KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-143 Haldusasi Saare Olerex AS kaebus K

§ 14

lõikega 2 reguleeritud teate avaldamise viis, samuti enampakkumise tingimuste punkt 3.

1. on vastuolus põhiseadusega (§ 31, 9) ning tuleks kohtuasja lahendamisel jätta kohaldamata halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lõike 9 alusel. Nimetatud sätted rikuvad kaebaja põhiõigusi, kuna piiravad tema enampakkumisel osalemist, mille tulemusena koheldi kaebajat ebavõrdselt. Järelikult on kaebajat ilma seadusliku aluseta (seadusliku piiranguta) koheldud ebavõrdselt. Kaebajal ei olnud alust arvata, et tema juhtkond peab ettevõtlusvabaduse realiseerimiseks hoidma end kursis kõigi Käina vallas ilmuvate kohalike ajalehtede teadaannetega. Vaidlusaluse kinnistu asukoha järgne kohalik omavalitsus oleks pidanud teavitama kõiki asjast huvitatud isikuid oma otsusest ja/või avaldama nimetatud otsuse üleriigilise levikuga teadaannetes. Ainult nimetatud viisidel, oleks kaebaja saanud otsuse vastuvõtmisest õigel ajal teada ja realiseerida oma tahet osaleda mainitud enampakkumisel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebuse esitaja kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.
3. KOKS § 22 lõike 1 punkt 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine.

§ 14

lõige 2 sätestab, et enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Nimetatud säte on kooskõlas ka Käina valla põhimäärusega. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumist.

§ 31

kohaselt mõistetakse vallavara koormamise all valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega.

§ 33

lõike 1 punkt 1 ja § 36 lõike 3 järgi otsustab vallavolikogu kinnisasja koormamise ning hoonestamata munitsipaalmaal hoonestusõiguse seadmise enampakkumise korras.

1. Enampakkumise korraldamise eelduseks oli
2. aastal valminud Mäe tn 9 kinnistu detailplaneering. Planeeringu algatas ja selle koostamisel osales OÜ Nordic Alternative Energy

§ 14

lõige 2 sätestab, et enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes 3 kohalikus ajalehes. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Avaldatud kuulutus vastas nõuetele ja sisaldas muuhulgas enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aja, koha, telefoni numbri ja e-posti aadressi. AS Jetoil, kelle asukoht on Tallinn ja kes opereerib Kärdla ja Kõrgessaare tanklaid, esitas oma pakkumise õigeaegselt. Kui Käina vald oleks saatnud kaebajale personaalse kutse enampakkumisel osalemiseks, siis oleks teised ettevõtted põhjusega valda süüdistanud ebaõiges konkurentsis. Kaebaja süüdistab alusetult valda KonkS-i rikkumises. Kaebaja ei soovi näha Käinas ühtki konkurenti enda kõrval ja ei soovi ka ise investeerida Mäe tn 9 ehitatavasse tanklasse, kuna tal on selleks kinnistu Käinas olemas. Valda huvitab korralik teenindus ja rahva rahulolu.

1. Määruses nr 8 on teabe avaldamise kohaks valitud ajaleht „Hiiu Leht”, mis on regulaarselt ilmuv maakonna sündmusi kajastav ajaleht, kus avaldatakse kohalike omavalitsuste teated. Ka Käina valla põhimääruse § 9 lõige 2 sätestab, et volikogu otsuseid avaldatakse ajalehes, raamatukogus ja vallavalitsuse veebilehel.
2. Kaebaja opereeris otsuse nr 64 andmise ajal kolme tanklat Hiiu maakonnas, sealhulgas Käina tanklat. Ei ole ülemäärane eeldada, et kütusefirma hangib neis maakondades, kus tal on ärihuvid, ise teavet kohalikest ajalehtedest planeeritud enampakkumiste kohta.
3. Käina Vallavalitsus on sõlminud AS-iga Jetoil notariaalse hoonestusõiguse seadmise lepingu korraldusega nr 475 kinnitatud tingimustel ja korraldusele nr
5. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et temalt ei saanud eeldada, et ta jälgiks Käina vallas levitatavaid kohalikke ajalehti, ilma, et tal oleks aimu vastustaja poolt langetatavatest otsustest. Teated ei ilmu mitte vallalehes vaid maakonnalehes. Kui kaebaja teadis detailplaneeringu koostamise algatamisest uue kütusetankla rajamiseks, siis tuli silma peal hoida ja konkureerida enampakkumisel, sest detailplaneeringu koostamisele järgneb avalik enampakkumine. Käina valla dokumentatsioon, sh enampakkumisteated, on internetis kõigile kättesaadav. Internetis on ka Käina valla põhimäärus, mille § 9 lõige 2 ja § 37 lõige 2 reguleerib volikogu poolt vastuvõetud otsuste ja vallavalitsuse korralduste avalikustamist.
6. Kaebuse esitaja taotlus, et kohus jätaks kohaldamata

