← Eesti

3-07-1437/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1437 Haldusasi Menetlusosalised T-G.T.i kaebus Viimsi Vallavolikogu 12.06.2007 protokollilise otsuse p 3 tühistamiseks Kaebuse esitaja – T-G.T., esindaja Tiia Nurm, nõustaja Urmo Alling. Vastustaja – Viimsi Vallavolikogu, esindaja Gunnar Kender. Asja läbivaatamise aeg 18.04.2008 Resolutsioon
  3. Rahuldada kaebus ja tühistada Viimsi Vallavolikogu 12.06.2007 protokollilise otsuse p.3 ning teha Viimsi Vallavolikogule ettekirjutus hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest uue otsuse langetamiseks Viimsi valla Muuga küla Muuga Kordoni maaüksuse detailplaneeringu kehtestamise küsimuses.
  4. Mõista Viimsi Vallavolikogult HKMS § 83, § 92 lg 1 ja § 93 alusel kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud summas 7160 krooni.
  5. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus teavitamise korras kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16.04.2008.a. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
  6. Viimsi Vallavolikogu 14.12.2004 otsusega nr 121 otsustati algatada detailplaneering Viimsi vallas, Muuga külas, maaüksusel Muuga Kordon. T-G.T. on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu (reg. nr 689602) omanik.
  7. Viimsi Vallavolikogu 12.06.2007 protokollilise otsusega jäeti eelpool nimetatud detailplaneering kehtestamata.
  8. 12.07.2007 saabus Tallinna Halduskohtule T-G.T.i kaebus Viimsi Vallavolikogu 12.06.2007 protokollilise otsuse p 3 tühistamiseks.
  9. 27.08.2007 määrusega võttis kohus kaebus menetlusse (tl. 27). 13.11.2007 määrusega andis kohus pooltele võimaluse pidada kohtuväliseid läbirääkimisi ja andis osalistele kompromissleppe sõlmimiseks aega kuni 7.01.2008 (tl. 38). Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ja 25.02.2008 määrusega (tl. 69) määras kohus kohtuistungi, mis toimus 18.04.2008 Tallinnas (protokoll tl. 94-98). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  10. Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt on Viimsi Vallavolikogu 12.07.2007 protokollilise otsuse p 3 õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:
  11. Vaidlustatud otsus ei ole vormistatud haldusaktile ettenähtud nõudeid järgides ja on põhjendamata. Vallavolikogu kui kollegiaalne organ, ei ole motiveerinud haldusakti andmisest keeldumist sisuliselt ega ole mingil moel põhjendanud, miks detailplaneeringu kehtestamise eelnõu jäi vastu võtmata. Vaidlustatud otsusest nähtub ainult ühe volikogu liikme seisukoht. Otsuse motiivid ja hääletamise motiivid kogumis (otsus kogus 11 vastuhäält) ei selgu otsusest.
  12. Kaebaja leiab, et kaalutlusõiguse teostamine ei ole toimunud õiguspäraselt. Planeerimismenetlus on läbinud erinevad menetlusetapid ning menetluses ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et üleüldse oleks toimunud erinevate huvide kaalumine. Otsusest ei nähtu, kelle huve on vastustaja kaitsnud ning kas üldse on kaalutud kaebaja ja teiste isikute huve.
  13. Detailplaneeringu kehtestamata jätmise aluseks olev asjaolu, mille kohaselt „ei ole antud planeeringus ette nähtud lasteaia ehitamiseks sõlmitud lepingut“, väljub detailplaneeringu raamest ja ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise materiaalõiguslikuks aluseks. See on ka tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 9 lg 4 määratud ehitusõiguse küsimustest õigusvastane. PlanS tulenevalt ei ole detailplaneeringu eesmärgiks saavutada kokkulepet planeeringualale jääva ehitise ehitamise lepingu ja ehitustingimuste osas. Nimetatud tingimusi ei näe ette ka detailplaneering. Konkreetse ehitise püstitamiseks loa andmine toimub Ehitusseaduse § 22 lg 1 kohaselt ehitusloa andmise menetluses. Planeerimismenetluses määratakse ainult kõige üldisemad eeldused, mida tuleb ehitamisel arvestada, kuid ei käsitleta konkreetse ehitise ehitamisega seotud küsimusi. Ehitamisega alustamise tähtaja ja ehituse töövõtulepingu sõlmimise tingimuste määramine väljub kohaliku omavalitsuse pädevusest planeerimismenetluses.
