) § 14 lg-st 4 ja § 15 lg-st 1 tulenevat kohustust korraldada võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmist ja pidada sellekohast arvestust. ETI asus seisukohale, et Võrguosa ehk jaotusfunktsiooniga soojustrass kambri K-35/24 ja X põik asuvate kinnistute piirilt algavate tarbijapaigaldiste vahel ei saa olla X põik tarbijate kaasomandis olev tarbijapaigaldis
Kui Võrguosa oleks X põik tarbijate kaasomandis, siis
–s oleks selline võimalus sätestatud. Eeltooduga on välistatud, et Võrguosa võiks olla tarbijate kaasomandis, Võrguosa ei asu kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis, mistõttu saab Võrguosa olla ainult võrk
ETI ei nõustunud OÜ väitega selles, et kambrist K-35/24 algav võrguosa võib olla tarbijale kuuluv võrk, sest see väide on vastuolus
p 3, mille kohaselt võrk on ette nähtud soojuse jaotamiseks, aga mitte tarbimiseks. X põik tarbijad ei jaota soojust, vaid tarbivad seda, mistõttu nende käsutuses ei saa olla võrk
p 3 tähenduses.
X põik tarbijate liitumispunktid võrguga olid kokku lepitud asukohaga kambris K-35/24, mis on vastuolus eelnimetatud sättega. Liitumispunktid tarbijate ja võrgu vahel peaksid asuma kambrist K-35/24 algava võrguosa ühenduskohtades X põik tarbijate tarbijapaigaldistega. Praeguseks on X põik tarbijad soovinud oma liitumispunktide määratlemist vastavalt
p 5.Osaühing ei ole kokku leppinud tarbijate uute liitumispunktide paiknemises võrguga, vaid on teatanud, et tarbijate liitumispunktid võrguga paiknevad kambris K-35/24, määratledes sellega võrguosa tarbijapaigaldiseks
Osaühing on soojusmõõturi X põik tarbijate tarbitava soojuse mõõtmiseks paigaldanud kambrisse K-35/24 ja see soojusmõõtur mõõdab summaarset, kogu X tänava osas tarbitavat soojusekogust ning ei võimalda seda teha üksikute tarbijate osas.
lg 4 järgi tuleb osaühingul mõõta X põik tarbijate tarbitavat soojust võrguosa ühenduskohas nende tarbijapaigaldistega, sest võrguosa ei ole tarbijapaigaldis
p 4 tähenduses.Osaühing ei taga kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojuskoguste kindlaksmääramist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist, vaid on jätnud iga tarbija tarbitud soojuse realisatsiooni mõõtmise nende endi korraldada. ETI leidis, et osaühing ei ole asunud korraldama
p 3 tähenduses võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmist X põik tarbijate osas, vaid on mõõtnud soojuse tarbimist võrgus.ETI ettekirjutusega kohustati OÜ-t VKG Energia viima oma tegevus vastavusse kaugkütteseaduse § 14 lg 4 ja § 15 lg 1 ning paigaldama soojusmõõturid X põik tarbijapaigaldiste ühenduskohta võrguga, tagamaks iga tarbija poolt võrgust tarbitava soojusekoguse mõõtmine ja sellekohase arvestuse pidamine iga tarbija suhtes. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 3.Kaebuse esitaja on seisukohal, et ettekirjutusega kohustab ETI õigusvastaselt kaebuse esitajat tegutsema väljaspool temale kuuluvat võrku. Kaebuse väitel on ETI kinnitanud, et OÜ-le VKG Energia kuuluv võrguosa lõpeb soojusseadmete hooldamise kambris K- 35/24, samuti kinnitab seda asjaolu 05.02.1983 koostatud piiritlusakt nr 60. Viimatinimetatud dokumendist nähtuvalt on Kohtla- Järve SEJ ja X põik tänava elanikud kokku leppinud selles, et Kohtla-Järve SEJ teenindab