§ 14lõike 2, ei ole põhjendatud.

Nimetatud määrus on kooskõlas Käina valla põhimääruse § 9 lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja avalikes raamatukogudes hiljemalt nelja tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad Käina valla veebilehel (lõige 1) ja volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja volikogu otsusel ajalehes (lõige 2). KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

1. Kolmas isik on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kaebuse esitaja kanda. Samuti toetab AS Jetoil täielikult vastustaja seisukohti. Kolmanda isiku põhjendused on järgmised.
2. Kaebuse esitaja peab vaidlustatud haldusakti õigusvastasust kaasa toovaks asjaoluks seda, et kohalik omavalitsus avaldas enampakkumise läbiviimise teate kohalikus ajalehes. Kaevatav korraldus nr 504 ei sisalda otsust selle kohta, kuidas ja kus tuleb avaldada enampakkumise läbiviimise teade. Vastav otsus sisaldub määruses nr 8, mille § 27 lõike 1 kohaselt toimub vallavara müük enampakkumise korras käesoleva eeskirja §-des 14-20 sätestatud korras. Sama määruse § 14 lõike 2 kohaselt kuulutatakse enampakkumine välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes ning kuulutus avaldatakse vähemalt 14 päeva enne enampakkumist. Korraldusega nr 475 kinnitatud Mäe tn 9 kinnistule hoonestusõiguse seadmise enampakkumise tingimused on antud

alusel. Kaebuses toodud põhjendustel saaks kaebuse esitaja õigusi rikkuda 4 määrus nr

1. Nimetatud määruse tühistamiseks ei ole kaebuse esitaja halduskohtu poole pöördunud. Korraldus nr 504 on haldusakt, mis iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta õigussuhteid. Nimetatu välistab kaebeõiguse nimetatud haldusaktile.
2. KOKS § 2 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse võimuorganitel õigus ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOKS § 22 lõike 1 punkti 6 kohaselt on volikogu pädevuses valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine. Määruses nr 8 ei sisaldu sätteid, mis läheksid vastuollu KOKS § 2 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtetega. Kohalikul omavalitsusel on KOKS § 2 lõikest 1 ja § 22 lõige 1 punktist 6 tulenevalt pädevus otsustada vara võõrandamise efektiivseim menetlus ning menetlusest teavitamise viis.
3. Kaebuse esitaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

§ 14lõige 2, tuleb jätta rahuldamata.

Enampakkumise toimumise kohta teabe avaldamine kohalikus ajalehes ei ole iseenesest vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Võrdse kohtlemise nõude konkreetne sisu sõltub õigussuhte iseärasustest. Käesolevas asjas saab võrdse kohtlemise sisu avalduda eelkõige vallavara eeskirjades sisalduvate menetlusnõuete ühetaolises kohaldamises. Kaebuse esitaja ei ole viidanud sellele, et eeskirju kohaldati erinevate subjektide suhtes erinevalt. Samuti ei ole kaebaja tõendanud reaalset soovi enampakkumisel osaleda. Kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt teave oleks tulnud avaldada üleriigilise levikuga ajalehes, on seadusest mitte tulenev, otsitud ja väär. Vara enampakkumise menetlus on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 46 tähenduses avatud menetlus. Avatud menetluse põhieesmärk on tagada võimalikult paljudele huvitatud isikutele võimalus menetluses osaleda. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb edastada menetlusteave sellisel viisil, et huvitatud isik saaks teabega mõistlikul viisil tutvuda. HMS § 47 lõike 3 kohaselt avaldab haldusorgan teate avatud menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehes. Kohalikku elu puudutavas küsimuses avatud menetluse algatamise teate võib avaldada kohalikus või maakondlikus ajalehes. Seega on enampakkumise toimumise teate avaldamine kohalikus ajalehes kooskõlas kehtiva õigusega ja lubatud.

