← Eesti

3-07-213/15

Obsah (5)§ 58§ 57§ 46§ 45§ 71

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-213 Haldusasi R. V.´u kaebus Murru Vangla t

) § 58 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval võib olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja -kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Vangla esindajad on viidanud

§ 58

– asjade loetelule, mille kohaselt on keelatud vanglas kinnipeetaval omada fotoaparaati ning seetõttu ei ole kinnipeetaval lubatud ka fotografeerimine. Antud juhul ei olnud tegemist fotoaparaadi võetusega, vaid kolme pildi võetusega. Kaebaja leiab, et ei ole tõendatud, et kolm fotot, mis võeti kaebajalt ära läbiotsimise käigus, oleks tehtud kaebaja poolt vanglas. R.V. viitab Tartu Halduskohtu 24.01.2005.a. otsusele haldusasjas nr 3-374/04, milles on asutud seisukohale, et vastavalt

§ 57

lg 1 on lubatud kinnipeetaval hoida enda juures isiklikke asju, mis on vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud. Samuti võib kinnipeetav omada fotosid (

§ 58

lg 5) mõistlikus koguses, kuid ei ole sätestatud, mida need fotod peaksid kajastama. Samuti ei ole sätestatud, et kinnipeetav ei võiks omada fotosid teistest kinnipeetavatest (sõpradest) või vangla ruumidest. Kuna fotod on kinnipeetavatel vanglas lubatud ning pole sätestatud, mida need fotod peaksid või võiksid kajastada, ei pidanud kohus vajalikuks fotosid välja nõuda ning vaatlust teha nende selekteerimiseks. Vangla ametnike poolt ära võetud fotosid ei saa lugeda keelatud esemeks Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 68 lg 2 mõistes, mis läbiotsimise käigus tulnuks ära võtta. Fotod ei ole fototarbed

§ 58tähenduses.

Kaebaja märgib, et kohus asus seisukohale, et 30.04.2004.a. kaebajalt läbiotsimise käigus ära võetud fotod tuleb tagastada, kuna fotode äravõtmise tunnistas kohus eeltoodu põhjal õigusvastaseks ning põhjendamatuks. Kuna temale on teadmata Murru Vangla samasisulise otsuse asjaolude kirjeldus, motiivid ja põhjendused, mille alusel saaks hinnata otsuse põhjendatust, on otsus motiveerimata ning ebaseaduslik ka motiveerimatuse põhjendusel. Murru Vangla toimingud on vastuolulised, ebaselged ja kontrollimatud. Ta ei ole veendunud, et kaalumine on toimunud ratsionaalselt kui pole üheselt selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks järelduste tegemisel. Murru Vangla on oluliselt rikkunud diskretsioonireegleid. Diskretsioonireeglite rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mitte kasutamises. Tegemist on olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on võimalik otsustamisel kaaluda. Kaebaja leiab, et kui tuvastatakse tegevuse õigusvastasus, siis palub ta teha ettekirjutus fotode tagastamiseks. Kohus jättis kaebuse käiguta ning selgitas, et kaebaja on esitanud sisuliselt kohustamisnõude, kuivõrd soovib asju tagasi. Kohus võttis määrusega kaebuse menetlusse 08.02.07.a. Vastustaja esitas vastulause (tlk 32-33) ja leidis, et kaebajalt äravõetud fotod on saadud ebaseaduslikul teel sisekorraeeskirju rikkudes ja neid ei saa temale tagastada. Murru Vangla kodukorra p 30 ap 1 kohaselt ei tohi kinnipeetava võõrandada või teise isiku kasutusse anda oma isiklikus tarbimises olevaid esemeid. Kuna fotografeerimine vanglas kinnipeetavate poolt ei ole lubatud, siis ei saanud kaebaja niisuguselt tehtud fotosid omandada. Vastustajale 2 jääb arusaamatuks, missugused tegevused on kaebaja arvates ebaõiged, kuivõrd kirjalikku toimingu põhistamist kaebaja vanglalt ei ole nõudnud. Asja materjalide juurde on võetud protokoll (tlk 34), ms koostati 01.02.06.a. Murru vanglas läbiotsimise kohta R.V.u asjade osas. 07.03.06.a. märgib kaebaja sellele dokumendile, et punasega märgitud asjad on ta kätte saanud. 24.04.07.a. on kaebaja kohtuistungil kinnitanud, et äravõetud fotode osas on jäänud ülesse pretensioon põhjusel, et nende fotode päritolu kontrollimise järgselt oleks pidanud fotod tagastama, kuna tegemist ei ole keelatud asjadega. Fotodel on kujutatud kinnipeetavad vangla olustikus ja need on saadud erinevatel aegadel ning asusid tema kasutuses olevas fotoalbumis ning teistes vanglates ei ole üldjuhul fotosid ära võetud. Algul soovis direktor G.Bergvald võtta ära fotoalbumid koos fotodega, kuid seejärel võeti ära vaid mõned fotod. Põhjenduseks toodi algul, et kuna albumid sisaldavad keelatud fotosid, siis tuleb albumid ära võtta, kuid albumid siiski jäeti ja vastavalt tehti mahatõmme protokollis. Võeti ära 3 fotot. Fotosid võib kinnipeetaval olla sõltumata sellest, kas seal kujutatakse kinnipeetavaid või mitte, seda kinnitab kaebajale Tartu HK vastav otsus.