torustikku kuni kambrini K- 35/24 ja X põik tänava elanikud teenindavad torustikuosa alates kambrist K- 35/24 kuni X põik tänava majade soojussõlmedeni. Kaebuse esitaja väitel on X põik tänava elanikud organiseerunud ühiste eesmärkide nimel, mis on määratletav ka tänases 2 õigusruumis , kuid samas ei ole teada , millise juriidilise koosluse kõnealused elanikud moodustavad nende omanduses oleva soojusenergia torustiku osas. Kaebaja väitel on selle trassiosa kuuluvuse osas selge vaid see, et omanikuks on nimetatud elanikud, kelle kuludega soojusenergia torustik loodi ja kes on seda vallanud, käsutanud ja kasutanud ja kelle kinnistutel see asub. Kaebaja eeldab, et tegemist on kaasomanduses oleva soojatorustikuga ning haldamise aluseks on ilmselt ühise haldamise lepingu tunnustega haldamisvorm või seltsingulepingule omaste tunnustega kokkulepe. Seega on väär ETI seisukoht, et ei oma tähendust, kellele kuulub võrguosa alates soojusseadmete teenindamise kambrist K-35/24 kuni X põik tänava tarbijateni. Ainuüksi sel põhjusel, et nimetatud torustiku kaudu toimub soojusenergia jaotamine, ei saa seda torustike kogumit lugeda kaebaja võrgu osaks ning panna lisaks soojamõõdikute paigaldamise kohustusele kaebuse esitajale kohustust tulevikus võõra asja korrashoiuks ja investeeringute tegemiseks. Kaebaja arvates on lubamatu selliste kohustuste panemine osaühingule ainuüksi seetõttu, et X põik tänava elanikud, olles soojatorustike kaasomanikud alates soojusseadmete tehnilise hooldamise kambrist K-35/24 kuni X põik tänava majade soojussõlmedeni ei ole ennast võrguettevõtjaks registreerinud või muul viisil sätestanud oma juriidilist staatust . 4.
p 3 avab võrgu mõiste, kusjuures võrguks ei loeta tarbijapaigaldisi
mõistes.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehtud järelpärimisele, selgitamaks, kas X põik tänava majade vahelist torustikku võib pidada tarbijapaigaldiseks antud vastuses on asutud seisukohale, et torustiku osas võib olla tegemist tarbijapaigaldisega kaugkütteseaduse mõistes. Kaugkütteseaduses ei ole sätestatud võrguettevõtja kohustust tegutseda väljaspool temale kuuluvat võrku teostamaks kolmandale isikule kuuluval torustikul soojusenergia mõõtmisi või tarbimisarvestust. Seega on kaebaja seisukohal, et jaotusfunktsiooniga soojustrass kambri K35/24 ja X põik asuvate kinnistute piirilt algavate tarbijapaigaldiste vahel on tarbijapaigaldis
p 4mõttes ja mõõdiku paigaldamisega kambrisse K-35/24 on täidetud
5. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et ta ei ole toime pannud seaduserikkumist ,vaid on täitnud
lg-s 4 ja § 15 lg-s 1 sätestatud nõuded ning ettekirjutusega on temale õigusvastaselt pandud kohustused, mis ei tulene kaugkütteseadusest. Kaebuse esitaja taotleb Energiaturu Inspektsiooni 05.04.2007.a. ettekirjutuse nr 2-8/3 tühistamist. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja ei pea seda põhjendatuks. Vaidlustatud ettekirjutuses on esitatud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ja kaalutlused, millest ETI haldusakti andmisel lähtus ning vastustaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus seletuses ettekirjutuses toodu juurde jäämist. 