1. Riigikohus on oma 07.05.2003 lahendis nr 3-3-1-31-04 rõhutanud seda, et huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks näitama ka ise üles teatud aktiivsust. Eeldused isikute oluliselt tulemuslikumaks informeerituseks tagab teabe avaldamine ajakirjanduses. Enampakkumise toimumise teate avaldamine kohalikus ajalehes on kohane ja mõistlik viis selleks, et teave leviks vajaliku intensiivsusega ning tagaks osalemisest huvitatud isikutele võrdsed võimalused enampakkumisel osalemiseks. Tegemist on kohalikku elu puudutava küsimusega ning vajaliku teabe avaldamine kohalikus ajalehes tagab kõige efektiivsema informatsiooni leviku. Huvitatud isikutel on ajend otsida teavet Käina vallas asuva vara võõrandamise kohta eelkõige kohalikust ajakirjandusest. Kaebuse esitaja omab Hiiu maakonnas kolme tanklat, kus töötavad kohalikud elanikud. Juhul, kui kaebuse esitajal oleks olnud tegelik huvi Käina valla vara ostuks, siis pidi ta oma töötajate kaudu tagama selle, et vastav teave jõuaks otsustamiseks pädevust omavate isikuteni. Kaebuse esitaja ei ole millegagi tõendanud seda, et ta oli enampakkumisel osalemisest huvitatud. Soov enampakkumistel osaleda eeldab isikult elementaarset huvi enampakkumise toimumise vastu. Ilmselt on kaebuse esitaja eesmärk kaitsta oma positsiooni kohalikul turul ning takistada temaga samal tegevusalal tegutseva kolmanda isiku võimalusi laiendada oma tegevust antud piirkonnas.
2. Kuivõrd kohus lõpetas menetluse Käina Vallavolikogu otsusele nr 64 ja Käina Vallavalitsuse korraldusele nr 475 ning kaebus haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks, on enampakkumise läbiviimiseks korraldatud avatud menetlus toimunud kehtiva õiguse kohaselt ning selle tulemusel vastu võetud korraldus nr 504, millega kinnitati enampakkumise võitjaks AS Jetoil, on 5 õiguspärane. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses esitanud väiteid, mille kohaselt on korraldus nr 504 vastuolus kehtiva õigusega muul põhjusel, kui seda on menetlusnõuete rikkumine enampakkumise väljakuulutamisel ja läbiviimisel. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tervikuna ja vastustaja menetluskulud osaliselt kaebuse esitaja kanda.
4. Kaebuse esitaja pöördus 16.01.2007 Tallinna Halduskohtu poole kaebusega järgmiste haldusaktide tühistamise nõuetes: Käina Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 64, millega otsustati korraldada kirjalik enampakkumine Käina valla omandis oleva Mäe tn. 9 kinnistu hoonestusõiguse seadmiseks; Käina Vallavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 475, millega kinnitati Mäe tn 9 kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks enampakkumise tingimused; Käina Vallavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr 504, millega kinnitati enampakkumise võitjaks AS Jetoil.
5. Tallinna Halduskohtu 26.03.2007 määrusega lõpetati seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega menetlus Käina Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 64 tühistamise ja tagasitäitmise ettekirjutuse tegemise nõudes ja Käina Vallavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 475 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus andis kohtumääruse punktis 4 kaebuse esitajale õiguse täiendada või täpsustada oma taotlusi 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kohus juhtis kohtumääruses kaebuse esitaja tähelepanu võimalusele