§ 58märgib ära, et fotosid võib kinnipeetaval kambris olla mõistlikus koguses.

Kaebaja soovis fotosid tagasi. Ta esitas eraldi taotluse fotode tagasisaamiseks 12.04.06.a., kuid ta ei ole saanud vastust. Põhjenduseks jäi seega äravõtmisel seisukoht, et need fotod on tehtud vanglas ning seega keelatud asjad. Vastustaja selgitas et läbiotsimise teostas eriüksus ning konkreetne läbiotsimise põhjus esindajale on teadmata, kuid fotode äravõtmise põhjuseks oli asjaolu, et tekkis kahtlus, et fotod on tehtud vanglas ja ei ole selliselt lubatud asjad. Fotode tegemine kokkusaamisel ei ole lubatud, sotsiaalprogrammide raames tehtud fotosid võidi kinnipeetavatele anda ja need ei ole keelatud fotod. Kaebaja ei esitanud selgitust vanglale, kuidas ta need fotod sai. Äravõetud fotod jäid markeerimata ning nüüd ei saa enam kohtule esitada fotosid nii, et oleks kindel teadmine, et ära võeti just nimelt need fotod, mis vangla on kohtusse kaasa võtnud. Tunnistab, et vangla jättis kaebaja pöördumisele kirjalikult ehk reageerimata ning istungi ajaks ei ole keegi selgitanud kaebajale täiendavalt fotode saatust ega tagastamise küsimust. Esindaja ise otsis ülesse fotod, mis võisid olla kaebajalt ära võetud, kuid need ei pruugi olla need, mis kuulusid kaebajale. Kohtuistungil ei suutnud kaebaja täpsustada nõuet ning loobuda kohustamisnõudest, kuivõrd ei olnud selge, kas vastustajal on fotod säilinud või mitte. 27.04.07.a. esitas Murru Vangla kohtu kaudu fotod, mis võisid olla äravõtud fotodeks (tlk 4350) ning ühtlasi pakkus neid asendusfotodeks juhul, kui need ei kuulu kaebajale, kuid kaebaja ei nõustunud neist ühtegi vastu võtma. Seega kompromissi asjas ei sündinud ning kohus jätkas asja menetlemist. Vastustaja saatis kirjaliku vastuse kaebusele uuesti 25.05.07.a. (tlk 65), milles leidis, et kui kaebaja väidab, et sai fotod posti teel, siis kirjelduse järgi olid fotodel kujutatud kinnipeetavad vangla oludes ning ei ole tehtud vanglaväliselt, seega jääb ülesse küsimus, miks kaebaja leiab, et äravõetud fotod on kambris lubatud asjad. Kuna kaebaja ei mäleta üheselt tuttavaid, kellelt ta fotod sai, siis ei ole vanglal võimalust taastada fotosid. Kaebaja kirjeldatud fotod ei ole seotud vangla ühisüritustega, selle tõttu on kaheldav, et äravõetud fotod on tehtud või saadud vangla teadmisel ja loal. Kaebaja väide, et kokkusaamise toas oli lubatud teha või saada fotosid, ei vasta seaduse tingimustele.

§ 46

lg 1 kohaselt võib pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isik kaasa võtta vaid vanglas lubatud asju. Fotografeerimine kokkusaamiste toas ei ole lubatud. Vastustaja asus seisukohale, et iseenesest ei ole fotod vanglas keelatud ning neid võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses kambris ning VSE § 58 3 lg 5 tulenevalt ei ole ka öeldud, missuguseid fotosid võib kinnipeetav omada enda juures. Ebaselge on kaebaja nõutud fotode kaebajale toimetamine. Kaebaja saatis vastuse 06.06.07.a. ja leiab, et ta jääb õigusvastaseks tunnistamise nõude juurde, et hiljem esitada kahjunõue. Leiab, et vangla nõustub kaebaja väidetega. Nõuab asja suulist arutamist kohtus. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et vastustaja vastusest loeb välja, et VangS § 23 lg 1 ja

§ 45

.1 koosmõjust tulenevalt võib kinnipeetav saada kirju ja fotosid, mis on tehtud väljaspool vanglat. Kaebaja sellega ei nõustu, kuna leiab, et kaebaja lähedased võivad olla ka endised kinnipeetavad, nagu antud juhul A. S. ja seega võis A. S.lt saadud foto kinnipidamise aja kohta olla saadetud postiga ning on vastavuses lubatud fotole seatud tingimustega. Kaebaja ei nõustu sellega, et vastustaja võib otsustada, mida saadetakse temale postiga, kuna kirjaga võib saata nii kirja kui ka fotosid. Ta ei nõustu ka seisukohaga, et vanglas kokkusaamiste toas ei olnud lubatud teha fotosid, see oli direktori loal võimalik nii Murru Vanglas kui ka Keskvanglas ja seda kinnitasid kaebajale tema tuttavad ning kaebaja valduses on fotosid, mis niimoodi tehti. Veel toob ta näite, et pulmade puhul on see lubatav. Kuna vastustaja märgib, et ei ole kaheldav, et fotod on tehtud vangla teadmisel, siis ei ole vaidlust selles, et fotode äravõtmine oli õigusvastane. Kaebaja on esitanud kohtule istungil toimikusse võtmiseks taotluse, mille ta esitas Murru Vanglale 12.04.06.a. (tlk 89) ja milles ta taotleb tagasi fotosid, mis võeti ära 01.02.06.a. Ta ei kirjelda seal asjaolusid, kuidas ta sai fotod ning mis fotodel kujutati. Kaebaja märgib, et