  14. Detailplaneeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele rahalisi kohustusi. Lasteaia ehitamiseks lepingu sõlmimisel kannab ehitamisega seotud kulutusi ehitise tellija. Kehtivas õiguses puudub säte, mille kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kandma kõigi tema territooriumil paiknevate haridusasutuste püstitamisega seotud kulutusi. Samuti ei ole võimalik, et haridusasutuse hoone on ainult kohaliku omavalitsuse omandis. Haridusasutusi on ka eraõigusliku isiku omandis. Seega puudub kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev kohustus sõlmida eraõigusliku isikuga leping ehitatud lasteaia eraõiguslikult isikult omandamise kohta. 2
  15. Vastustaja Viimsi Vallavolikogu palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
  16. Viimsi Vallavalitsuse 15.03.2005 korraldusega nr 141 kinnitatud lähteülesande detailplaneeringu koostamiseks punktist 4 nähtub, et detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on määrata ehitusõigus lisaks suvilatele ka lasteaia ehitamiseks. Detailplaneeringu kehtestamisega olukorras, kus detailplaneeringuga hõlmavale alale on muuhulgas ettenähtud lasteaed, mille ehitamise ja vallale üleandmise kohta puudub asjakohaste isikutega leping, tähendaks vallale rahaliste kohustuste võtmist. Seda aga vald teha ei saa, kuna sellisel juhul oleks vald kohustatud avalikes huvides omandama tulevase lasteaia hoone koos kinnistuga ja renoveerima selle enda vahenditega lasteaiaks.
  17. Abivallavanem Endel Lepik on korduvalt kohtunud OÜ Levinsoni esindajatega lasteaia küsimuses, kuid pole senini saavutanud kokkulepet tulenevalt vallale mittevastuvõetavatest tingimustest. Kaebajale ei ole vastuvõetav ehitada välja lasteaed nii, et see hakkaks tegutsema 2009.a. Kaebaja ei ole öelnud ka milline aeg talle sobib. Vastustaja ei ole hetkel kindel, et see lasteaed sinna tuleb ja kui tuleb, siis millal. Tekib oht, et planeeringu kehtestamisel antud kujul ei pruugi planeering teostuda.
  18. Vastustaja ei pea motiveerimisnõude rikkumist õigeks ja märgib, et ainuüksi motiveeringu esitamise ebapiisavus ei too vältimatult kaasa haldusakti tühisust. Kaalutlusõiguse kohapealt leiab vastustaja, et selleks annavad õigusaktid kohalikule omavalitsusele laiad volitused ja antud otsuse langetamisel ongi arvestatud kõikide, sealhulgas ka avalikku huvi. KOHTU PÕHJENDUSED
  19. Kohus võtab kõigepealt seisukoha vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimuses sesoses motiveerimiskohustusega ja kaalutlusõiguse teostamisega ning käsitleb seejärel vastustaja õigust näha detailplaneeringu kehtestamisel ette avalike huvide järgimist tagavaid meetmeid.
  20. Käesolevas kohtuasjas on tuvastatud ja ei vaielda asjaolu üle, et Viimsi Vallavolikogu 14.12.2004 otsusega nr 121 on algatatud detailplaneering Viimsi vallas Muuga külas Muuga Kordoni maaüksusel, mille eesmärgiks on planeeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaast suvila- ja ärimaaks eesmärgiga määrata ehitusõigus suvilate ja lasteaia ehitamiseks. Nimetatud planeering on läbinud kõik seaduses ettenähtud menetlusetapid. Viimsi Vallavolikogu 13.06.2006 otsusega nr. 58 otsustati see vastu võtta ning suunata avalikule väljapanekule. 01.06.2007 istungil otsustas Viimsi Vallavalitsus päevakorrapunkt 17 alapunkti 6.
