) § 81 lg 4 ettenähtud kirjalik teade täiendava maksukohustuse määramata jätmise kohta. Kaebuse kohaselt rikuti vaidlustatud haldusaktiga kaebaja õigust heale ja kiirele haldusmenetlusele ning kaebaja õiguspärast ootust eeldada, et haldusorgani poolt määratud tähtaja jooksul selgub, kas varasem maksukohustus jääb kehtima või tuleb kaebajal arvestada täiendava maksukoormusega. Kaebaja raamatupidamise- ja maksuarvestuse kontrolliks määrati 7 kuud ja revisjoni läbi viima 2 revidenti. Revisjoni alustati 20.12.2006 ning ei ole millegagi põhjendatav, miks ei leitud aega juhatuse liikmelt seletuse võtmiseks enne kui 11.04.2007. Juhtivrevidendi kinnitusel ei olnud juhatuse liikme haigestumine revisjoni tähtaja pikendamise põhjuseks. Seitsme kuu jooksul kolmandatele isikutele teabenõuete tegemata jätmine näitab maksuhalduri õigusvastast tegevusetust ning teabenõuete esitamise vajadusega ei saa revisjoni pikendamist põhistada. Kaebajale teadaolevalt oli tema tehingupartnereid kontrollitud ning seega maksuhalduril teda huvitav informatsioon olemas. Kaebaja esitas kõik maksuhalduri poolt nõutavad dokumendid revisjoni alguspäeval. Maksuhalduri enda tegevusetus revisjoni läbiviimisel ei saa olla õiguslikuks aluseks kaebajat koormava haldustoimingu tähtaja pikendamiseks. Revisjoni tähtaja pikendamine ei ole vaidlusaluses korralduses piisavalt motiveeritud (
Kaebaja hinnangul pikendati revisjoni tähtaega ilma mõjuva põhjuseta ning vastuolus
Kui revisjoni alustavas haldusaktis on märgitud revisjoni lõpetamise kuupäevaks 30.06.2007, siis tekib isikul õiguspärane ootus, et sel päeval revisjon ka lõppeb. Kuna kaebajale ei ole tutvustatud revisjoni akti, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebaja maksukohustust muutvaid asjaolusid maksuhaldur seisuga 30.06.2007 ei tuvastanud ning maksuhalduril tuleb maksukohustuslasele kätte toimetada
Vastustaja kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole maksuhaldur olnud OÜ Polar Tekstiil kontrollimisel tegevusetu ning revisjoni pikendamise korraldus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Revisjoni alustades ei ole võimalik alati ette näha selle mahukust ja ajakulu, mistõttu näebki
Kaebaja suhtes läbiviidud revisjon algas 20.12.2006, millisel kuupäeval toimus ka esmane vestlus kaebaja juhatuse liikmega. Revisjoni tähtaja pikendamise põhjendused ei pea ega saagi olla nii üksikasjalised, et neis tuleks nimetada kõik konkreetsed kavandatud toimingud. Maksuhaldur peab eelnevalt 2
Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel:
lg 3 annab maksuhaldurile õiguse revisjoni tähtaega pikendada kaalutlusõiguse piire, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides ning pikendamise vajadust korralduses põhjendades. Tõendamist ei leidnud kaebaja väited maksuhalduri tegevusetuse kohta kaebaja suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Hinnates kohtule esitatud OÜ Polar Tekstiil suhtes läbiviidud revisjoni käigu kirjeldust ning arvestades seda, et maksumenetluses otsustab maksuhaldur maksustamise seisukohalt vajalike asjaolude väljaselgitamiseks vajalike toimingute sooritamise ja ulatuse üle, ei tuvastanud kohus asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et maksuhaldur on viivitanud või venitanud maksumenetluses vajaliku teabe kogumisega. Maksuhalduri seadusest tulenevate kohustuste täitmine ja õiguste kasutamine maksusumma määramisel oleks võimatu, kui ta ei saaks haldusmenetluses otsustada maksukohustuslase maksukohustuse üle ning hinnata kogutud teabe alusel maksumaksja poolt esitatud tõendeid. Haldusasjast ei nähtu, et revisjonitähtaja pikendamine oli põhjendamatu ja kunstlik. Asja materjalist ja maksuhalduri poolt kohtuistungil antud seletusest järeldub, et maksuhalduri hinnangul pole revisjoni lõpetamine võimalik, sest maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja maksusumma määramiseks on vaja saada veel täiendavaid andmeid. Vastavalt
