Jätta hageja hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kostjate kanda. Kostjal on õigus õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. VastaVastamenetluses.. sel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses 1 Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja hageja esindajale ning kostjate kostjatele tele. le. I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.01.2008 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi R F ja D Z vastu võlgnevuse 45 434.28 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. 12.12.2006.a. sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr L060060387 summas 45 000 krooni. Poolte kokkuleppel maksis hageja laenu välja kostja R F kontole 13.12.2006.a. Laenulepingu täitmise tagatiseks olid laekumised kostjate kontodele. Laenu intressimääraks oli 4% aastas. Laenulepingu p 5.2 kohaselt kohustusid kostjad tagastama laenu ja tasuma intressi võrdsete osade kaupa annuiteetmaksetena iga kuu 10. kuupäeval alates 01.01.2007.a. Laenu tagastamistähtpäevaks oli 10.12.2009.a. Kostjad ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjatele on saadetud hoiatuskirjad võlgnevuse tasumiseks, kuid kostjad neile ei reageerinud. Kuna kostjad jätsid maksmata tasumisele kuuluvad maksed, oli hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kostjatelt kogu võla tasumist. 26.10.2007.a. saatis hageja kostjatele ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles laenulepingu alates 14.11.2007.a. üles ning nõudis kostjatelt selleks kuupäevaks kogu võlasumma tasumist. Kostjad nõuet täitnud ei ole. Laenulepingu p 3.2.3 kohaselt kohustusid kostjad täitma solidaarselt kõik lepingust tulenevad kohustused.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg l p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingus on viivise määraks 14% aastas.
alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi kuni 5% ulatuses tagastamata laenust. Hageja vähendab leppetrahvi 2,5 %-ni, s.o 970 krooni. Seisuga 08.01.2008.a. võlgnevad kostjad hagejale 45 434.28 krooni, millest laenu põhiosa moodustab 38811.03 krooni, intress - 5049 krooni, viivis - 604.25 krooni, leppetrahv 970 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 45 434.28 krooni ja alates 09.01.2008.a. kuni tagastamata põhinõude täitmiseni viivis
Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline laenuleping, maksekorraldus laenu väljamaksmiseks, teatis, lepingu ülesütlemise teade, laenu maksete aruanne, laenukonto väljavõte. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressidele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja D Z poolt on materjalid isiklikult vastu võetud 30.01.2008.a. ning kostja B F on politsei vahendusel materjalid isiklikult üle antud 13.03.2008.a.. Seega kostjatel vastuste andmise viimaseks tähtajaks oli 02.04.2008.a. TsMS § 394 kohaselt peab hagimaterjalide kättetoimetamise korral olema hagile vastuse esitamise tähtaeg vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohus järginud. Hagimaterjalid edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi selgitas kohus kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas nende tagajärgede eest. Kostjad kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenulepingust.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt
Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostjate poolt solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ I. Külavee Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 26. juunil 2008. 2008. a. Nooremreferent L. Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.