§ 58

lg 5 kohaselt võib olla kinnipeetaval mõistlikus koguses fotosid, kuid ei ole sätestatud, mida need peavad kajastama. Veel leiab, et äravõtud fotod ei ole keelatud esemeteks VangS § 68 lg 2 mõttes, mis oleks läbiotsimisel tulnud ära võtta. Palub tagastada esemed, seega 3 äravõetud fotot. Kaebaja selgitas kohtuistungil 28.08.07.a., et tal oli kambris kolm fotoalbumit, kahes olid fotod. Ta esitas kohtule albumid ja märkis, et talle jääb arusaamtuks valikuline tegevus fotode äravõtmisel, kuna enamus fotosid on kinnipeetavatest, sh esimene foto oli R.K. ja see jäeti alles. Kuid kaebaja lisab selgituse, et algul võeti albumid ära ning kui ta selgitas, et K. foto on tehtud direktor U.Ilma poolt, siis seda seletust arvestati ning protokolli tehti parandus ja fotot R.K.st ei võetud ära ning ka albumid anti tagasi. A. S.st ei ole ta ise fotot teinud ning jääb arusaamatuks vastav väide. See foto oli saadetud vanglasse posti teel siis, kui A. S. lahkus vanglast ja viibis vabaduses. Kaebaja jääb seisukohale, et fotode äravõtmine on õigusvastane. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Kohtuistungil vastustaja vaidles jätkuvalt esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. VangS § 68 kohaselt vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Justiitsministri 01.04.2003.a. määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" § 43 lg 1 tulenevalt läbiotsimine on tegevus, mille käigus kontrollitakse kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- või 4 olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume ning

§ 71tulenevalt leitud esemete kohta koostatakse akt.

Murru Vanglas 01.02.2006.a. toimunud läbiotsimise käigus on kaebuse esitajalt ära võetud kolm fotot. Kuna VangS § 68 kohaselt on ametnikul õigus teostada läbiotsimisi, siis tal on õigus ära võtta kontrollimiseks ka asju, mille suhtes on kahtlus, et need ei ole lubatud asjad. Kui kontrollimisel selgub, et tegemist on lubatud asjadega, siis asjad tagastatakse. Fotode äravõtmise põhjuseks oli antud juhul kahtlus, kas fotod on saadud seaduslikul teel. Kahtlus, et kaebaja sai need fotod kinnipeetavatelt käest kätte, oli olemas asjade äravõtmisel ja on ka käesoleval ajal. Kohtuistungil kaebaja ei märkinud, et sai fotod posti teel. Kui teistel kinnipeetavatel olid need fotod, mis nüüd ära võeti, ei tohtinud teised neid kaebajale anda. Vangla töötajate süül pole fotosid ehk säilinud, ei tehtud eraldi otsust, kas kontrollimise tulemusel asjad kuuluksid tagastamiseks või hävitamiseks. Kaebuse esitamisel pidi kaebaja tõendama, et äravõtmisel esitatud põhjus on vale, kuid kaebaja seda ei ole teinud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Õiguslik põhistus on esitatud kirjalikult. Läbiotsimise ajal kehtinud

§ 58

lg 5 tulenevalt võis kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid.

§ 58

ei ole kinnipeetavatele lubatud esemeks fotoaparaati ega muud seadet, millega on võimalik fotode tegemine, mistõttu on vanglas tehtud fotod tehtud sisekorraeeskirju rikkudes. Kaebaja ei ole mõistnud, et äravõtmist saab selgitada ka asjaolu, et fotod on tehtud vanglas, mida kinnitavad fotode sisu kohta esitatud kaebaja kirjeldused. Kui kinnipeetava ei tohi fotografeerida, siis ei saa ta ka teist kinnipeetavat seaduslikul teel jäädvustada. Kui seda tehakse, siis ei ole tegemist kambris lubatud fotoga. Seega kaebuse esitaja on tema esitatud asjaoludel saanud 3 fotot ebaseaduslikul teel. Kinnipeetaval ei ole õigus omada ebaseaduslikul viisil omandatud esemeid ka juhul, kui need kuulusid lubatud asjade loetelusse. Samuti on fotode üleandmine vastuolus Murru Vangla kodukorra p 30 ap 1, mille kohaselt kinnipeetaval on keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikus tarbimises olevaid esemeid või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Kuna vanglas ei ole kaebajale lubatud kasutada seadmeid fotode valmistamiseks, siis ei ole kaebuse esitajalt ära võetud fotod tema isiklikud esemed, vaid ta on omandanud esemed kodukorra sätteid rikkudes, mistõttu on need fotod keelatud esemed, mitte ei ole ette heidetud fotode sisu. Kaebuse esitaja väitel on Murru Vangla toimingud vastuolulised, ebaselged ja kontrollimatud. Vastustajale jääb arusaamatuks, milliseid toiminguid kaebaja silmas peab. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 106 lg 1 kohaselt toiming on haldusorgani tegevus, kaebaja ei ole nõudnud tegevuse kirjalikku põhistamist. Ka eeltoodust tulenevalt on Murru Vangla seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1. Nähtuvalt vastustaja selgitustest ei ole võimalik vastustajal säilinud andmetel üheselt kindlaks teha, missugusest ajast pärinevad fotod. Käesolevas asjas oli läbiotsimine läbi viidud 01.02.06.a. ja kaebaja juurest leiti 3 fotot. Läbiotsimise läbiviimise õigust kaebaja ei vaidlustanud. Kohus nõustub vastustaja ja kaebaja seisukohaga, et kinnipeetaval võib olla mõistlikus koguses fotosid ja see õigus tulenes