täiendada nimetatud tähtaja jooksul kaebust ning taotleda otsuse nr 64 ja korralduse nr 475 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja kohtu poolt antud tähtaja jooksul nimetatud õigust ei kasutanud. Alles 14.08.2007, s.o. üks päev enne kohtuistungit, sai AS Jetoil kätte kaebuse esitaja poolt esitatud kaebuse täienduse, milles kaebuse esitaja taotleb Käina Vallavolikogu otsuse nr 64 ja Käina Vallavalitsuse korralduse nr 475 õigusvastasuse tuvastamist. Kohtule esitas kaebaja nimetatud taotluse 15.08.2007 kohtuistungil.
6. Kohus jättis kaebaja istungil esitatud taotluse kaebuses esitatud taotluste muutmiseks protokollilise määrusega rahuldamata. HKMS § 19 lg 8 kohaselt võib kaebuse esitaja oma taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud protsessiosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Vastustaja ja kolmas isik taotluse muudatusele istungil oma nõusolekut ei andnud. Kohus juhtis 26.03.2007 määruses kaebuse esitaja tähelepanu võimalusele täiendada 15 päeva jooksul kaebust ning taotleda otsuse nr 64 ja korralduse nr 475 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja kohtu poolt antud tähtaja jooksul nimetatud õigust ei kasutanud. Seejuures on oluline, et kaebajat esindasid menetluses kaks vandeadvokaati, mistõttu ei saa tekkida küsimust, et kaebaja ei mõistnud oma õiguste kaitsmise vajadust. Korralduse nr 504 tühistamise taotluse menetlemisel on vastustajaks Käina Vallavalitsus, kuid otsuse nr 64 on võtnud vastu Käina Vallavolikogu. Taotluse muutmise vastuvõtmine tähendanuks endast asja sisulise arutamise edasilükkamist ja uue istungi aja määramist, mis oleks venitanud menetlust ja kahjustanud seega teiste menetlusosaliste huve. Oluline on asjas seegi, et kohus on 24.01.2007 ja 26.02.2007 määrustega rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, mille alusel Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne ja Hiiu kinnistusjaoskonna kohtunikuabi kandis hoonestusõiguse kohta avatud registriosa kolmandasse jakku sisse hoonestusõiguse käsutamise keelumärke kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi tegemiseni. Ka sel põhjusel on vaja haldusasi läbi vaadata ilma asjatu viivituseta. Eeltoodud põhjustel ei pidanud kohus taotluse muutmist otstarbekaks. 6
7. Seega ei ole käesoleva haldusasja esemeks Käina Vallavolikogu 25.10.2006 otsus nr 64 ja selle alusel antud Käina Vallavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr
8. Need on kehtivad haldusaktid ja seega täitmiseks kohustuslikud.
9. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks Käina Vallavalitsuse 20.12.2006 korraldus nr 504, millega kinnitati enampakkumise võitjaks AS Jetoil, õigusvastane. Haldusakti vormile esitatavad nõuded on sätestatud HMS § 55 lg 2, HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Kohus analüüsib alljärgnevalt vaidlustatud haldusakti vastavust pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele.
10. KOKS § 22 lg 1 p 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses valla- või linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine. KOKS § 34 lõike 2 kohaselt kehtestab valla või linna vara valitsemise korra valla- või linnavolikogu. Käina Vallavolikogu 27.05.2003 määrusega nr 8 kinnitatud „Käina vallavara eeskiri“ sätestab § 1 lg 1 kohaselt Käina valla omandis oleva vara (vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. 32.

