2-08-2671/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja

1. aprillil 2008.a. kell 14.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-08-2671 Tsiviilasi JThagi VTvastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: JT(i.k. XXX, elukoht XXX) esindajad Esindaja: Lembit Auväärt Kostja: VT(i.k. XXX, elukoht XXX) Esindaja Anna Jõemets Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada JT hagi VT vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt, s.o. osas mille kohaselt muudetakse väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest.
3. Jätta rahuldamata JT hagi VT vastu elatise suuruse muutmiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist.
4. Muuta VTJT kasuks poja VT, sündinud XXX.a., ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 11.09.1998.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2/3/34-692/98) väljamõistetud elatise suurust alates 25.01.2008.a., s.o. alates käesoleva hagi esitamisest, 2175.- (kahe tuhande ühesaja seitsmekümne viie) kroonini kuus kuni 04.09.2010.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta poolte menetluskuludeks olevad esindajakulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud
5. Poolte abielust sündis XXX.a. poeg VT. Laps elab koos emaga.
6. 11.09.1998.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/34-692/98 mõisteti VT välja elatis 300.- krooni kuus alates 06.02.1998.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõue ja selle põhjendused.
7. Hageja palub 25.01.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses muuta kostjalt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et suurendada igal kuul kostjalt väljamõistetud elatise suurust kuni poole miinimumpalgani kuni 31.01.2007.a., sealt edasi suurendada elatist alates 01.02.2007.a. kuni 01.01.2008.a. 1900.- krooni kuus ja sealt edasi mõista elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175.- krooni kuus. Hagi täpsustuses jäi hageja oma nõude juurde suurendada väljamõistetavat elatist alates 31.01.2007.a. kuni 31.12.2007.a. summani 1900.- krooni ja alates 01.01.2008.a. 2175.- kroonini kuus.
8. Hagis toodud põhjenduste kohaselt on hagi aluseks asjaolu, et elukallidus Eesti Vabariigis on suurenenud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ning lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad käesoleval ajal summa 5970.- krooni.
9. Hageja töötab Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis ringijuhina ja tema palga suuruseks on 740.- krooni.
10. Hagi tõendamiseks esitas hageja Tallinna Linnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2/3/34692/98, VT sünnitunnistuse, oma palgatõendi Tallinna XXX ning EL vastuse JT avaldusele, mis on esitatud 3.jaanuaril 2008.a. üürikomisjonile. Kostja vastuväited ja põhjendused.
11. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja on nõus, et väljamõistetud elatist suurendatakse alates 01.01.2008.a. summani 2175.- krooni kuus, kuid kostja on seisukohal, et tagasiulatuvaks elatise suurendamiseks 2007.aastal puudub alus.
12. Kostja väidetel töötab ta alates 01.03.2007.a. AS-is M . Ajavahemikul 17.04.2003.a. kuni 31.01.2007.a. oli kostja määratud oma ema JT hooldajaks PkS § 105 lg 1 ja lg 2 alusel, mistõttu oli kostjal raske oma vanemakohustusi lapse suhtes täita. .
13. Kostja väidetel võtab ta ka oma poja nädalavahetusteks enda juurde kus poeg toitub koos tema ja kostja elukaaslasega. 2
14. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: tõendi AS-ist M selle kohta, et kostja töötab seal alates 01.03.2007.a., Mustamäe Linnaosa Valitsuse korraldused selle kohta, et kostja oli määratud oma ema JT hooldajaks alates 17.04.2003.a. kuni 01.02.2007.a. ning tõendi selle kohta, et VT palgast on kinni peetud elatist 300.- krooni kuus 1998.a., 1999.a. ja 2000.a. mais, augustis ning detsembris. Kohtuotsuse põhjendused
15. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
16. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on olulisel määral suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. 1998.a. septembrikuus oli poolte alaealine laps 6-aastane, käesolevaks ajaks on ta saanud aga 15-aastaseks. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et 6-aastase lapse vajadused on oluliselt väiksemad võrreldes koolis, treeningul ning huvialaringides käiva 15-aastase lapse vajadustega. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasu kasutatud teenuste eest on võrreldes 1998.a. detsembrikuuga Eesti Vabariigis samuti olulisel määral suurenenud, mistõttu 300.- krooni elatusraha, mis esialgselt kostjalt hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõisteti, on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa millega last üleval pidada oleks võimalik. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud.
17. Kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel.
18. Hageja on esitanud kohtule nimekirja mille kohaselt on poolte alaealise poja VT ülalpidamiskulud kuus 5970.- krooni. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolt alaealise poja ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 5970.- krooni. 3
19. Tulenevalt sellest, et kostja on võtnud kirjaliku avalduse esitamisega kohtule õigeks hageja nõude suurendada väljamõistetud elatist poja ülalpidamiseks alates käesolevast aastast 2175.- kroonini kuus, ei ole vaja kohtuotsuses hageja nimetatud nõuet TsMS § 444 lg 1 kohaselt põhjendada. Kuivõrd tulenevalt PkS §-st 136 lg 2 sätestatust kuulub elatise suurus muutmisele alates hagi kohtule esitamisest, suurendab kohus väljamõistetavat elatist alates 25.01.2008.a. .
20. Kohus on seisukohal, et tulenevalt PkS § 136 lg 2 sätestatust tuleb jätta hageja nõue elatise suuruse muutmiseks tagasiulatuvalt rahuldamata. Kohus on seisukohal, et PkS § 70 lg 2 kohaselt saab elatise välja mõista tagasiulatuvalt kui kohustatud isik oma ülalpidamiskohustused täitamata jättis, kuid elatise suurust tagasiulatuvalt muuta ei ole võimalik. Samas peab aga kohus vajalikuks pooltele selgitada, et kostjalt on hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks elatis välja mõistetud summas 300.- krooni kuus ning selles summas tuleb kostjal elatist maksta hagejale lapse ülalpidamiseks kuni elatise suuruse muutmiseni ehk kuni 25.01.2008.a. Kui kostjal on tekkinud elatise võlg, tuleb ka see võlg hagejale tasuda lähtuvalt väljamõistetud elatise suurusest kuni seda kohtu korras kustutatud ei ole või kuni kostja võlga ära tasunud ei ole. Menetluskulud
21. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid riigilõivu näol käesolevas kohtuvaidluses pooltel ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude elatise suuruse muutmiseks osaliselt, s.o. muudab elatise suurust alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, jätab kohus poolte esindajate kulud poolte endi kanda Ts;S § 163 lgh 1 alusel. Kohtunik 4