  21. all kiita heaks ja esitada volikogu istungile eelnõu, millega kehtestada vaidlusalune detailplaneering. 12.06.2007 otsustas Viimsi Vallavolikogu detailplaneeringut oma protokollilise otsusega nr. 3 mitte kehtestada. (tl.24). Nähtuvalt otsuse tekstist, puudub sellel igasugune motivatsioon. Vaidlust ei ole ka selle üle, et ainus küsimus, mis otsustamisele eelnes, oli esitatud vallavolikogu liikme Peeter Kuke poolt ja käsitles planeeringus ettenähtud lasteaia ehitamise kohta lepingu olemasolu. Vastus küsimusele oli, et seda lepingut ei ole sõlmitud. Pärast seda pani vallavolikogu esimees otsuse nr
  22. eelnõu esitatud kujul hääletamisele ja häältega 0 poolt, 11 vastu ja 0 erapooletut otsustati eelnõu nr. 6 otsusena mitte vastu võtta. 3
  23. Detailplaneeringu kehtestamise või mittekehtestamise otsus on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud kaalutlusõiguse alusel langetatavate planeerimisotsuste menetlus- ja vorminõuete (seahulgas otsuse motiveerimise) tähtsust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust küsimuses, et detailplaneeringu menetlemisel on järgitud menetlusnõudeid. Kõik detailplaneeringu menetlemisel seadusega ettenähtud menetlustoimingud on tehtud ja detailplaneering esitati vallavalitsuse poolt kehtestamiseks vallavolikogule. Kaebuse esitaja arvates on rikutud oluliselt vorminõudeid, mis muudab kehtestatud haldusakti õigusvastaseks. Kohus nõustub selle kaebaja seisukohaga. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-30-02 punktis 30 märkinud järgmist „Kollegiaalorgani haldusotsustus on halduskohtus vaidlustatav üldalustel, mistõttu see peab olema ka motiveeritud. Halduskolleegium on seisukohal, et pole mingeid põhimõttelisi takistusi põhjalikumalt motiveerida kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat otsustust kollegiaalorgani otsuses eneses. Piisab, kui panna hääletamisele otsuse projekti motiivid. Küll aga tõdeb kolleegium, et kollegiaalorgani otsustuse motiveerimise protsess on oluliselt keerukam kui ainuisikulise organi otsustuse motiveerimine. Kollegiaalorganite otsuste motiveerimise vajalikkust on märgitud ka halduskolleegiumi varasemates lahendites, näiteks
  24. novembri
  25. a määruses haldusasjas nr 3/1-35/95 (RT III 1995, 18, 230),
  26. mai
  27. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-18-96 (RT III 1996, 22, 298) ja
  28. veebruari
  29. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-98 (RT III 1998, 8, 90).“
  30. Kohus leiab, et kaebajal on õigus ja Viimsi Vallavolikogu on oluliselt rikkunud seadusest tulenevat haldusaktide motiveerimiskohustust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 peab soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et volikogu protokolli kantud küsimust ja sellele antud vastust ei saa pidada otsuse motivatsiooniks. Kohus nõustub ka kaebaja seisukohaga, et otsusest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine ja erinevate huvide kaalumine. Kohus leiab, et juba ainuüksi motiveerimatuse tõttu ja HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Selline kohtu otsus tähendab sisuliselt, et vastustajal tuleb jätkata vaidlusaluse detailplaneeringu menetlust. Arvestades asjaolu, et detailplaneeringu menetlus on kestnud juba pikka aega ja selle käigus ei ole detailplaneeringule esitatud sisulisi vastuväiteid, peab kohus põhjendatuks kaebaja taotlust teha vastustajale ettekirjutus detailplaneeringu kehtestamise üle uue otsuse langetamiseks hiljemalt 3 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning rahuldab selle taotluse lähtudes HKMS § 26 lg 1 p
  32. Kohus peab vajalikuks eraldi käsitleda kaebaja väiteid, et vaidlustatud otsus tuleks kehtetuks tunnistada ka põhjusel, et detailplaneeringu kehtestamata jätmise aluseks olev asjaolu, mille kohaselt „ei ole antud planeeringus ette nähtud lasteaia ehitamiseks sõlmitud lepingut“, väljub detailplaneeringu raamest ja ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise materiaalõiguslikuks aluseks. Nähtuvalt kohtumenetluses kogutud materjalidest ja kohtuistungil toimunud sisulisest arutelust (tl. 95-98) oli vastustaja üheks põhiprobleemiks detailplaneeringu menetluse lõpuleviimisel tal tekkinud kahtlus, et detailplaneeringu kehtestamisel realiseeritakse see ainult suvilate ehitust puudutavas osas. Viimsi vallal avalike huvide esindajana tekkis kahtlus, et lasteaia osas jääb detailplaneering realiseerimata. Arvestades üldteada asjaolu, et Viimsi vallas on puudu lasteaiakohti ja vallal puuduvad vahendid oma seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike lasteaedade ehitamiseks, on Viimsi vald asunud koostööle eraomanikega lasteaiakohtade loomiseks. Seetõttu võib valda lasteaia küsimuses käsitleda avaliku huvi esindajana ja on loomulik, et ta püüab selgust saada ka eralasteaedade püstitamise koha pealt. Selles küsimuses selguse saamine võimaldab vältida ressursside raiskamist vallale kuuluvate lasteaedade ehitamiseks. Nähtuvalt kohtuistungil 4 esitatud väidetest ja valla kompromissettepanekust (tl. 47-48), soovis vald saada vastustajalt garantiid, et vana kordonihoone renoveeritakse õigusaktidele vastavaks lasteaiahooneks ja eralasteaed alustab soovijate olemasolul tegevust hiljemalt 01.09.