§ 31

kohaselt mõistetakse vallavara koormamise all valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega.

§ 33

lg 1 p 1a kohaselt otsustab kinnisasja koormamise ning § 36 lg 3 kohaselt hoonestamata munitsipaalmaal hoonestusõiguse seadmise enampakkumise korras vallavolikogu. Käina Vallavolikogu on otsustanud Käina valla omandis oleva Mäe tn. 9 kinnistu osas hoonestusõiguse seadmiseks enampakkumise korraldamise 25.10.2006 otsusega nr 64.

§ 19

lg 3 kohaselt enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt määruses nr 8 sätestatud korda.

§ 37

lg 1 kohaselt hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. Käina Vallavalitsus on 15.11.2006 korraldusega nr 475 kinnitanud Mäe tn 9 hoonestusõiguse seadmise enampakkumise tingimused, lähtudes Käina Vallavolikogu 25.10.2006 otsusest nr 64 ja Käina Vallavolikogu 27.05.2003 määrusega nr 8 kehtestatud Käina vallavara eeskirjast. Eeskirja § 19 lõike 1 kohaselt kinnitab enampakkumise tulemused vallavalitsus. Korralduse nr 504 on võtnud vastu Käina Vallavalitsus, seega on pädevusnõuded täidetud. 33. Järgnevalt kontrollib kohus korralduse nr 504 vastavust menetlusnõuetele.

§ 19

lõike 2 kohaselt peab enampakkumise tulemuste kinnitamine toimuma vähemalt 15 päeva peale enampakkumise korda. Ajalehes „Hiiu Leht“ avaldatud enampakkumisteate kohaselt oli pakkumiste esitamise päevaks 18.12.2006. 34.

§ 19

lõike 3 kohaselt ei kinnitata enampakkumise tingimusi, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt eeskirjas sätestatud korda. Kaebaja on toonud välja puuduse, et enampakkumisteade avaldati vaid ajalehes „Hiiu Leht“. Kohus nõustub vastustajaga ja kolmanda isikuga selles, et

§ 14

lõige 2 sätestab, et enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. „Hiiu Leht“ on maakondlik leht. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt

§ 14

lõikega 2 reguleeritud teate avaldamise viis, samuti enampakkumise tingimuste punkt 3.6. on vastuolus põhiseadusega (§ 31, 9) ning tuleks kohtuasja lahendamisel jätta kohaldamata halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lõike 9 alusel. Kohus kaebajaga selles osas ei nõustu ja leiab, et

§ 14lõige 2 on põhiseadusega kooskõlas ja kuulub asjas kohaldamisele.

35.

§ 14

lõige 2 kohaselt avaldatakse enampakkumise kuulutus vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Kuulutus avaldati Hiiu Lehes 24.11.2006 (tlk 81). Avaldatud kuulutus sisaldas muuhulgas enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aja, koha, telefoni numbri ja e-posti aadressi. Kaebaja väidetel on tema subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et vaidlusaluse enampakkumise korraldamine toimus nii, et tal puudus võimalus osaleda lepingute 7 enampakkumise protsessis, teha omapoolseid pakkumisi ning võimalusel ise sõlmida vastavaid lepinguid. Kohus kaebajaga selles ei nõustu.