§ 58lg 5 5 ja ka käesolevalt ei ole fotode omamine keelatud.

Kohus nõustub ka sellega, et kinnipeetaval ei ole õigus omada fotoaparaati vanglas ning sellest tulenevalt kaebajal ei ole kasutamiseks fotoaparaati ning ta ei saanud ka teha ise äravõetud fotosid kinnipidamise ajal. Kaebaja ei märkinud kaebuses, kuidas ta need fotod on saanud ja missugusel ajal. Ta ei esitanud üksikasjalist seletust ka fotode äravõtmisel või vahetult selle järel. Kohus märgib koheselt, et kaebaja on vastustajast saanud aru vääralt kui leiab, et vastustaja on nõustunud sisuliselt tema seisukohtadega. Kaebuse esitaja on ka ekslikul seisukohal, kui leiab, et fotode äravõtmist põhjustas fotode temaatika.

  1. Kohtuistungil kohtu küsimustele fotode saamisloo kohta avaldas kaebaja 24.04.07.a., et A. S.st oli tehtud foto, mis eelduslikult oli tehtud Murru Vanglas. Kaebaja sai selle posti teel ehk kirjaga. Saatjaks oli A. S. tuttav või sugulane ning see võis olla saadetud 2006.a. jaanuaris, kui A. S. sai vabadusse. Teisel fotol oli kujutatud M.T. Keskvanglas ja see võis olla tehtud ka seal orienteeruvalt 2001.a. ning ta seisab taksofoni juures. Selle saatis temale keegi tuttav posti teel, täpselt ta ei mäleta. Kolmandal fotol oli jäädvustatud eluaegselt kinnipeetav A.S. ning ta seisab Keskvangla spordisaalis. Sai foto samuti posti teel ning ilmselt oli saatjaks sama isik, kes eelmise fotogi puhul, täpsemalt ei mäleta. Kaks viimasena märgitud fotot olid saadetud ilmselt 2001 või 2002 a alguses. Kaebaja väitis, et teine ja kolmas foto ei ole tehtud kinnipeetavate poolt, neid võisid teha kas ajakirjanikud või vanglat külastanud komisjonide liikmed. Kui kinnipeetavad küsisid fotosid siis anti lubasid, et neid toimetada kinnipeetavatele vanglasse. A. S. foto osas arvab, et see võidi teha pikaajaliste kokkusaamiste toas, kuna seal oli fotode tegemine lubatud; A. S.t oli kujutatud hetkel, mil ta istub rätsepistmes voodi peal.
  2. Kaebaja esitatud seletustest nähtub, et ta ise ei tea, kuidas konkreetsed fotod, mis ära võeti, olid tehtud. Pole teada, kes märgitud isikuid fotografeeris ning millal. Ka ei ole mingeid tõendeid peale kaebaja suusõnalise selgituse, kuidas ta need fotod enda kätte sai.

