3-07-1127 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2008; Tallinn Haldusasja number 3-07-1127 Haldusasi G. Ši kaebus seonduvalt Justiitsministeeri

§ 11lg 2); 3.

Riigilõivu tasumata jätmisel tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (

§ 11lg 3); 4.

Saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist puudutavas osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 (kümne) päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 91lg 3).

Muus osas ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

1. G. Š (avaldaja) esitas 01.06.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Lääne Ringkonnaprokuratuuri, Pärnu Vangla ja Justiitsministeeriumi toimingutega. Lääne Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasus seisnes esialgse kaebuse kohaselt selles, et Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas Pärnu Halduskohtule ja Tallinna Ringkonnakohtule haldusasja nr 3-04-78 menetlemise käigus valeinformatsiooni ja valesid dokumente. Pärnu Vangla õigusvastane tegevus seisneb kaebuse kohaselt selles, et Pärnu Vangla esitas kaebuse esitajale mittetäielikku ja vale informatsiooni, mida avaldaja vajas tõenditena haldusasja nr 3-04-78 menetlemise käigus. Lisaks taotleb avaldaja Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastaseks tunnistamist, mis seisnes 2 selles, et Justiitsministeerium ei ole vastanud kaebuse esitaja poolt
2. aasta veebruaris ja märtsis esitatud korduvatele avaldustele. Kaebuse esitaja leiab, et sellega aitas ministeerium kaasa õiguste rikkumisele haldusasjas nr 3-04-
4. Tallinna Halduskohtu 03.10.2007 määrusega tagastati kaebus Lääne Ringkonnaprokuratuuri toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet puudutavas osas, sest samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Ülejäänud osas jäi kaebus käiguta. Sama määrusega jäi rahuldamata ka avaldaja poolt esitatud riigi õigusabi saamise taotlus. Avaldaja vaidlustas eelnimetatud määruse, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2007 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.10.2007 määrus muutmata.
5. Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 määrusega jäeti kaebus veelkord käiguta ja selgitati, et asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist saab jätkata osas, mis puudutab Justiitsministeeriumi või Pärnu Vangla toiminguid, kuid need vajaksid selget piiritlemist. Määruses selgitati, et tegemist ei saa olla toimingutega, mis seostuvad menetlusosalise tegevusega (vastused jne) haldusasjas 3-04-78, sest sel juhul tuleb kaebus tervikuna tagastada. Samuti juhiti eelnimetatud määruses kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et välja oleks vaja tuua konkreetselt piiritletud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise põhjendatud huvi ning selgitada, mida sisulist saaks see avaldajale tagantjärele anda.
6. Avaldaja on eelnimetatud käiguta jätmise määrusele vastanud (tl 91-96). Vastus on tõlgitud (tl 99103). Sellest nähtub, et avaldaja vaidlustab Pärnu Vangla 20.10.2004 kirja nr 6-12/2900 (tl 9) ja 18.08.2006 kirja nr 1-13/72 (tl 13). Kaebuse esitaja on toonud välja ka toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise põhjendatud huvi (tl 102), kuid sellest võib järeldada, et sisuliselt soovib avaldaja kasutada kirjade väljastamisega seonduvate toimingute (võimaliku) õigusvastasuse konstateeringut teistes kohtuprotsessides. Põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata põhivaidluse käigus, kuid taolise eesmärgi puhul jääks kaebus ilmselt rahuldamata. Ringkonnakohtu 21.11.2007 määruse p-s 5 on selgitatud, et haldusorgani halduskohtumenetluses tehtud menetlustoimingute vaidlustamiseks ei saa olla (sisulist) põhjendatud huvi põhjendusega, et need tingisid (väidetavalt) ebaõige kohtuotsuse tegemise. Kui aga tegemist peaks olema sellise menetlusega, milles ei ole veel lahendit tehtud, siis on võimalik esitada kõik asjassepuutuvad tõendid ja selgitused menetletava asja raames ja vajaduse korral saab nendes asjades vastavate kirjade või toimingute tähendust ka hinnata. Avaldaja on viidanud vastuses ka Justiitsministeeriumi võimalikule tegevusetusele seoses kirjadele vastamisega
7. aasta veebruaris ja märtsis. Siinkohal tuleb kaebuse esitajale selgitada, et toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõudeid saab esitada üldjuhul 3-aastase tähtaja jooksul ja kuigi kaebuse tähtaegsuse küsimusi lahendatakse hilisemas menetlusjärgus, kaebuse menetlusse võtmise järgselt, võib olla tegemist tähtaja möödalaskmisega. Võimalik on taotleda küll tähtaja ennistamist, kuid selleks peaksid olema väga mõjuvad põhjused.
8. Toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõudeid on võimalik esitada olenemata sellest, et nõudel ei pruugi sisulist perspektiivi olla. Küll aga ei ole sellisel juhul põhjust rahuldada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusi. Avaldaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumisest põhjendusega, et isikuarvel rahalisi vahendeid ei ole (tl 63). Olenemata sellest, et kaebuse esitaja isikuarvel võib riigilõivu tasumiseks vajalik rahasumma puududa, jääb taotlus rahuldamata. Võimalik maksejõuetus ei ole

§ 91

lg 1 kohaselt ainuke vääramatu kriteerium ning teatud juhtudel on otstarbekohane kaaluda ka riigilõivu tasumisest vabastamise otstarbekuse ning sisulise põhjendatuse küsimust. Riigilõivu tasumise eesmärgiks on muu hulgas see, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmine 3 on põhjendatud, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Nimetatud põhimõtet on selgitatud näiteks Riigikohtu 11.12.2007 lahendis nr 3-3-1-83-07 (p 11).

1. Olukorras, kus vaidlustatavate kirjade puhul on tegemist konstateeriva sisuga vastustega ja kus vaidlustatavatest toimingutest võib olla möödas ligikaudu kolm aastat, ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks õigusvastasuse tagantjärele konstateerimise küsimust, et riigilõivu tasumisest vabastamine oleks õigustatud. Samuti ei nähtu esialgu, et taolisel kaebusel võiks olla sisulisi eduväljavaateid. Kui neid ei ilmne, siis ole riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus G. Ši poolt esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata. Avaldajal on võimalik küll kaebuse juurde kindlaks jääda, kuid see eeldab määrusele vastamist, vaidlustatavate Justiitsministeeriumi toimingute täpsemat piiritlemist, riigilõivu tasumist ning sellekohase tõendi esitamist. Toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude puhul on riigilõivu suurus 80 krooni. Enno Loonurm Kohtunik