1. Esiteks nõustub kohus kolmanda isikuga selles, et vara enampakkumise menetlus on HMS § 46 tähenduses avatud menetlus. Avatud menetluse põhieesmärk on tagada võimalikult paljudele huvitatud isikutele võimalus menetluses osaleda. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb edastada menetlusteave sellisel viisil, et huvitatud isik saaks teabega mõistlikul viisil tutvuda. HMS § 47 lõike 3 kohaselt avaldab haldusorgan teate avatud menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehes. Kohalikku elu puudutavas küsimuses avatud menetluse algatamise teate võib avaldada kohalikus või maakondlikus ajalehes.
2. Teiseks on Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 Riigikohus rõhutanud, et riigivara kasutusse andmisel, võõrandamisel jms tehingute tegemisel on isikul õigus nõuda vaid seda, et teda koheldaks võrdselt teiste pakkujatega, et ei piirataks tema ettevõtlusvabadust ning et riik peaks kinni normidest, mis on kehtestatud sellises situatsioonis oleva pakkuja kaitseks. AS Jetoil, kelle asukoht on Tallinn ja kes opereerib Kärdla ja Kõrgessaare tanklaid, esitas oma pakkumise õigeaegselt. Kui vastustaja oleks saatnud kaebajale personaalse kutse enampakkumisel osalemiseks, siis oleks teised ettevõtted põhjusega valda süüdistanud ebaõiges konkurentsis.
3. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium 07.05.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-03 leidnud, et demokraatlikus riigis peab isik ka ise oma informeerituse eest hoolitsema ja massimeediat jälgima. Kõigi potentsiaalselt huvitatud isikute isiklik teavitamine olnuks antud juhul küll mõjusam teabe edastamise vahend, kuid see olnuks riigile ebamõistlikult koormav juba ainuüksi seepärast, et huvitatud isikute täpne ring ei saanud olla teada. Kohus leiab, et kuivõrd enampakkumises oleksid saanud osaleda ka sellised äriühingud, kes veel ei opereerinud kütusetanklaid, siis ei olnud vastustajal võimalik kõikide huviliste võrdset kohtlemist tagades huvitatud isikuid enampakkumisest isiklikult teavitada.
4. Kaebaja on viidanud Riigikohtu 01.10.2002 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-57-02, leides, et nimetatud kohtulahendist oleks tulnud vastustaja kohustus kaebajat isiklikult enampakkumisest informeerida. Kohus ei nõustu kaebaja sellise sisukohaga. Viidatud lahendis on Riigikohus leidnud järgmist: „Huvitatud isikute väljaselgitamine ja isiklik informeerimine ei ole liigsete halduskuludeta võimalik. Isikult, kes soovib maad enampakkumisel erastada, ei ole ülemäärane eeldada, et ta hangib massiteabevahenditest ise info planeeritud enampakkumiste kohta. Seetõttu tuleb enampakkumise korraldamise aluseks olev haldusakt lugeda enampakkumisel osalemisest huvitatud isikute suhtes teatavaks tehtuks ajalehes teate avaldamisega.“ Nii et kinnita tsiteeritud lahend mitte kaebaja, vaid hoopis vastustaja ja kolmanda isiku väiteid. Kohus leiab, et vastustajal ei olnud põhjust pidada kaebajat vaidlusaluse Mäe tn 9 kinnistu suhtes erilist huvi omavaks isikuks, mistõttu ei olnud ka vajadust kaebajat enampakkumisest isiklikult teavitada.
5. Samuti on kaebaja viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2005 otsusele nr 3-3-1-5905, milles Riigikohus leidis, et lepingute sõlmimine, millega avalik võim annab eraõigusliku isiku kasutusse olulise avaliku ressursi (antud juhul tankla ehitamiseks vajaliku kinnisasja), lubades sinna paigutada rajatisi, mida kasutatakse tasu eest või tasuta nii avalikes kui ka erahuvides, peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Nendest menetlusnõuetest kõrvalehoidumist ei saa põhjendada asjaoluga, et puudub vastav menetluskord või õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded. Nimetatud haldusvaidluses oli probleemiks asjaolu, et vaidlusaluste lepingute sõlmimisel ei olnud viidud läbi avalikku pakkumismenetlust. Käesolevas haldusasjas näib aga vastupidiselt, et kaebaja ei olnud rahul avatud pakkumismenetluse läbiviimisega. Kohus leiab, et viidatud kohtulahend on 8 iseenesest täiendav argument selle poolt, et määruses nr 8 enampakkumisele esitatud tingimused on seaduslikud ja võrdset kohtlemist tagavad.
6. Kohus leiab, et kaebaja viited Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrusele haldusasjas nr 3-3-18-01 ja 20.12.2001 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ning Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2003 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-32-03 ei ole asjakohased, kuna nimetatud lahendites ei käsitletud asjaolusid ega võetud seisukohti küsimuses, mis mõjutaksid

§ 14lõike 2 põhiseaduspärasust.

