne nõue AS M(pankrotis) vastu oleks aegunud 17.augustil

1. a. Hageja esitas 17.aprilli 2003.a käenduslepingust tuleneva tagasinõude AS M(pankrotis) pankrotimenetluses 12.aprillil 2006.a. Järelikult on hageja esitanud 17.aprilli 2003.a käenduslepingust tuleneva tagasinõude õigeaegselt. Kohtuotsuse põhjendused 5
2. Kohus kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tunnistaja ütlused, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
3. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele PankrS § 106 lg 1 mis sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõudele on vastu vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaidles. Vaidlust ei ole, et hageja TN nõudele vaidles vastu täies ulatuses AS HL ja osale TN nõudest vaidles vastu ka AS M(pankrotis) pankrotihaldur. Kohtuistungil asja menetluse ajal võttis pankrotihaldur aga kohtule esitatud avalduses hagi õigeks.
4. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et 6.märtsil 2002.a sõlmiti OÜ Fja AS M vahel laenuleping, millega OÜ F andis AS le M laenu summas 1.000.000 krooni, intressimääraga 40% aastas, tagasimakse tähtajaga
5. september 2002.a.. 11.septembril 2002.a pikendasid lepingupooled
6. märtsil
7. a sõlmitud laenulepingu lisa 1 alusel lepingujärgse laenusumma tagasimakse tähtaega kolm kuud ning lisaga 2 pikendati laenu tagasimakse tähtaega omakorda 7.septembrini 2004.a.
8. Kohtuotsuse punktis 12 märgitud laenulepingut tagas TN tema ja OÜ F vahel samal kuupäeval sõlmitud käenduslepinguga. Selle lepingu kohaselt oli TN kohustatud vastutama OÜ Fees AS M kohustuste täitmise eest, mis tulenesid
9. märtsi
10. a laenulepingust.
12. märtsil
13. a sõlmisid OÜ F ja AS M kokkuleppe, mille kohaselt loeti laenusumma laenusaajale üle antuks laenuandja poolt 8.jaanuaril
14. a teostatud ülekandega.
15. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud maksekorraldused 11.oktoobril 2004.a ja
16. novembril 2004.a ning AS M(pankrotis) võlatunnistus
17. novembrist 2004.a. tõendavad, et laenulepingust tulenevad kohustused kokku summas 1.200.000.- krooni on AS M(pankrotis) eest OÜ-le F tasunud

§ 142lõike 1 alusel hageja.

Tulenevalt eeltoodust läks hagejale käendajana AS M kohustuse täitmisega OÜ-le F üle

§ 152

lõike 1 alusel OÜ F6.märtsi 2002.a laenulepingust tulenev nõue ning hageja nõue OÜ M(pankrotis) pankrotimenetluses on põhjendatud ja kuulub tunnustamisele. Samad tõendid tõendavad kohtu arvates ka asjaolu, et laenuleping ei olnud rahatu nagu väidab kostja. Asjaolu, et OÜ Fja AS M(pankrotis) raamatupidamise aruanded ei kajasta 6.märtsil

1. a sõlmitud laenulepingut ei oma õiguslikku tähendust. Raamatupidamise aastaaruannete kirjed ei ole tõendiks laenukohustuse olemasolu või tekkimise kohta. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites ka Riigikohus.
2. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist ka see, et 17.aprillil 2003.a. sõlmiti OÜ Fja AS Mvahel laenuleping, millega OÜ F andis AS le M laenu summas 500.000.- krooni, intressimääraga 40% aastas, tagasimaksetähtajaga 17.august 2003.a. 17.augustil 2003.a pikendasid lepingupooled lepingu lisa nr 1 alusel lepingujärgse laenusumma tagasimakse tähtaega ühe aasta võtta ning laenu tagasimakse uueks tähtajaks sai
3. august
4. a..
5. Kohtuotsuse punktis 16 märgitud laenulepingut tagas TN tema ja OÜ F vahel samal kuupäeval, s.o. 17.04.2003.a. sõlmitud käenduslepinguga. Selle lepingu kohaselt oli TN kohustatud vastutama OÜ Fees AS M kohustuste täitmise eest, mis tulenesid 17.04.2003.a. laenulepingust. 6
6. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend - maksekorraldus 19.jaanuarist
7. a tõendab, et hageja on täitnud oma 17.aprilli 2003.a käenduslepingust tuleneva kohustuse. Asjaolu, et hageja täitis just 17.aprilli 2003.a laenulepingu, kinnitab ka see, et nõue on täidetud vastavalt OÜ F30.augusti
8. a teatistele.
9. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks hageja ja OÜ F vahel sõlmitud käenduslepingud tulenevalt