7.ETI-le esitatud A.A.i kaebusest ja selle juurde esitatud lisadest nähtus, et X põik asuvatele tarbijatele ühisarve esitamise aluseks on OÜ poolt kambrisse K-35/24 paigutatud soojusmõõturi näit. OÜ on keeldunud soojusmõõturite paigaldamisest tarbijatele kuuluvate kinnistute piiridele, kohta, kus asuvad tarbijatele kuuluvate tarbijapaigaldiste ühendused võrguga. Vaidlusküsimuseks on antud juhul see, kas jaotusfunktsiooniga soojustrass kambri K-35/24 ja X põik asuvate kinnistute piirilt algavate tarbijapaigaldiste vahel ( edaspidi Võrguosa )on Võrk või tuleb Võrguosa lugeda tarbijapaigaldiseks. ETI on erinevalt kaebuse esitajast seisukohal, et Võrguosa ei ole tarbijapaigaldis
lg 4 järgi, vaid Võrk.Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas soojusmõõturi paigaldamine kambrisse K-35/24 ja X põik tarbijate poolt tarbitava soojuse koguse summaarne mõõtmine ja ühisarve väljastamine vastab
-le ( sel juhul tuleb 3 võrguosa lugeda tarbijapaigaldiseks) või ei ole OÜ tegevus kooskõlas
-ga, sest võrguosa ei ole tarbijapaigaldis
8.ETI ei nõustu kaebaja seisukohaga, et jaotusfunktsiooniga soojustrass kambri K-35/24 ja X põik asuvate kinnistute piirilt algavate tarbijapaigaldiste vahel on tarbijapaigaldis
p 4mõttes ja mõõdiku paigaldamisega kambrisse K-35/24 on täidetud
lg 4 ja § 15 lg 1, vaid leiab, et selline seisukoht on vastuolus
-ga. Seadusest tulenevalt ei ole kõnealune võrguosa tarbijapaigaldis, vaid võrk. Selle seisukoha põhjenduseks tugineb ETI järgmisele:
p 9 määratleb tarbijana isiku, kes ostab Võrgu kaudu jaotatavat teenust ja sama paragrahvi p 10 võrguettevõtjana ettevõtja, kes kasutab Võrku soojuse jaotamiseks, soojuse jaotamine on aga soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni (
lg 2).§ 8 lg 1 järgi ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Kui kaebaja väidab, et Võrguosa on tarbijapaigaldis, peab Võrguosa vastama
p 4 esitatule, ent võrguosa antud juhul
p 4 antud tarbijapaigaldise määratlusele ei vasta, sest ta ei ole oma asukoha mõttes määratletav kui ehitises või ühtsete majandusüksuse moodustavate ehitiste kompleksis asuv rajatis( vaid asub hoopis avaliku tee X põik tänavakatte alla või vahetult selle juurde). Ka ei saaks võrguosa tarbijapaigaldisena kuuluda kaasomandisse, sest TSüS § 55 lg 1 järgi peab tarbijapaigaldis olema ehitise oluline osa ja seega ka ehitise aluse kinnisasja oluline osa (TsÜS § 54 lg 1). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis ( TSüS § 53 lg 2).Võrguosa kasutatakse soojuse jaotamiseks, mitte tarbija varustamiseks soojusega. Seega saab Võrguosa olla ainult Võrk
Seega eristab
tarbijapaigaldist võrgust, võttes aluseks nende funktsioone. Kõnealune võrguosa on Võrk, sest seda kasutatakse soojuse jaotamiseks X põik tarbijate vahel.
-ga ei ole vastuolus, et võrguosa kui Võrk on X põik tarbijate kaasomandis, küll aga sätestab
p10, et Võrku soojuse jaotamiseks kasutab võrguettevõtja.
p3 ja § 2 p 4 eristavad Võrku tarbijapaigaldisest seadme funktsiooni järgi ja ei seo neid mõisteid omandiga. 9.Kuna kõnealune torustik ehk võrguosa on Võrk, sest ta täidab soojuse jaotamise funktsiooni, peab ta olema võrguettevõtja kasutuses ja valduses. Kaebaja esitatud piiritlusaktil ei ole tähtsust käesoleval ajal seetõttu, et
jõustumisega 01.07.2003 tuli võrguettevõtjal viia ühe aasta jooksul oma tegevus
-ga kooskõlla. 10.