§ 46

.1 jõustus 2003 a kevadest ning vastustaja väidetel võis sellest ajast hakata saatma vanglasse fotosid posti teel. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et kaebaja etteantud kirjeldustel ei ole tegemist vangla spordi või muude massürituste sündmuste fotografeerimisega, mida jäädvustamisel võidi anda administratsiooni loal kinnipeetavatele. Kohus nõustus kaebajaga, et jääb arusaamatuks vangla tegevus, kui fotosid võeti ära valikuliselt, seejuures osa kinnipeetavaid kujutavaid fotosid võis jääda kaebaja kasutusse, kuid täpsustab siinkohal, et kaebaja enda seletused jätsid eksliku mulje. Kaebaja oli esitanud äravõtmisel ühe foto, so R.K.t puudutava foto kohta selle saamise asjaolud ning märkinud, et foto oli tehtud vangla direktori poolt. Kuid see R.K. foto ei ole äravõetud fotode hulgas ning kaebaja seletus kinnitab, et juhul, kui ta esitas põhistuse, miks temal on foto kinnipeetavast, siis sellega arvestati koheselt ning foto jäeti ära võtmata. Kaebaja seletusest nähtub, et ta kinnitas, et foto oli tehtud direktori poolt, seega arvestati fotode äravõtmisel, et foto R.K.st võis olla antud üle administratsiooni poolt. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et küsimus ei seisne mitte selles, kes on kujutatud fotodel, vaid muudes faktorites. Kui foto on tehtud administratsiooni poolt nagu seda väitis kaebaja R.K. foto kohta, siis ei teki kahtlusi, et foto on tehtud kinnipeetava poolt. Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et antud asjas saab panna fotode saatjatele kohustuse saata uuesti samad fotod. Esmalt ei saa kohustust panna neile, kes ei ole protsessiosalised, teisalt ei saa seda viisi kasutada, kui ei ole selgunud, kas fotod olid lubatud või keelatud asjad. Nagu nähtub menetluse käigust, ei suutnud vangla tuvastada, missugused fotod olid ära võetud, kuivõrd need jäeti äravõtmisel markeerimata. Kaebaja ei võtnud vastu ka asendusfotosid, ehkki vastustaja pakkus sellist võimalust. Vastustaja pakkus võimalust asendusfotodele nii vangla üldfotode vastupakkumisega kui ka oletatavalt samadest 6 kinnipeetavatest tehtud fotode pakkumisega, kuid kaebaja keeldus. Siinkohal kohus märgib, et kaebaja ei üritanud tegelikult kompromissi, kuivõrd kohtu arvates vastas vähemalt A. S.st tehtud foto kaebaja esitatud kirjeldusele, samas möönab kohus, et sellise kompromissi sõlmimine oleks olnud ka kaheldav olukorras, mil vastustaja on kindlalt seisukohal, et kaebus on alusetu.

  1. Nähtuvalt eeltoodust ei ole kaebaja usaldusväärselt tõendanud, et ta sai fotod posti teel väljapoolt vanglat kirjaga, kuna on väheusutav, et ta ei mäleta, kes fotosid saatis, seejuures jääb selgusetuks, miks A. S. tuttav või sugulane saatis kaebajale teise kinnipeetava foto, kui kaebaja ei ole märkinud, et ta suhtles A. S. tuttavate või sugulastega. Selline selgitus foto saamise kohta on väheusutav, seda enam, et foto oleks saanud saata ka A. S. ise, kui kaebaja temaga suhtles ning puudus vajadus saata see teiste isikute kaudu. Kaebaja seisukoht, et teine ja kolmas foto olid saadetud 2001 a või 2002.a. alguses näitab, et ka neid fotosid ei ole saadetud postiga, kuna vangla kinnitusel hakati lubama postiga fotode saatmist alles 2003 aasta kevadest. Seega ei olnud võimalik kaebajale saata fotosid posti teel 2001 ega 2002 aastal, kuna kaebaja ei ole vastu vaielnud, et niisugusena toimis kord Murru Vanglas. Kaebaja ei täpsustanud seejärel, missuguses vanglas ta sai posti teel fotod, mida Murru Vanglas ei olnud võimalik temal kätte saada postiga enne 2003 a kevadet. Kaebaja kirjeldatud andmed ei võimalda seega kindlaks teha, et ta sai fotod posti teel. Samas nõustub kohus, et puuduvad ka tõendid, et need konkreetsed äravõetud fotod olid tehtud sotsiaalprogrammide käigus või siis isegi kui eeldada, et fotod olid saadetud posti teel, nähtub vastustaja seletustest, et Murru vanglas oleks nad ära võetud, kuivõrd vangla leidis veel kaebuse esitamise ajal, et kinnipeetavatest vanglatingimustel kujutatud fotosid ei loetud lubatavateks, seega oleks nad ametnik ära võtnud ja need ei oleks kaebajani jõudnud. Seega leiab kohus, et kaebaja ei suuda tõendada, et fotod olid temani jõudnud posti teel. Samas ei ole välistatud, et posti kontrolliti lohakalt ning asja hilisemal avastamisel tekkis ikkagi õigustatult küsimus, kas asi on kaebajale lubatav. Kuivõrd asjade äravõtmise juures viibis G.B. ning taotluse 12.04.06.a. võttis menetlemisele O.I., lahendamiseks suunati taotlus O.O.l, siis ei nähtu nende isikute tegevusest, et nad tunnustasid kaebaja õigust omada äravõtud fotosid. Kui juhtkond oleks tõepoolest andnud erandkorras märgitud fotode omamiseks kaebajale vastava loa, siis eeldatavalt oleksid nad seda mäletanud ning vastavalt teinud oma märkused või toimingud. Vastustaja tegevus fotode äravõtmisel osas, mis märgib, et äravõetud asju ei markeeritud, on taunitav ja jääb kohtule samuti arusaamatuks, kuivõrd vangla peab tagama, et asjad, mis ära võetakse, kontrollimise eesmärgil, võivad kuuluda tagastamisele. Kui need ei ole hiljem identifitseeritavad, puudub tagastamise võimalus. Kuid lähtudes kaebusest ja asjaoludest nähtub, et see rikkumine ei toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumist asjade äravõtmisel ning oleks takistuseks vaid kohustamisnõude rahuldamise korral, kui tuleks otsustada asjade tagastamise küsimus.
  2. Kohus nõustub vastustajaga, et juhul, kui soovitakse kontrollida, kas fotod on kaebajale lubatud asjad või tuleb nad ära võtta kui keelatud asjad, oli asjade äravõtmine õiguspärane, seejuures tuleb märkida, et kontroll teostati mitte vahetult Murru Vangla algatusel. Kohus seega ei nõustu kaebajaga, et igasugustel tingimustel on fotod kambris lubatud asjadeks. Esmalt tulenevad piirangud asjade hulga osas. Kuid käesoleval juhtumil ei ole andmeid, et kaebajalt võeti fotod kambrist ära põhjusel, et fotode lubatud hulk oli ületatud. Ka on kaebaja ise leidnud asja arutamise käigus, et kambris on fotode arv piirangutega, seega nõustub kaebaja sisuliselt, et kambrist võib ära võtta seal üle lubatud koguse olevaid fotosid ehk mitte kõik fotod ei ole lubatud asjadeks

