lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja ei täida oma alaealise tütre ülalpidamiskohustust. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kostja vanglas viibimine ei vabastada teda seadusest tuleneva lapse ülalpidamiskohustusest. Hageja on hagiavalduses hinnanud poolte alaealise tütre ülalpidamiseks igakuiselt 4600 krooni millest 3600 krooni palub välja mõista kostjalt. Vanematel on oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool lapse ülalpidamiskuludest. Hageja ei ole kohtule tõendanud asjaolu, et kostja majanduslik seisund oleks hageja omast tunduvalt parem, mistõttu peaks kostja kandma hagejast suurema osa lapse ülalpidamiskuludest. Arvestades lapse vajadusi ning asjaolu, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tütre ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, mis 2008.a. on 2175 krooni. Kohus leiab, et koos hageja osaga on 11. aastase lapse vajadused kaetud. Elatis tuleb kostjalt välja mõista
lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuna kostja ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 575 krooni (9 x 2175 = 19 575). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 575 krooni riigilõivu 1250 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.