lg 4 tulenevalt on võrguettevõtja kohustuseks korraldada võrgus tarbitava soojuse koguse mõõtmine ning sellekohase arvestuse pidamine ning järelikult X põik tarbijatele müüdavat soojust tuli mõõta mitte kambrist K-35/24, vaid sellest kambrist algava Võrguosa liitumispunktis iga tarbija tarbijapaigaldisega
IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 11.Kolmas isik A. A. on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata. Täiendavalt märgib kolmas isik, et kaebuse esitaja on lähtunud kaebuses seisukohast, et võrguosa, mille kaudu toimub X põik tarbijate varustamine soojusenergiaga, on tarbijate ühisomandis, ent Kohtla-Järve Linnavalitsus on 28.08.2006 avaldanud Riigi Teataja Lisas peremehetu ehitise hõivamise teate, mille kohaselt on Kohtla-Järve Linnavalitsus alustanud 15.08.2006.a. korralduse nr 1226 kohaselt peremehetuks tunnistamise menetlust ja on peremehetuna võtnud arvele X põik tänava soojuse trassi majadest 2,4,6,8,10,12,14,
lg 4 ja ja § 15 lg 1 tulenevatele nõuetele, siis asja arutamise käigus kohtuistungil on kaebuse esitaja möönnud, et kõnealuse soojatorustiku puhul on tegemist võrguosaga ja kinnitanud selles küsimuses vaidluse puudumist. Samas on kaebaja aga seisukohal, et kuigi vaidlusaluse soojatorustiku puhul on tegemist võrguosaga, kohustab ETI OÜ-t VKG Energia tegutsema väljaspool temale kuuluvat võrku, millist kohustust
-st ei tulene. Ka leiab kaebuse esitaja, et ETI ei saa kohustada OÜ-t VKG Energia oma vahenditega seda võrguosa kui kaebuse esitajale mittekuuluvat ehitist korda tegema, mis toimuks teiste tarbijate arvel. Samuti on OÜ VKG seisukohal, et kõnealuse soojatorustiku osa ülevõtmine saab kõne alla tulla alles pärast seda, kui senised omanikud on soojustrassi korda teinud ja registrisse kandnud. 13. Kohtu hinnangul on ekslik kaebuse esitaja lähtumine eeldusest, nagu peaks kogu võrk olema võrguettevõtja omand.
p 10 kohaselt on võrguettevõtja ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks. Sealjuures soojuse jaotamiseks
lg 2 kohaselt on soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni.
p 7 kohaselt on võrgupiirkond maaala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku.
lg 2 kohaselt vastustab võrguettevõtja tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korraoleku eest. Seega
-st tulenevalt on võrgu mõiste määratletud läbi selle kasutuse ning
–st tulenevalt ei pea võrk olema võrguettevõtja omandis, küll aga peab ta olema võrguettevõtja valduses. Kuna ka kaebuse esitaja on asja arutamisel nõustunud sellega, et vaidlusalune soojatorustik moodustab koos kaebuse esitajale kuuluva võrguosaga võrgu, sest ta täidab soojuse jaotamise funktsiooni kuni tarbijate ( antud juhul X põik tänavas) tarbijapaigaldisteni, on kaebaja võrguettevõtjana seda võrguosa tegelikult ka kasutanud soojuse jaotamiseks. Seega on kõnealune soojustrass võrguettevõtja kasutuses, kellel
-st tulenevalt on õigus soojuse jaotamisele, mitte ei kasuta soojustrassi soojuse jaotamiseks tarbijad, kes
p 9 kohaselt on määratletud isikutena, kes ostavad võrgu kaudu jaotatavat teenust. Kaebuse esitaja nägemus, mille kohaselt on antud juhul tegemist kahe võrguga –OÜ VKG Energia omandis ja X põik elanike omandis oleva võrguga, mille liitumispunkt on soojuskamber ning sellest tulenevalt on OÜ VKG Energia võrku sisenevad ja sealt väljuvad kogused mõõdetud ja seega
lg 4 ja § 15 lg 1 nõuded võrguettevõtja poolt täidetud, on ekslik lisaks eespooltoodule ka seetõttu, et kuna kaebuse esitaja on nõustunud sellega, et kambrist K-35/24 kuni iga X põik tarbija tarbijapaigaldiseni kulgev soojatorustik on võrguosaks, tuleneb ülamärgitust, et OÜ VKG mõõdab soojuse tarbimist võrgus( kaebuse esitajale kuuluva ja väidetavalt tarbijatele kuuluva võrgu ühenduskohas kambris K-35/24), mitte aga võrgu liitumispunktis iga tarbija tarbijapaigaldisega.
