) § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. Kostja vastuhagi omapoolse kaasomandi lõpetamise viisi nõudega esitanud ei ole.
lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kuna
§-st 77 lg 2 tuleneb, et kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamisel saab kohus lähtuda ainult hagis või vastuhagis nõutud kaasomandi lõpetamise viisidest tuleb vaidlus lahendada lähtudes vaid hageja esitatud nõudest.
lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, lg 2 kohaselt kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. Eeltoodust tuleneb, et kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kuna taolist kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole, siis ei ole käesolevas asja vajalik tuvastada mingeid põhjuseid kaasomandi lõpetamiseks. Kohtule on esitatud XXX, Tallinn asuva elamu ruumide plaan (tlk 118) Poolte vahel puudub vaidlus, et käesoleval ajal kasutavad pooled kinnistul asuvat elamut nii, et neil on eluruumidesse pääsuks eraldi sissekäigud, samuti ei ole pooltel elamus ühiselt 3 kasutatavaid eluruume. Kujunenud olukorras kasutab hageja elamu kirdepoolses osas asuvaid järgmisi ruume: tuulekoda 9,2 m2, tuba 11,7 m, köök 9,4 m2, esik 8,8 m2, panipaik 6,1 m2, tuba 13,7 m2 tuba 12,8 m2 (plaanil tlk 118 tähistatud kui korter nr 1) ja kostja kasutab elamu edelapoolses osas asuvaid järgmisi ruume: köök 10,7 m2, tuba 17,7 m2, panipaik 4,3 m2, esik 4,6 m2, tuulekoda 7,6 m2, tuba 24,3 m2 (paanil tlk 118 tähistatud kui korter nr 2). Poolte vahel puudub vaidlus, et eelnimetatud viisil ruumide kasutamine peab säilima ka edaspidi. Arvestades ruumide paiknemist elamus, leiab kohus, et elamust on võimalik eraldada reaalosa mõlemale kaasomanikule, kahjustamata sellega teise kaasomaniku huve. Seega lähtub kohus korteriomanditeks jagamisel kaasomanike vahel väljakujunenud elamu kasutuskorrast. Kohus leiab, et hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks tuleb rahuldada viisil, et kinnistu jagatakse kaheks korteriomandiks. Hageja on palunud määrata kindlaks ka moodustatavate korteriomandite juurde ühiskasutusse jääva pööningupinna kasutuskord. Kuna kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et mõlema omaniku kasutusse jääks tema kasutada olevate eluruumide kohal paiknev pööninguosa, siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 5 järgi kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoidma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kuna korteriomandite moodustamisel jääb XXX, Tallinn maatükk võrdsetes mõttelistes osades poolte kaasomandisse, siis palub hageja määrata kindlaks maatüki kasutuskord vastavalt lisatud plaanile (tlk 119). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et mõlemale poolele kuulub ½ mõtteline osa maatükist, leiab kohus, et ka maatüki kasutuskord tuleb määrata selliselt, et kummalegi poolele jääb kasutada võrdne osa maatükist. Esitatud plaanilt (tlk 119) nähtub, et hageja poolt nõutud kasutamiskorra kindlaksmääramisel jääks mõlemale poolele kasutada mõistliku kujuga s.o. ristkülikukujuline maatükk. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval ajal on mõlema poole kasutusse jääval maatükil teisi ehitisi peale elamu. Ehitiste (puukuurid, kasvuhooned, kõrvalhoone) olemasolu nähtub ka asja materjalide juurde lisatud plaanilt (tlk 119). Kuna hageja poolt nõutud kasutuskorra kindlaksmääramisel jääks mõlema poole kasutusse tema maatükil paiknevad ehitised, siis leiab kohus, et põhjendatud ei ole kostja soov kasutada ka hageja maatükile jäävat kõrvalhoonet. Seega tuleb hageja nõutud viisil maatüki kasutuskord kindlaks määrata. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 60 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. 4 Hageja palub vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale välja mõista õigusabi kulud summas 33 040 krooni. Arvestades asja menetlemiseks kulunud aega, samuti asjaolu, et poolte vahel toimusid menetluse jooksul korduvalt läbirääkimised võimaliku kokkuleppe saavutamiseks ja antud asja keerukust, leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista hageja kasuks õigusabikulud summas 17 000 krooni. Hageja poolt taotletud dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 7080 krooni väljamõistmise kostjalt jätab kohus rahuldamata, kuna puudus vajadus hageja nõude rahuldamiseks seda esitada. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.