§ 58lg 5 mõttes.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et 7 lubatud asjad muutuvad keelatuteks, kui kinnipeetaval on keelatud anda oma asja teisele kinnipeetavale ning selline nõue on sätestatud. Murru Vangla kodukorra kohaselt oli sündmuse toimumise ajal keelatud p 30 ap 1 kohaselt võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikus tarbimises olevaid esemeid või aineid, neid ei saanud ka teistelt omandada või laenata (väljavõte kodukorrast tlk 35). Fotod pidid kuuluma kellelegi kinnipeetavatest, kuna kaebaja ei märgi, et need olid tema jaoks ja huvides tehtud, ta ei ole neid ka ise saanud teha. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal olid just nimelt tema kirjeldatud fotod kaasa võetud teisest vanglast. R.V. ei olnud hoolikas kirjeldamaks, kuidas ta sai fotod enda kätte ning ta ei soovinud kohtuvaidluse kestel neid asjaolusid täpsustada ehkki fotode saamise asjaolude väljaselgitamine ei ole temale ülemääraselt koormav tegevus. Kohus leiab, et fotod, sõltuvalt nende saamisloost võivad olla vanglas ka keelatud asjadeks, kuna fotografeerimine kinnipeetavale ei ole lubatud tegevus. Kaebaja eksitavalt leiab, et teda süüdistatakse ebaseaduslikus fotografeerimises või vastava tehnilise vahendi omamises. Sellist süüdistust kaebajale ei ole esitatud ning sellist etteheidet ei nähtu ka asjade äravõtmise protokollist. On loogiline, et foto saadakse fotografeerimise teel ning kui kinnipeetavat kujutatakse fotol vangla tingimustes, siis jäädvustus on tehtud vanglas ning sellise jäädvustuse tegemise õigus on vaid administratsioonil või muul vanglavälisel isikul, kes sai selleks vastava loa. Kaebaja seisukoht, et kinnipeetavaid oli lubatud jäädvustada pikaajaliste kokkusaamiste toas, kohus pikemalt ei käsitle, kuivõrd kaebaja poolt antud kirjeldusel ei olnud need fotod tehtud siiski kokkusaamistoas või seotud perekondlike üritustega. Pealegi nõustub kohus vastustajaga, et ka kokkusaamiste toas sai fotosid teha üksnes administratsiooni loal, kuid käesolevalt kaebajal ei ole teavet, et need fotod tehti kokkusaamistoas ja vastaval loal. Kaebaja üksnes on kuulunud teistelt, et seal oli lubatud pildistada, kuid kaebaja ei märgi, et ta kontrollis seletuste põhjal, kas vastav luba oli saadud. Isegi kui oletada, et kaebaja sai fotod peale 2003 a kevadet, nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et fotosid võib kinnipeetav saada posti teel, kuna VangS § 28 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, va mobiiltelefon. Nõustuda tuleb, et see õigus kinnipeetava puhul ei ole piiramatu. VangS § 29 reguleerib kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavate kirjade kontrollimist.

§ 58sätestab vanglas kinnipeetavale lubatud asjad.