14.
sätestab võrguettevõtja kohustused ja näeb lõikes 1 ette, et võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt on võrguettevõtja kohustuseks korraldada võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmine ja sellekohase arvestuse pidamine ,kui ei ole kokku lepitud teisiti. 5
lg 1 sätestab, et võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojusekoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
jõustumisega 01.07.2003 tuli võrguettevõtjal tulenevalt
lg-st 1 viia ühe aasta jooksul oma tegevus
-ga kooskõlla. Kuna soojusmõõtur on paigaldatud kambrisse K35/24 ning kaebuse esitaja on nõustunud, et jaotusfunktsiooniga ( soojuse jaotamine X põik tänava tarbijate vahel) soojustrass soojusseadmete teenindamise kambri K-35/24 ja X põik asuvate tarbijate tarbijapaigaldiste vahel ei ole tarbijapaigaldiseks, vaid võrguosaks ning on esitanud nimetatud tarbijatele ühisarved lähtuvalt soojuse summaarsest mõõtmisest, on ETI põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja ei ole korraldanud võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmist ja pidanud sellekohast arvestust, ehk teisisõnu ei ole kaebuse esitaja taganud
Õige ja kooskõlas seadusega on ülaltoodust tulenevalt ka ETI järeldus, et kuna kaebuse esitaja on paigaldanud mõõteseadme kambrisse K-35/24, mõõdab osaühing X põik tarbijate tarbitavat soojust võrgus, millega rikub
lg-s 1 sätestatud nõudeid, mis näevad lisaks ette ka mõõteandmete kogumise ja töötlemise. 05.02.1983 koostatud piiritlusakt nr 60, millest nähtuvalt on Kohtla- Järve SEJ ja X põik tänava elanikud kokku leppinud selles, et Kohtla-Järve SEJ teenindab torustikku kuni kambrini K35/24 ja X põik tänava elanikud teenindavad torustikuosa alates kambrist K- 35/24 kuni X põik tänava majade soojussõlmedeni kinnitab vastavalt piiritlusakti koostamise ajal kehtinud nõuetele soojusenergia võrguettevõtja ja tarbija soojusseadmete teeninduspiiri ja liitumispunkti kindlaksmääramist ja ETI on õigustatult leidnud, et nimetatud aktile tuginevalt ei saa kaebuse esitaja keelduda
nõuete täitmisest ja oma tegevuse nende nõuetega vastavusse viimisest, sealhulgas keelduda X põik tarbijatega varasemalt kokku lepitud liitumispunkti asukohaga kambris K-35/24 asemel liitumispunktide määratlemisest kooskõlas
Kaebaja väitel ei muudetud soojusmõõdiku paigaldamisega kambrisse K-35/24 soojusenergia müügi tingimusi, sest ka hoonete soojuskoormuste järgsed arvestused olid seotud sama kambriga K-35/24 ( nimelt toimus vastavalt kaebaja selgitusele varasemalt arvestuse teostamine tarbitud soojusenergia eest majandusministri 11.augusti 1997.a. käskkirjaga nr 86 heaks kiidetud „Soojavarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“ alusel tulenevalt tarbijatele kuuluvate hoonete soojakoormustest arvestusliku müügikohaga kambris K-35/24), vaid mõõdiku paigaldamisega muutus kõnealusele tarbijate grupile üleantava soojusenergia kogus täpsemaks. Kohus on eespool toonud põhjendused selle kohta, et kuna tarbija hakkas soojust tarbima alates liitumispunktist, mis ei asu kambris K-35/24, oli põhjendamatu ja
-ga vastuolus tarbitava soojuse mõõtmine võrgust. OÜ VKG poolt soojusekoguse kindlaksmääramine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine võrgus on vastuolus
-ga ning sellisele järeldusele on jõudnud ka ETI.
