Obsah (14)

§ 307 § 331 § 5 § 4 § 440 § 444 § 468 § 173 § 162 § 165 § 174 § 133 § 139 § 150

2-08-589 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number

) § 403 lg-le 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist. 15. aprilli 2008.a kohtumäärus on kostjate esindajale kätte toimetatud 18. aprillil 2008.a. Hageja esindajale saab kooskõlas

§ 307lg-ga 3 lugeda kõnealuse menetlusdokumendi kättetoimetatuks 28.

aprillil 2008.a. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja nimetatud päeval koostanud hageja kirjaliku seisukoha kostja vastusele.

mail 2008.a on saabunud kohtule hageja seisukoht kostja vastusele ning täiendavad dokumendid. Hageja märgib, et ta on saatnud korduvalt kostjale I meeldetuletusi nii maksmata arve kui ka viivise kohta (
oktoobril 2006.a,
detsembril 2006.a,
oktoobril 2007.a ja
detsembril 2007.a). Hageja leiab, et ta ei ole tegutsenud vastuolus hea usu põhimõtetega. Hageja jääb oma nõude juurde täies ulatuses. Nimetatud menetlusdokumendid on kohtu poolt edastatud ka kostjate esindajale. Muid avaldusi ega dokumente menetlusosalised
aprilli 2008.a kohtumääruses antud tähtaja jooksul kohtule esitanud ei ole.
mail 2008.a on kohtule saabunud kostjate arvamus hageja
aprilli 2008.a seisukoha ja täiendavalt esitatud dokumentide suhtes. Nimetatud arvamuse jätab kohus

§ 331

lg 1 alusel otsuse tegemisel arvestamata ning tagastab selle kostjate esindajale. Lähtudes kohtu ülalosundatud

aprilli 2008.a määrusest, lõppes dokumentide ja taotluste esitamise tähtaeg kostjate jaoks
mail 2008.a (
aprilli 2008.a määrus toimetati kostjate esindajale kätte
aprillil 2008.a). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 3 Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 8. Hageja põhinõude 9750 krooni osas on kostjad hagi õigeks võtnud. Vastavalt

§ 4

lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub hagi nimetatud nõude osas summas 9750 krooni rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes

§ 444

lg-s 1 sätestatust, piirdub kohus käesolevas otsuses seetõttu kõnealuseid nõudeid puudutavas osas üksnes õigusliku põhjendusega.

märtsil 2006.a on hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügi leping nr HL25644, mille alusel ostis kostja hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Lepingu punkti 9 kohaselt kohustus kostja I kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ja arves näidatud kuupäeval. Kostja I oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning võlgneb hagejale saadud kaupade eest 9750 krooni tulenevalt
juuli 2006.a arvest nr
Asja müügilepinguga kohustub müüja vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Ostuhinna tasumata jätmisega on kostja I oma kohustust rikkunud (VÕS § 100). Hagejal on õigus nõuda kostjalt I ostuhinna tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist.
märtsil 2006.a on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, millega kohustus kostja II käendajana vastutama solidaarselt hageja ees kostja I lepingu nr HL25644 järgsete kohustuste täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kostjad on vaielnud hagile vastu viivisenõude 7444,10 krooni osas. Kostjad leiavad, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle.
märtsil 2006.a on hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügi leping nr HL25644, mille alusel ostis kostja hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Nimetatud lepingu punkti 9 kohaselt kohustus kostja I kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ning arvel näidatud maksetähtaja jooksul, mis on 21 päeva. Sama lepingupunkt näeb ette, et arve tasumisega viivitamise korral on hagejal (müüjal) õigus nõuda viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Puudub vaidlus ka selles, et
märtsil 2006.a on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, millega kohustus kostja II käendajana vastutama solidaarselt hageja ees kostja I lepingu nr HL25644 järgsete kohustuste täitmise eest. 4 VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on hageja ja kostja I vahel
märtsil 2006.a sõlmitud lepingus kokku lepitud 0,15% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõude aluseks oleva arve (nr 0709056) maksetähtajale järgnevast päevast kuni
jaanuarini 2008.a (hagiavalduse esitamise päev). Kostjad on oma kirjalikus vastuses leidnud, et hageja poolt esitatud viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjatele nõuet ei põhivõlgnevuse ega ka viivise tasumiseks. Hagimaterjalidele lisatud meeldetuletust
detsembrist 2007.a ei olevat kostjad kätte saanud. Kostjad on seisukohal, et hageja käitumine viivisenõude esitamisel on pahauskne, sest kostjate tähelepanu
juuli 2006.a arve tasumata jätmisele ei juhitud ühe aasta jooksul. Hageja soodustas kostjate hinnangul sellise tegevusega vastaspoole käitumist, lubades viimasel eeldada, et leping on täidetud nõuetekohaselt ning kõnealuse arve alusel saadud kauba eest on tasutud. Kohus kostjate osundatud vastuväidetega ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja I volitatud isik hageja nõuete aluseks oleva arve nr 0709056 kätte saanud
juulil 2006.a (vt toimik, lk 7). Kostjad ei ole arve kättesaamist otseselt ka vaidlustanud. Seega pidi kostja I olema teadlik
märtsil 2006.a sõlmitud lepingu alusel tekkinud täitmata rahalisest kohustusest. Samuti oli pooltele teada kõnealuse lepingu
punktist tulenev hageja õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise korral viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul ei saa kostja I vabandada oma kohustuste täitmata jätmist sellega, et hageja ei ole väidetavalt vastavasisulist nõuet (meeldetuletust) esitanud. Kohus osundab siinjuures Riigikohtu
juuni 2003.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03 (p 13) avaldatud seisukohale, mille kohaselt võib pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, kuid siiski ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Nimetatud seisukohta on Riigikohtu tsiviilkolleegium korranud ka hilisemates lahendites (vt nt:
detsembri 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07 (p 16)). Käesoleval juhul taolisi erandlikke asjaolusid kohtu hinnangul ei eksisteeri. Hageja on hagi esitanud seadusest tuleneva (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 146 lg 1) aegumistähtaja jooksul. Seetõttu kuulub hageja poolt esitatud viivisenõue kostja I vastu rahuldamisele.
Lähtudes ülalviidatud VÕS § 145 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, kuulub viivisenõue rahuldamisele ka kostja II osas. Kohus märgib, et vastavalt VÕS § 146 lg-le 1 peab võlausaldaja andma käendaja nõudel talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Juhul kui võlausaldaja nimetatud kohustust ei täida, võib see olla sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt käendaja vastu esitatava nõude vähendamise aluseks. Käesoleval juhul ei ole kostja II sellistele asjaoludele aga tuginenud.
Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eeltoodut ning juhindudes viimatinimetatud sättest, kuulub rahuldamisele ka hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis 0,03% päevas põhinõude summalt (9750 krooni) alates 10. jaanuarist 2008.a kuni põhinõude täitmiseni. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 5

173 lg 3).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostjate kanda. Kooskõlas

§ 165lg-ga 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.

Vastavalt

§ 174

lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. 13. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu 1250 krooni. Tulenevalt

§ 133lg-st 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi.

Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (

§ 133

lg 2).

§ 139lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 9750 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 10 000 kroonise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõivu 750 krooni. Lähtudes

§ 150lg 1 p-st 1, kuulub riigilõiv enamtasutud osas tagastamisele.