← Eesti

2-08-15463/3

Obsah (6)§ 442§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174

ÄRAKIRI 2-08-15463 TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mai 2008.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-15463 Tsi

§ 442lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded 1 Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud xxxx tütar A, xxxx tütar K ja xxxx poeg M. Peale abielu lõppu 2 aastat tagasi jäid lapsed hageja ülalpidamisele. Kostja maksis laste ülalpidamiseks 2006.a. kokku ca 2000 krooni. Kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud alates 01.01.2007. Arvestades kostja varanduslikku seisundit ja laste vajadusi, on põhjendatud, et kostjalt mõistetakse elatise katteks välja 2500 krooni lapse kohta. Kuna poeg M on kostja osalisel ülalpidamisel, siis poja ülalpidamiseks hageja elatist ei nõua. Hageja osaleb poja ülalpidamisel. Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kohtule hagi kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on küll kohtule telefoni teel avaldanud, et ehk on võimalik asja kohtuväline lahendamine, kuid ei ole esitanud kohtule mõistliku aja jooksul ei kompromissi kinnitamise ega menetlusest loobumise avaldust. Kohus leiab, et kui pooled tõepoolest, kohut teavitamata, on jõudnud asja kohtuvälisele lahendusele, siis antud otsust ei ole lihtsalt vaja täita ei vabatahtlikult ega sundtäitmise korras. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse § 70 lg.2 kohaselt kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja ei ole hagile vaidlustust esitanud. Kostjale saadetud hagimaterjalid on ta vastu võtnud oma poja vahendusel 25.04.2008.

§ 407

lg.1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg.3 kohaselt võib käeosleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. 2

§ 444

lg.1 kohaselt tagaseljaotsusest võib välja jätta otsuse kirjeldava osa ehk hageja nõuded, kostja vastuväited ja esitatud tõendid. Hagi on tõendatud laste sünnitunnistustega ja perekonna koosseisu tõendiga.

§ 173

lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab hagejale, et

§ 174

lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 30. juunil 2008. a. Nooremreferent L. Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.