2-06-42717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. 11.09.2002. a väljastatud arve alusel tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist summas 7 390.15 krooni alates 29.09.2002. a.

§ 143järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 29.09.

1. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 29.12.
2. a, s.o. pärast aegumistähtaja möödumist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja ei saanud kohustust tahtlikult rikkuda, kuna sai nõudest teada kohtumenetluses. Kohtule on esitatud Tele2 Eesti AS poolt 11.07.
3. a koostatud lepingu lõpetamise teade kostjale, kuid nimetatud teates puudub mistahes viide võlgnetava summa suurusele (tl 47), seega ei pidanud kostja arvestama asjaoluga, et tal on võlgnevus Tele 2 Eesti AS ees. Nõue on hagejale loovutatud 19.10.
4. a., s.o. lepingu lõpetamisest üle kolme aasta hiljem (tl 48). Vahepealsel ajaperioodil kostjalt 2 kohustuse täitmist ei nõutud. Eeltoodu alusel on paljasõnalised hageja väited, et kostja teadis arvete tasumise kohustusest, kuid jättis tahtlikult oma kohustuse täitmata. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peaks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääks saamata lepingu järgi tasumisele kuuluv summa. Hageja seda käesolevas menetluses tõendanud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et

§ 146

lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele

§ 146lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.TsMS § 173 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3