2-07-41991/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-41991 Tsiviilasi NGhagi NGvastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Menetlusosalised Hageja NG(isikukood XXX, elukoht XXX); Istungi toimumise aeg hageja esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, XXX); kostja NG(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja esindajad Stanislav Tšerepanov ja Diana Kuznetsova (OÜ Statam InternationalXXX). 10.04.2008.a. Istungil osalesid Hageja NG Hageja esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Kostja NG Kostja esindajad Stanislav Tšerepanov ja Diana Kuznetsova Kohtuotsuse resolutsioon

1. Lahutada NG(isikukood XXX) ja NG(isikukood XX) vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest.
2. Jagada poolte ühisvara, milleks on korteriomand asukohaga Tallinn, XXX väärtusega 1 000 000 kr , järgmiselt: • Tunnistada NG omandiõigust korteriomandile asukohaga Tallinn, XXX , milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registrisse (registriosa number XXX) NG(isikukood XXX) nimele. • Välja mõista kostjalt NGilt hageja NGkasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 481 920 krooni.
3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud NGesitas 09.10.2007.a. hagi NGvastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Hageja palub poolte abielu, milline on XXX.a. sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis, lahutada. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Hageja palub jagada ka ühisvara. Pooltele kuulub abikaasade ühisvarana abielu kestel soetatud korteriomand Tallinnas, XXX, milline on kantud registrisse kostja NG omandina. Hageja on kandnud kõik eluruumiga seotud kulud. Hageja soovib üheaegselt abielu lahutamisega jagada ühisvaraks olev korteriomand selliselt, et see antakse kostja ainuomandisse ning kostjale pannakse kohustus tema osa rahas välja maksta. 11.12.2007.a. esitas hageja vastuse kostja 12.11.2007.a. seisukohtadele. Hageja peab võimalikuks, et kostja on korteriomandi köögis ja vannitoas sanitaarremonti teinud ja osaliselt uusi plastaknaid paigaldanud. Asjaolu, et kostja ei pea võimalikuks hagejale tema ühisvara osa maksumusele vastavat õiglast rahalist hüvitist maksta, ei ole aluseks hüvitise vähendamisele. Kostja seisukoht Kostja esitas 12.11.2007.a. vastuse hagile. Kostja ei vaidle vastu abielu lahutamise nõudele ning nõustub abielu lahutamisega. Kostja ei nõustu hagiavaldusega osas, millega hageja taotleb kohustada kostjat maksma hagejale rahaline hüvitis, mis võrdub ½ osaga Tallinnas, XXX asuva korteriomandi turuhinnast ning kohtukulud jätta kostja kanda. Abielusuhted hageja ja kostja vahel lõppesid 3,5 aastat tagasi. Kostja on kolme aasta jooksul oluliselt suurendanud korteriomandi väärtust. 2005.a. suvel tegi kostja vanni- ja tualettruumide remondi, mille kogumaksumuseks oli 11 324 krooni. 2006.a. suvel tegi kostja köögis remondi ning täiendava remondi vannitoas, mille kogumaksumuseks oli 14 836 krooni. 2006.a. suvel on kostja vahetanud korteris aknad PVC-akende vastu, millede maksumus koos pigaldustöödega oli 10 000 krooni. Kostja on arvamusel, et kui hagejale määratakse hüvitis ühisvara jagamisel, ei ole kostjal reaalset võimalust hüvitist tasuda koheselt. Omalt poolt teeb kostja ettepaneku jätta korteriomand laste omandisse, kui vanemate ainupärijatele või jätta korteriomand kostjale, kes omalt poolt loobub lastele elatise sissenõudmisest. 10.01.2008.a. esitas kostja täiendava seisukoha. Kostja teatab, et on nõus hageja poolt avaldatud korteriomandi hindamisega, mille suuruseks on 1 000 000 krooni. Ühisvara jagamise osade kõrvale kaldumiseks on oluline, kelle juurde jäävad lapsed elama. Ühisvara jagamine pooleks ei ole kostja arvates tema ja laste suhtes õiglane. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX.a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikus ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja avaldas soovi jätta endale abiellumisel võetud perekonnanimi „G“. Hageja esitas nõude ühisvara jagamiseks, mille kohaselt palub hageja jätta ühisvaraks oleva korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn, väärtusega 1 000 000 kr kostja omandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 500 000 krooni suurune hüvitis enamsaadu arvelt. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu, sest et kostjal ei ole võimalik sellist summat maksta arvestades tema sissetulekut ning et poolte ühised lapsed jäävad ka edaspidi kostja juurde elama ja et hageja ei toeta nende ülalpidamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Antud juhul jagatakse poolte ühisvara peale abielu lahutamist. PKS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte ühisvara moodustab korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas ja et selle väärtus on 1000000 kr. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kõnealune vara jääb kostja omandusse ja et kostja kohustub hagejale tasuma hüvitise enamsaadu arvelt. Poolte vahel on vaidlus hüvitise suuruse üle, mille kostja peab enamsaadu arvelt hagejale hüvitama. PkS § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, lg 2 p 1 järgi kohus võib kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi. Asjaolu, et kostja igakuine keskmine neto sissetulek on 8150,56 kr, on tõendamist leidnud tõendiga 05.11.1007.a. Kohtuistungil avaldas kostja pool, et kostja saaks pangast laenu maksimaalselt 315000 kr 16-ks aastaks. Kohus möönab, et kostja sissetulekut arvestades on laenu saamine nimetatud summas ilmselt maksimaalne, mida kostjal on võimalik saada laenuks mõistlikel tingimustel. Kostja poolt esiletoodut hageja millegagi ümber lükanud ei ole. Küll on hageja seisukohal, et osundatu ei ole aluseks vaidlusaluse hüvitise vähendamiseks. Kohtul tuleb hageja selle seisukohaga nõustuda. Kostja palub kohtul vähendada hageja kasuks välja mõistetavat hüvitist, võttes arvesse asjaolu, et kostja on suurendanud korteriomandi väärtust, s.t teinud remonttöid 36 160 krooni eest. Hageja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et tehtud kulutused korteri parendamiseks omavad tähtsust korteriomandi väärtuse kujunemisel, mida tuleb arvestada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel. Asjaolu, et tütar A õpib täiskoormusega
4. kursusel riigieelarvelisel õppekohal, kinnitab tõend 06.11.2007.a. XXX.a. sündinud poeg G on veel alaealine. Kohus leiab, et ühisvara jagamisel ei saa kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist seetõttu, et poolte ühised lapsed, kes õpivad käesoleval ajal ja kellest üks täiskasvanu ja teine peagi täiskasvanuks saamas, elavad kostja juures ning on seetõttu ka viimase ülalpidamisel. Kui kostja leiab, et hagejal oli ja on käesoleval ajal kohustus maksta alaealisele lapsele elatist, tuleb esitada vastavasisuline nõue seaduses sätestatud korras. Vastavalt PkS § 60 lg 2 järgi kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab nendes õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Eelnevast tuleneb, et vanem on kohustatud ka täiskasvanud last ülal pidama, kui ta täiskasvanuks saamisel õpib ja jätkab õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kooskõlas PkS § 70 võib elatist nõuda ka tagasiulatuvalt üks aasta, eeldusel, et isik hagetaval perioodil ei täitnud ülalpidamiskohustust. Täiskasvanuks saamisel tuleb aga täiskasvanud lapsel endal esitada vastav elatise väljamõistmise nõue kohtule, kui vanemal on seadusest tulenev kohustus täiskasvanud abivajavat last ülal pidada. Hageja väited selle kohta, et ta tasus korteriga seotud kommunaalkulud, tuleb jätta arvestamata, sest sel perioodil, mil hageja tasus korteri kommunaalmakseid, elas ka hageja poolte ühises korteris. Nagu selgus, oli see poolte vastastikune kokkulepe, et hageja tasub korteriga seonduvad kommunaalkulud. PkS § 19 lg 2 p1 järgi võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi. Seega on antud vaidluses vajalik hinnata, kas esinevad eeldused osundatud sätte rakendamiseks. Kohus, arvestades esiletoodud asjaolusid ja hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab, et abikaasade võrdsuse printsiibist ühisvara jagamisel saab kõrvale kalduda üksnes osas, milles kostja on teinud kulutusi korteriomandi parendamisel. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et vaidlusalune korteriomand Tallinnas, XXX, väärtusega 1 000 000 krooni tuleb jätta kostja omandisse ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis enamsaadu arvelt summas 481 920 (500 000-18080 so ½ 36160-st = 481 920) krooni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma kohtukulud ise. Seega jäävad poolte kohtukulud poolte endi kanda. Ene Tsefels Kohtunik