p 7 tulenevalt on oma ülesannete täitmiseks järelevalve teostajal õigus teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ja otsuseid .
lg 1 p 2 sätestab, et käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, mis peab muu hulgas sisaldama andmed ettekirjutuse objektiks oleva asjaolu kohta, õigusrikkumise lõpetamise nõude ning vajaduse korral õigusrikkumisega seotud tegevuse osalise või täieliku peatamise nõude. ETI on selgelt ettekirjutuses ära märkinud, et tulenevalt
regulatsioonist, millega võrguettevõtjal tuli oma tegevus viia kooskõlla ühe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates, oli osaühingu ülesandeks ka lahendada küsimus iga tarbija poolt tarbitud soojuse koguse mõõtmiseks ja 6 sellekohase arvestuse pidamiseks ning et osaühing ei ole asunud tegutsema selles suunas, et tarbijate soojusega varustamiseks sõlmitud lepingud oleksid kooskõlas
regulatsiooniga, mis muu hulgas tähendas, et kaebuse esitaja ei ole näidanud üles initsiatiivi kõnealuse võrguosa enda valdusesse saamiseks ning tarbijatega uute lepingute ja piiritlusaktide koostamist. ETI on järelevalvemenetluse käigus hoopis tuvastanud, et osaühing VKG Energia keeldus leppima X põik tarbijatega kokku uute liitumispunktide paiknemises põhjendusel, et liitumispunktid asuvad kambris K-35/24. Eespooltoodust tulenevalt on vaidlustatud ettekirjutusega pandud kaebuse esitajale kohustus näidata üles aktiivsust tegevuse ümberkorraldamiseks vastavalt
nõuetele, sealhulgas astuda samme võrguosa enda valdusesse saamiseks, mitte aga ei ole ETI ettekirjutusega sekkunud kaebuse esitaja ja tarbijate vahelistesse võlaõiguslikesse suhetesse. 16. Asja materjalidest nähtuvalt ning tulenevalt kaebuse esitaja kohtuistungil antud seletusest on X põik tänava elanikud pöördunud OÜ VKG Energia poole kõnealuse torustiku ülevõtmiseks ning kaebaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on osaühing huvitatud kõnealustesse majadesse soojuse andmisest ning torustiku ülevõtmisega on kaebuse esitaja nõustunud tingimusel, et elanikud teevad trassiosa enne üleandmist korda, kuna kõnealune torustik ei vasta normatiividele ja seal on märkimisväärne soojakadu.