§ 143

lg 2 sätestatust tühised, vaid nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud seadusesätte mõte on kaitsta tarbija õigusi, mitte aga neid rikkuda nagu tuleks välja siis kui nimetatud lepingut tuleks tühiseks pidada eelpool osundatud seadusesätte alusel. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kuivõrd hageja ise käendajana on pidanud käenduslepingut kehtivaks ja oma kohustused, mis talle nimetatud lepingust tulenesid, ära täitnud, ei saa AS HL kui lepingupooleks mitteolev kolmas isik oma vastuväidete eitamisel tugineda nimetatud lepingu tühisusele. Vastavalt

§ 144

lg 3 kehtib käendusleping ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. 20. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks hageja nõuded aegunud. Nimetatud seisukohale asub kohus

§ 152

lõike 1 ja § 70 lg 1 kohaselt.

§ 152

lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu.

§-s 70 lg 1 kohaselt lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Kuna OÜ F ja AS M(pankrotis) 6.märtsil

1. a sõlmitud laenulepingujärgse laenusumma tagasimakse tähtaega pikendati poolte kokkuleppel kahel korral ning vastavalt lepingu lisale 2 fikseeriti uueks laenu tagasimakse tähtajaks
2. september
3. a. ning TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, oleks OÜ F
4. märtsi
5. a laenulepingujärgne nõue AS M(pankrotis) vastu aegunud
6. septembril
7. a. Kuivõrd hageja esitas
8. märtsi
9. a käenduslepingust tuleneva tagasinõude AS M(pankrotis) pankrotimenetluses
10. aprillil
11. a., on hageja esitanud
12. märtsi
13. a käenduslepingust tuleneva tagasinõude õigeaegselt. Samadel põhjendustel ei ole ka aegunud hageja teine nõue, sest 17.04.2003.a. laenulepingujärgne nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu lisa 1 alusel
14. augustil
15. a. Hageja esitas
16. aprilli 2003.a käenduslepingust tuleneva tagasinõude AS M(pankrotis) pankrotimenetluses 12.aprillil 2006.a. Järelikult on hageja esitanud
17. aprilli 2003.a käenduslepingust tuleneva tagasinõude õigeaegselt.
18. Kohus on seisukohal, et

§ 113

lg 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ka viivist kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kohus on seisukohal, et kostja poolt osundatud

§ 113

lg 6 ei ole käesolevas kohtuvaidluses asjakohane ega kohaldatav, sest hageja nõude aluseks on AS M ja OÜ F vahel sõlmitud laenulepingud ja hageja ning OÜ F vahel sõlmitud käenduslepingud ning kostja ei ole nende lepingute kohaselt võlgnikuks, kelle õigusi nimetatud seadusesäte kaitseb. Kuivõrd vastavalt seadusele oli

1. ja
2. aastal viivise protsent aastas 9% ning
3. aastal 9,25% aastas, on hagejal õigus nõuda viivist summades 158.118.- krooni ja 11.255,40 krooni nagu hageja nõudnud ongi. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lõikest tuleb hageja menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust ja hageja esindajate kulust, jätta kostjate kanda. 7 Tulenevalt asjaolust, et AS HL vaidlustas hageja nõuded täielikult ja AS M(pankrotis) osaliselt, tuleb hageja menetluskuludest 70 % jätta AS HL kanda ja 30 % AS M(pankrotis) kanda. Kohtunik: 8