  33. Selle kohustuse rikkumisel oli kompromissettepanekus ette nähtud 500000 kroonine rahatrahv.
  34. Kohus leiab, et tulenevalt planeerimisseaduse § 1 lg 2 toodud üldistest eesmärkidest ja § 4 lg 2 p 2 ja 3 toodud kohaliku omavalitsuse kohustusest tagada huvitatud isikute huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine ning kehtestatud planeeringute järgimine, on kohalik omavalitsus õigustatud ja kohustatud eelkõige erahuvides koostatavate detailplaneeringute kehtestamisel ette nägema avalike huvide realiseerimist tagavad meetmed põhimõtteliselt juba planeeringus endas. Halduspraktikas on avalike huvide realiseerimiseks kasutusele võetud mitmesuguseid meetmeid – näiteks sõlmitud lepinguid teede väljaehitamiseks ja tasuta üleandmiseks kohalikule omavalitsusele, seatud avalike huvide realiseerimise tagamiseks hüpoteeke ja servituute jne. Seega ei nõustu kohus kaebajaga osas, mis puudutab põhimõtteliselt seadusliku aluse puudumist avalike huvide tagamiseks detailplaneeringus.
  35. Samas nõustub kohus kaebajaga, et ehituslepingute sõlmimise nõudmine detailplaneeringu kehtestamise eeldusena ei ole proportsionaalne ja asjakohane nõue. Ehituslepingu sõlmimise aluseks on tavaliselt kehtestatud detailplaneering. Samuti ei taga sõlmitud ehitusleping tegelikkuses valla huvide kaitset, sest selle pooled võivad ehituslepingu omavahelisel kokkuleppel igal ajal lõpetada ka ehitust alustamata. Seega ei ole taoline nõue ei proportsionaalne, asjakohane ega taga tegelikult avalike huvide kaitset lasteaia ehitamisel. Kohus peab asjakohatuteks ka vastustaja väiteid, mille sisuks on kokkuleppe puudumine lasteaia omandamiseks vallale kindlaksmääratud summa eest. Seadus ei näe ette kohustust lasteaiahoonete väljaostmiseks eraomanikult. Lasteaeda pidamine on eraettevõtlusele lubatud tegevus ja vald ei pea olema lasteaedade hoonete omanik. Küll aga võib kohalik omavalitsus tulenevalt talle pandud kohustusest tagada lasteaiakohad, sõlmida eralasteaedade pidajatega mitmesuguseid lepinguid ja kompenseerida osa nende kulutusi juhul, kui nad osutavad avalikku teenust.
  36. Kohus peab käesolevat vaidlust silmas pidades vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et üheks võimaluseks tõusetunud küsimusi lahendada on haldusmenetluse seaduse § 53 toodud haldusakti kõrvaltingimuste regulatsioon. HMS § 53 lg 2 p 3 annab otsese võimaluse seada haldusaktile kõrvaltingimusi juhul, kui haldusakt antakse halduse kaalutlusõiguse alusel. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kõrvaltingimuste kehtestamisel tuleb järgida õiguse üldpõhimõtteid ja diskretsioonireegleid ning need peavad olema seotud diskretsioonivolituste eesmärgiga. Nähtuvalt vastustaja esitatud kompromissettepanekust, on seal toodud ettepanekud sisuliselt HMS § 53 lg 1 p 3 toodud lisatingimused, mille täitmisest (vastava lepingu sõlmimine vallaga detailplaneeringu avalikke huvisid puudutava osa realiseerimiseks teatud tähtajaks) saab sõltuma panna haldusakti põhiregulatsioonist tulenevate muude ehitusõiguste tekkimiseks (ka ehituslubade väljastamiseks suvilate ehitamiseks).
  37. Kaebaja on oma kaebuses palunud välja mõista Viimsi Vallavolikogult kõik tema poolt kantud menetluskulud (tl.5). Nähtuvalt kaebuse lisast (tl. 25) on kaebaja tasunud riigilõivu 80 krooni. Lisaks esitas kaebaja 18.04.2008 toimunud kohtuistungil taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 7080 krooni (tl. 84-92). 18.04.2008 toimunud kohtuistungil vastustaja esindaja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud ja leidis, et need on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, menetluse pikkust ja kohtumenetluse ajal peetud läbirääkimisi poolte vahel, on kaebaja taotlus põhjendatud. HKMS § 83, § 92 lg 1 5 ja § 93 lg 1 alusel mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 7160 krooni.
  38. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ja juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Daimar Liiv Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.