lõigetele 1 ja 4 koostab revident revisjoni lõpus revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud; revisjoniakti ei tutvustata, kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid ning maksukohustuslasele toimetatakse kätte sellekohane kirjalik teade. Käesoleval juhtumil pole revisjon lõppenud ega revisjoniakti koostatud. Asjaolu, et maksuhaldur revisjoni alustamise korralduse andmisel ei osanud näha ette revisjoni mahtu ja keerukust ning määratleda täpselt revisjoni läbiviimiseks vajaminevat aega, ei anna alust taotleda
Revisjoni lõpetamise otsustamine kuulub maksuhalduri pädevusse ning kohus ei saa hinnata, kas ja millal tuleb maksuhalduril koostada revisjoniakt. Kaebajal ei saanud tekkida kaebuses kirjeldatud õiguspärast ootust, sest ta oli teadlik/pidi olema teadlik kehtivatest maksukorralduse seaduse sätetest maksuhalduri kohustuste, revisjoni eesmärgi ja ulatuse osas ning arvestama sellega, et revisjon lõpeb revisjoni algatamise korralduses märgitud ajal üksnes juhul, kui selleks ajaks on revidendi poolt koostatud revisjoniakt. Samuti oli/pidi kaebaja olema teadlik sellest, et maksuhaldur võib revisjoni läbiviimise tähtaega pikendada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Polar Tekstiil apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt 3
Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et maksuhalduril puudus praktiline vajadus revisjoni tähtaja pikendamiseks, kuna kõik maksusumma määramiseks vajalikud tõendid olid menetlustähtaja pikendamise korralduse andmise ajaks, so 15.06.2007 juba kogutud. Maksukohustuslane esitas oma raamatupidamisdokumendid 20.12.2007 ning täiendavalt temalt midagi ei nõutud. Revisjoni käigu kohta koostatud logiraamatust nähtub, et ajavahemikul 20.12.2006 30.03.2007 koguti infot maksuameti enda struktuuriüksuselt. Sellise info kogumiseks ja analüüsiks ei olnud maksumenetluse pikendamine vajalik, sest ametkonnasiseseks infovahetuseks oli revidendil 6 kuu vältel aega piisavalt. 11.04.2007 toimuma pidanud kohtumine kaebaja juhatuse liikmega lepiti kokku 02.04.2007, mis viimase haigestumise tõttu lükkus edasi ja leidis aset 01.06.
Kohus põhjendamatult ei ole pidanud oluliseks maksumenetluse pikendamisega maksukohustuslasele kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, so asjaolu, et revisjoni läbiviimine seostub ka maksusumma määramise aegumisega (mis vastavalt
Kohus ei ole pööranud tähelepanu ka asjaolule, et maksurevisjoni lõputu jätkumine pärsib maksukohustuslase igapäevast äri- ja majandustegevust. Kohtuotsuse põhjendus on vastusolus
Korralduse kogu motivatsioon peab nähtuma korraldusest endast ning õige pole kohtu lähenemine, et maksuhaldur võib korraldust kohtumenetluses täiendavalt põhjendada. Kohus, eirates TsMS § 442 lg 8 nõudeid, ei andnud hinnangut asjas kogutud tõenditele, vaid lähtus üksnes maksuhalduri esindaja kohtuistungil antud seletusest. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja õige. Maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et revisjoni pikendamine oli põhjendatud ja seda on vaidlusaluses korralduses piisavalt motiveeritud. Tõendite kogumise vajalikkuse üle otsustab revident, mitte maksukohustuslane. Vaidlustatud korralduse andmisel pole maksuhaldur vigu teinud ning arvestada tuleks ka HMS §-s 58 sätestatuga. Revisjoni tähtaja pikendamine mõistliku ajavahemiku võrra ei anna revideeritavale isikule õigust nõuda kohtu kaudu revisjoni lõpetamist ega