Fotografeerimist võimaldavad vahendid ei ole kinnipeetavale vanglas lubatud asjadeks ja selle tõttu ta ei saa fotografeerida. Kui kinnipeetava poolt tehakse siiski sellisel teel foto, siis ei saa see olla lubatud fotoks ehk esemeks ning see ei tohi liikuda asjade ringlusesse. Kui ta mingil põhjusel ka satub ringlusesse, tuleb arvestada võimalusega, et see asi võetakse ära. Ükski kinnipeetava ei tohi ebaseaduslikul teel tehtud fotot ka saata edasi teisele kinnipeetavale või seda vanglas üle anda; kui selline foto on ringluses, siis tuleb see ära võtta. Selle tõttu oli kontroll igati põhjendatud, kuivõrd vastustaja kinnitab, et ta asus kontrolli teostama ning kaebajal ei ole selles osas vastuväiteid ega teistsuguseid tõendeid esitada. Kaebaja kinnitas, et talle esitati ka kohe põhjendus, milleks oli kahtlus, et foto võib olla tehtud vanglas ja selle tõttu keelatud asi. Kaebajal ei ole esitada tõendeid, et need 3 fotot, mille üle kulgeb vaidlus, olid tehtud administratsiooni loal ning liikusid seega lubatud asjadena kinnipeetavalt teise kinnipeetavani. Seda kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et äravõtmine võidi tegelikkuses teha valikuliselt ehkki ka selle väite kontrollimine tagantjärgi ei ole võimalik. Ka ei saa kinnipeetav nõuda, et kui asja ei ole varem ära võetud või avastatud, et siis tuleks asi jätkuvalt jätta kontrolli käigus kinnipeetava kätte kambrisse. Kaebaja seisukoht, et R.K. kaebuse asjas oli kohus otsustanud teisiti ei muuda samuti käesolevalt kohtu seisukohta, kuivõrd teise isiku kaebuse asjaolusid 8 käesolevat asja arutav kohus ise kindlaks teha ei saa ning kõiki asjaolusid kohtuotsusest ei pruugi nähtuda, samas ei ole kohus antud juhul seotud teise kohtuasja lahendiga. Kohus märgib vastuseks kaebajale ka seda, et ei nõustu, et vanglavälise suhtlemise sätete kaudu on eiratav nõue; vanglas kinnipeetava kasutusse ei tohi sattuda asi, mis ei vasta kinnipidamise ajal selle kasutamise tingimustele. VangS § 23 lg 1 ja VSE § 46.1 koosmõju ära märkides ei ole vastustaja nõustunud sellega, et kaebaja võib saada postiga fotosid, mis on teatud tingimustel keelatud asjad kasutamiseks kambris kinnipidamise ajal. Kaebaja ei saa lihtsustatult mõelda ka seda, et kui fotografeerimine toimus vanglas ning foto valmistati väljaspool vanglat, et siis on selline foto automaatselt lubatav. Kaebaja kirjeldustel ei olnud kinnipeetavad vanglavälises miljöös ning fotod ei kujutanud vanglast väljaspool olevaid episoode. Kaebaja vanglavälised suhted temale tundmatute isikutega või mittelähedaste isikutega ei kujuta sellist vanglavälist suhtlemist, mis võimaldaks tal arvata, et vanglavälise suhtlemise eesmärgid olid täidetud, kui ta oleks ka suutnud tõendada, et fotod saadeti kirja teel. Vanglas tehtud fotod ei muutu lubatavateks põhjusel, et nad saadetakse vahendatult posti teel. Kohus on eelnevalt märkinud, et kokkusaamiste toa kaudu antud fotosid ei ole saadud ning kaebaja väited, et abielu sõlmimise kohta tehtud fotod on lubatavad, ei selgita antud juhul kaebaja fotode saamise asjaolusid, kuna äravõetud fotode teema ei ole seotud abieluga. 6. Seega ei ole kaebaja ümber lükanud seisukohta, et R.V.ult leitud fotode suhtes puudus põhjus ja seaduslik alus nende äravõtmiseks või kontrollimisele võtmiseks. Kui võimalusi on kaks- kas tehti fotod töötajate poolt või siis kinnipeetavate poolt ning ei leia kinnitust, et need tehti töötajate poolt ja anti üle kinnipeetavatele, siis on fotod keelatud asjadeks. Kaebaja ei tea, et fotod oleksid tehtud töötajate poolt, va R.K. foto, mille üle vaidlust ei tekkinud ning mida kaebajalt ära ei võetud. Kui keegi kinnipeetavatest siiski fotografeeris ja vabadusest hiljem saatis fotod vanglasse, ka siis ei tohiks need fotod olla käibes ning jääda käibele.