1. Viimasena kontrollib kohus korralduse nr 504 vastavust vorminõuetele. HMS § 55 sätestab nõuded haldusakti vormile. Korraldus nr 504 on kirjalik, selles on arusaadavalt kirja pandud resolutsioon, see on piisavalt põhjendatud, olemas on vaidlustamisviide. Akti on allkirjastanud vallavanem ja vallasekretär. Seega on korraldus nr 504 kooskõlas haldusakti vorminõuetega.
2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et korraldus nr 504 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Menetluskulud
3. Kohus leiab, et menetluskuludena tuleb mõista kaebuse esitajalt Käina Vallavalitsuse kasuks välja 7000 (seitse tuhat) krooni ja AS-i Jetoil kasuks 11 800 krooni. Kaebuse esitaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
4. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 14 948 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 14 868 krooni ja riigilõivust summas 80 krooni.
5. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt nimetatud sättest jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
6. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude summas 10 000 krooni väljamõistmiseks. Teistel menetlusosalistel menetluskulude suurusele vastuväiteid ei olnud. HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga. HKMS § 83 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 4 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83 järgi lubatav. Kohtuistungil kinnitasid nii Käina vallavanem Üllar Padari kui vallavalitsust esindanud vandeadvokaat Aurelia Koitver, et õigusabikulud summas 10 000 on AB-le Koitver OÜ enne istungit tasutud. Seega on kohtu hinnangul tegemist reaalselt kantud menetluskuluga.
7. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et vastustaja kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Käina Vallavalitsuse struktuuris on vallasekretäri ametikoht, mis on valla kodulehe (www.kaina.hiiumaa.ee) andmetel ka hetkel täidetud. Vastavalt KOKS § 55 lõikele 2 võib vallavõi linnasekretäriks nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. KOKS § 55 lõike 4 punkti 6 kohaselt on valla- või linnasekretäri ülesandeks valla kohtus 9 esindamine. Seega on iga linna- või vallavalituse koosseisus olemas vähemalt üks jurist: vallavõi linnasekretär. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal tingimata vajalik võtta menetluses endale esindajaks advokaati. Et aga vastustaja otsustas siiski õigusabile kulutusi teha, kuuluvad need kaebajalt väljamõistmisele vaid osaliselt. Kohus arvestab ka asjaolu, et vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ja et vastustajal on olnud sarnane haldusvaidlus samade menetlusosalistega aasta tagasi. Eestoodust tulenevalt loeb kohus vastustaja poolel käesolevas asjas põhjendatud õigusabikuludeks 7000 (seitse tuhat) krooni.
8. Kolmas isik on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 11 800 krooni väljamõistmiseks. Vastustajal ei olnud menetluskuludele vastuväiteid. Kaebaja hinnangul kuuluks taotluse täieliku rahuldamise korral väljamõistmisele õigusabikulude summa ilma käibemaksuta, so summas 10 000 krooni.
9. Kolmas isik on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga. Seega on kolmanda isiku esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83 järgi lubatav. Kolmas isik on esitanud internetipanga väljatrüki (tlk 154), mille kohaselt AS Jetoil on tasunud AB Leppik ja Partnerid OÜ-le 14.08.2007 11 800 krooni. Seega on tegemist reaalselt kantud menetluskuluga.
10. Alates 01.09.2006 kehtiva HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kolmanda isiku esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud.
11. Kaebuse esitaja väitel ei tuleks tasutud käibemaksusummat (1800 krooni) menetluskuluna käsitleda. Kohus nõustub kaebuse esitaja selle väitega. Vastavalt HKMS § 5 lõikele 1 kohaldatakse halduskohtumenetlusele HKMS-ga reguleerimata osas tsiviilkohtumenetluse hagimenetluse sätteid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud oma 19.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06 ja 03.10.2006 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lõikest 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kolmas isik kaebuse esitaja poolt õigusabikulude osas tehtud kommentaarile vastuseks seda ei kinnitanud. Seega lähtub kohus asjaolust, et kolmandal isikul on võimalik õigusabikulult tasutud käibemaks hiljem riigilt tagasi taotleda. Seega kuulub kolmanda isiku taotlus rahuldamisele osaliselt: summas 10 000 krooni. Kadriann Ikkonen Kohtunik Ringkonnakohtu
12. aprilli
13. a otsuse resolutsioon: RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.08.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-143 osas, millega halduskohus mõistis Saare Olerex AS-lt Käina Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulu 10 7 000 krooni. Teha nimetatud osas uus otsus, millega jätta Käina Vallavalitsuse taotlus menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Jätta Saare Olerex AS apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista Saare Olerex AS-lt AS Jetoil kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu summas 10 000 (kümme tuhat) krooni. 11