Kaebaja poolt on ebaefektiivne vaidlustada maksumenetluse üksikuid toiminguid/akte. Kohus saab hinnata haldusmenetluse läbiviimise õiguspärasust koos lõpliku haldusakti õiguspärasuse kontrollimisega. Kohene õiguskaitse on õigustatud vaid erandlikel asjaoludel, milliseid käesoleval juhul ei esine. Seetõttu oleks tulnud kaebus jätta üldse käiguta. 4
lg 3 võimaldab revisjoni tähtaega pikendada, kuid mitte mõjuva põhjuseta ega lõpmatult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Esimese astme kohus ei ole eksinud õigusnormide kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise. Õige on halduskohtu seisukoht, et maksuhalduril on talle pandud kohustuste täitmisel kaalutlusõigus. Revisjoni tähtaja muutmine on diskretsiooniotsus. Diskretsiooni teostamisse on kohtul alust sekkuda siis, kui maksuhaldur ületab volitusi või rikub õiguse üldpõhimõtteid, sh menetluse efektiivsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Ringkonnakohus jagab esimese astme kohtu seisukohta, et sellised asjaolud antud juhul puuduvad.
lg 1 sätestab, et revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad.
lg 1 järgi maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust; sama paragrahvi lg 3 sätestab, et revisjoni alustamise korraldusse märgitakse ka revisjoni tähtaeg, revisjoni ulatust või revisjoni tähtaega muudetakse vajaduse korral hiljem korraldusega ning revisjoni tähtaja pikendamist või muu maksukohustuslast koormava muudatuse tegemist tuleb korralduses põhjendada. Seega on revisjoni tähtaja muutmine seaduse nõuetega kooskõlas. Apellant väidab sisuliselt, et maksuhaldur on revisjoni varasemas etapis menetlusega tahtlikult venitanud. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Sellist väidet ei saa rajada üksnes asjaolule, et menetluse mingis etapis ei ole maksuhaldur konkreetselt kaebajale suunatud kontrollitoiminguid sooritanud. Revisjoni alustamise korralduse kohaselt on revideeritavaks perioodiks 2 aastat ning revisjon hõlmab mitut maksu (käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksud ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksed). Seega on tegemist ulatusliku ja laiahaardelise menetlusega, mis nõuab andmete saamist ja tõendite kogumist mitte üksnes revideeritavalt, vaid ka mujalt, sealhulgas tema tehingupartneritelt, ning aktsepteeritav on vastustaja selgitus, et esialgselt määratud kuus kuud ei olnud sellise ulatusliku kontrolli läbiviimiseks piisav. Pelgalt asjaolust, et revisjon on üldjuhul isiku õigusi kõige enam riivav kontrolli liik ja kontroll on kestnud esialgselt kavandatust pikemat aega, ei saa järeldada, et konkreetse maksumenetluse raames muutus revisjon kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks ning seetõttu oli revisjoni pikendamise korraldus õigusvastane. Kaebaja pole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et revisjoni oleks toimetatud viisil, mis olulisel määral takistaks äriühingu tööd. Apellant väidab õigesti, et maksumenetluses kehtivast kiire menetluse põhimõttest lähtuvalt tohib maksuhaldur revisjoni tähtaega küll pikendada, kuid seda põhjendatud 5
§-st 46 (maksuhalduri haldusaktid) ega § 75 lõikest 3 ei tulene, et revisjoni pikendamise korralduses peaks olema tõendite või kavandatavate toimingute detailne kirjeldus. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust revisjoni 30.06.2006 lõppemise suhtes, sest kaebajale ei olnud esitatud revisjoniakti ega muud dokumenti, mis viitaks revisjoni lõpule jõudmisele või lõppemisele;
annab maksuhaldurile revisjoni pikendamise õiguse ning vastava korralduse andis maksuhaldur 15.06.2006. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.