§ 57

lg 1 kohaselt on lubatud kinnipeetaval hoida enda juures isiklikke asju, mis on vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud. Kuid märgitud norm ei kinnita kaebaja õigust omada fotosid, kuna vangla vahendusel ta äravõetud 3 fotot ei saanud. Kui kaebajal võisid need fotod olla pikemat aega ning ta ei ole neid omakorda lasknud ringlusse edasi ning jättis need albumisse, milles neid ei ole varem märgatud või millest neid ei ole senimaani ära võetud, kas siis ei saanud ametnik neid jätta ära võtmata, kui ta nad seekord avastas. Seega loeb kohus, et kontrollimisel oli vanglal piisavalt aluseid fotode äravõtmiseks ning äravõtmine ei ole kokkuvõttes olnud õigusvastane. VangS § 68 alusel oli vanglal õigus teostada läbiotsimist ning seda õigust kaebaja ei vaidlusta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt oli õigus vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud ese ära võtta, vanglal oli ka õigus see realiseerida või hävitada. Äravõetud dokumendid jäetakse vangla hoiule ja tagastatakse vanglast vabastamisel kinnipeetavale. Antud juhul ei tekkinud vastustajal kahtlusi kaebaja taotluse saamisel, et asjad võeti ära õiguspäraselt ja ehkki kaebajale ei esitatud enam lisaküsimusi, ei toonud see kaasa kaebajale tagajärgi, mille tulemusel oleks ära võetud temalt vanglas kambris lubatud asjad. Seega, kui fotod lugeda nende saamisloo põhjal keelatud asjadeks, siis oli vastustajal õigus need ära võtta ning nende markeerimata jätmine ning hilisem oletatav ärakadumine ei toonud antud juhul kaasa kaebaja õiguste rikkumist asjade äravõtmisel ning ei tekita negatiivseid tagajärgi tagastamise otsustamisel. Samas möönab kohus, et fotod võivad olla jätkuvalt vastustaja juures, kuivõrd kaebaja ei osutanud tõsiseltvõetavat kaasabi nende tuvastamisel. Seda võib kaudselt selgitada ka asjaolu, et kaebaja soovib käesolevaks ajaks varjata fotode 9 temaatikat. Kohus leiab, et kaebaja kaebuses ei ole neid asjaolusid, mis lubaks järeldada, et äravõetud fotod olid lubatud hoidmiseks kambris, vastupidiselt ei oleks ametnikud koheselt sündmuskohal ja sündmuse ajal reageerinud adekvaatse seletusega ning neid ära võtnud. Seejuures osutab kohus tähelepanu, et asjaolusid kontrollisid pikaajaliselt vanglatööd teinud isikud, kes olid kaebaja elu-oludega arvukate kaebuste ning muudel põhjustel piisavalt hästi tuttavad. Asjaolusid arvestades olid asjade äravõtmisel esitatud ametniku seletused adekvaatsed olukorrale ja kaebaja seletustele ning märkustele. Kaebaja taotlusel on administratsiooni märked, mis viitavad, et asjaolusid uuriti. Kaebaja enda antud selgitus taotluses on napisõnaline, kuid seda ei saa ka kaebajale ette heita, kuivõrd otseselt ei nähtu, et kaebajal paluti selgitust, kuidas ta sai fotod oma kätte ja kaebaja ei saanud ka otseselt ette näha, et fotod jäetakse markeerimata ning nende hilisem uurimine võib olla raskendatud. Kuid käesolevaks ajaks pidi kaebaja kasutama võimalust ning esitama oma seletused üksikasjaliselt, kui temalt küsiti, kuidas ta on äravõetud asjad saanud. Kaebaja ei ole avaldanud soovi vastustaja juures uurida järeljäänud fotosid, kuna ta kompromissist loobus ilmselt veendumuses, et fotod on igal tingimusel lubatud asjad. Kuid kaebaja ei ole pöördunud kohtusse põhjusel, et tema taotlusele ei vastatud kirjalikult ning et ta nõudis toimingu eraldi kirjalikku motiveerimist, kuid seda vaatamata tema palvele ei täidetud. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja soovis kirjalikku seletust toimingu suhtes, siis oleks ta saanud sellekohase soovi avaldada, kuid ta seda ei teinud. Ta leidis jätkuvalt, et fotode äravõtmine keelatud asjadena ei ole õiguspärane ning tuleb tunnistada seadusevastaseks. Kohus leiab, et kaebajalt fotode äravõtmine oli antud asjaoludel seaduslik ning kaebaja kohustamisnõue ei kuulu samuti rahuldamisele. Kaebaja ei ole loobunud kohustamisnõudest, ehkki kohus selgitas asjaolusid ning märkis, et kaebaja nõue oli võetud menetlusse kohustamisnõudena (tlk 15-16 määrus ning kohtu selgitus istungil). Kaebaja kohustamisnõudest ei loobunud, kui avaldas 06.06.07.a. seisukoha, et ta jääb tuvastusnõude juurde, et hilisemalt esitada kahjunõue. Kohtuistungil palus kaebaja jätkata menetlust sealt, kus see oli jäänud pooleli eelmisel istungil. Kuna selgesõnaline loobumine kohustamisnõudest puudub, siis leiab kohus, et ta ei saa ignoreerida menetlusse võetud kaebust. Samas arvestab kohus kaebaja soovi tuvastada lahendi otsustavas osas vastustaja tegevuse õigusvastasus, et kaebaja saaks esitada soovi korral kahjunõude. Vastava põhjendatud huvi on esitanud kaebuse esitaja 06.06.07.a. (tlk 72). Põhjendatud huvina ei saa välistada kaebaja soovi esitada kahjunõue. Kuid see nõue on ainetu juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul leiab kohus, et vastustaja tegevusena saab mõista Murru Vangla toimingut kaebajalt 3 foto äravõtmisel, nii nagu kaebaja märkis selle ära kaebuses ning ei ole seda hilisemalt muutnud ega täpsustanud. Kohus leiab, et fotode äravõtmine on antud juhul õiguspärane ning kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Kohtukaebuse esitamisel oli tõendamiskoormus kaebajal HKMS § 15 lg 3 alusel. Hiljemalt kohtukaebuse ajaks oli kaebajal kohustus ja võimalus tõendada, et äravõetud fotod soetati tema poolt ettenähtud korras ja viisil, kuid ta seda ei ole teinud. Kuna kaebaja märkis, et fotode äravõtmisel toodi põhjuseks asjaolu, et fotod võivad olla vanglas tehtud ja on selle tõttu keelatud ja vajavad kontrollimist, siis on asja arutamisel selgunud, et see põhistus osutus õigeks. Kaebaja ei ole esitanud teavet, mis jäeti ametnike poolt arvestamata või võisid sündmuse ajal või käesoleval ajal põhjustada teistsuguse otsustuse. 6) Vastustaja kohtukulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 10 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.