sätestab võrguettevõtja kohustused ja näeb lõikes 1 ette, et võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt.Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastustab võrguettevõtja tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korraoleku eest, lõige 3 sätestab võrguettevõtja kohustuse arendada võrku selliselt, et oleks tagatud võrguettevõtja võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine, lõike 4 kohaselt peab võrguettevõtja korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Põhjendatud on ETI seisukoht, et
-st ei tulene võrguettevõtja õigust keelduda võrgu vastuvõtmisest ainuüksi selle halva tehnilise seisukorra tõttu ning et
Asja arutamisel on kaebuse esitaja väitnud, et küsimus ei ole torustiku korda tegemises. Me ei saa võtta üle torustikku, mida ametlikult ei eksisteeri. Kohtuistungil on selgunud ja ei ole vaidlust selles, et Kohtla-Järve Linnavalitsus on 15.augusti 2006.a. korraldusega nr 1226 alustanud ehitiste ja soojustrasside peremehetuks tunnistamise ja arvele võtmise menetlust ning selles nimekirjas on ka X põik tänava soojustrass ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse sellekohasele teatele 28.08.2006 Ametlikes Teadaannetes ei ole trasside peremehetuse kohta vastuväiteid esitatud. AÕS § 96 lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Kolmas isik A.A. on kohtuistungil kinnitanud, et peremehetuks tunnistamise menetlusele vastuväidete esitamiseks ta põhjust ei näe ning on leidnud Ta ei ole enam meie omandis .Vaidlust ei ole ka selles, et kõnealune torustik on ehitisregistrisse kandmata. Asja arutamisel antud seletuste kohaselt teavitas OÜ VKG Energia registrisse kandmise vajadusest tarbijaid 2007.a. veebruaris, milliseks ajaks oli möödunud tähtaeg linnavalitsuse korraldusele vastuväidete esitamiseks. Kohus leiab, et olenemata käesoleval ajal toimuvast ehitise peremehetuks tunnistamise menetlusest on ettekirjutusega kaebuse esitajale pandud kohustus oma tegevuse
-ga kooskõlla viimiseks õiguspärane. ETI on tuvastanud, et kaebuse esitaja ei ole näidanud initsiatiivi oma tegevuse
-ga vastavusse viimiseks ning asja arutamisel on selgunud , et tarbijate sellekohaseid pöördumisi on osaühing erinevatel seadusest mittetulenevatel põhjendustel tõrjunud. Kaebuse esitajal tuleb näidata tahet soojustrassi enda valdusesse saamiseks ka eespoolmärgitud menetluse tulemusena soojustrassi Kohtla-Järve linna bilanssi võtmisel. 7 17. Vaidlustatud ettekirjutusega on OÜ-le VKG Energia antud tähtaeg, korraldamaks
ETI on asja arutamisel seletanud, et kaebuse esitajalt küsiti menetluse ajal seisukohta tegevuse
-ga vastavusse viimise tähtaja kohta, ent sellele ei vastatud, mistõttu ETI pidas piisavaks ligi 7kuulise tähtaja andmist. Nimetatut kinnitab ETI 23.03.2007.a. e-kiri A.K-le. Asja arutamisel ei ole kohtule esitatud teistsuguseid tõendeid. Käesolevaks ajaks, arvestades sealjuures kohtumäärusega kohaldatud esialgset õiguskaitset ning ülalkirjeldatud asjaolusid , on küllaltki tõenäoline, et ettekirjutusega määratud tähtajaks kaebuse esitajal ettekirjutust täita ei osutu võimalikuks. ETI on samas asja arutamisel kinnitanud, et kui osaühing on astunud samme olukorra lahendamiseks kuid objektiivsetel põhjustel on kaebajal tekkinud takistused ettekirjutuse tähtaegseks täitmiseks, tuleb kõne alla tähtaja pikendamine ETI poolt. Ülaltoodud asjaoludel leiab kohus, et ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg oli mõistlik, menetlusosalisel oli võimalus oma seisukoha esitamiseks, millest ta loobus ning selles osas ettekirjutuse tühistamiseks alus puudub. Kui kaebuse esitaja taotlust tähtaja pikendamiseks ei rahuldata ja tema suhtes rakendatakse sunnivahendit, on kaebuse esitajal võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. VI MENETLUSKULUD 18 . HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kulude nimekirja ega kuludokumente kohtule esitatud ei ole, siis menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.