3-08-502/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2008.a, Tallinn Haldusasja number 3-08-502 Haldusasi Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ kaebus Viimsi Vallavolikogu 12.02.2008.a otsuse nr 7 tühistamiseks.

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2. Tagastada esitatud kaebus HKMS § 11 lg 3.1 p 5 alusel kaebuse esitajale. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Edastada käesoleva määruse ärakirjad menetlusosalistele. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule käesoleva määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud I astme kohtu kaudu. KAEBUSE ASJAOLUD
3. Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ esitas 13.03.2008.a (kaebuse peale märgitud 12.03.2008.a) Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 12.02.2008.a otsuse nr 7 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Viimsi Vallavolikogu 12.02.2008.a otsuse nr 7 kehtivus kuni käesolevas asjas lõpliku lahenduse jõustumiseni. Viimsi Vallavolikogu tegi 12.02.2008.a otsuse nr 7 “Volituse andmine Karulaugu tee 5 kinnistu omandamiseks ja selle lasteaed-algkooli ehituse riigihanke korraldamiseks ning üürilepingu sõlmimiseks lasteaed-algkooli kasutamiseks Haabneeme alevikus Karulaugu tee 5 kinnistul”, mille kohaselt otsustas Viimsi Vallavolikogu omandada Haabneeme alevikus Karulaugu tee 5 asuv kinnistu hinnaga mitte rohkem kui 42 000 000 krooni. Juhul kui nimetatud tingimustel kinnistut ei omandata, sõlmida üürileping Haabneeme alevikus Karulaugu tee 5 kinnistu ning sellele rajatava lasteaed-algkooli kasutamiseks otsuses märgitud tingimustel. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on õigusvastase ja menetlusnorme rikkudes vastuvõetud haldusaktiga ja palub kohtul nimetatud otsus tühistada. Detailplaneering nimetatud kinnistule algkool-lasteaia ehitamiseks algatati samaaegselt kaevatava otsusega, so 12.02.2008.a vallavolikogu otsusega nr
4. Kehtestatud detailplaneeringut, mis oleks aluseks piirkonnas ehitustegevuse alustamiseks, ei ole. Antud juhtumil on vald võtnud endale pikaajalised kohustused rohkem kui kolmekümneks aastaks, kuid arengukava seda ei kajasta. Kehtiv arengukava näeb algkooli rajamise ette hoopis Randvere külla ning seda toetab ka kehtiv detailplaneering, valla omandis oleva osaühingu maaomand ja lisaks ka 2005 aastal arhitektuuri konkursil väljavalitud projekt. Oma seisukohad ja vastuväited Karulaugu tee 5 ehitisele on esitanud ka aleviku- ja külavanemad. Arengukava muutmist Viimsi vallavolikogus pole aga algatatud. Kaebaja leiab, et klindiastangule ehitamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ja rajatav ehitis ning sellega seotud eeldatav negatiivne keskkonnamõju avaldub Viimsi valla territooriumil. Keskkonnamõju võib seisneda nii vahetus kui kaudses, nii koheselt kui ka hiljem avalduvas mõjus vallas elavate inimeste tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 4 ja 5 eesmärgiks on tagada keskkonna võimalikult ulatuslik kaitse. Kaebaja märgib, et Karulaugu tee 5 on nimetatud kaitse alla võtmise piirkonnaga hõlmatud. Otsust nr 23 ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Viimsi vald ei ole Karulaugu tee 5 kinnistule ehitustegevuse kavandamisel lähtunud selle looduskaitselistest aspektidest ega läbi viinud keskkonna alaseid analüüse ega uuringuid. Kaebaja viitab, et akadeemik J. M. poolt Viimsi vallale 14.02.2008.a saadetud kirjast nähtub, et on olemas Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eeskirja projekt ja Lubja mäe panga maastikukaitseala moodustamise eelduseks on selle geoloogiline unikaalsus ja eeldatav ohustatus ehitustegevusega. Nimetatud kirjas toodule ei ole vald reageerinud ega sellele tähelepanu pööranud, kuigi kirjas tuntakse tõsist muret eluterve elukeskkonna ja miljöö säilitamise üle. Kaebaja hinnangul on otsus nr 7 vasturääkiv. Märgitud on, et korraldatakse riigihange kinnistule lasteaed-algkooli ehitamiseks, samas on juba otsustatud, et hoone püstitab üürileandja, ehk siis OÜ Maavõlur, kelle ainuosanik on AS Merko Ehitus. Sisuliselt riigihanget sellise regulatsiooni kohaselt läbi ei viida ja juba kaevatava otsusega on selgunud nn "riigihanke konkursi võitja". Ainuüksi sellise menetlusnormi rikkumine on viinud ebaõige otsuse vastuvõtmiseni valla poolt. Üle 42 000 000 krooni maksva ehitise püstitamine nn "näiliku riigihanke" korras on ilmselgelt vastuolus vallaelanike seaduslike huvidega ja halduse seaduslikkuse põhimõttega. Kaebaja palub kohtul rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus, kuna Kaebaja leiab, et ehituse alustamine looduslikult unikaalses klindiastangu piirkonnas mõjutab negatiivselt keskkonda, millel omakorda on mõju inimeste elukvaliteedile tervikuna. Kindlaks ei ole tehtud millised on mõjutused joogiveele ja muudele elutingimustele selles valla piirkonnas. Kaebaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise puhul tekib oht, et kaebuse rahuldamine muutuks võimatuks või oleks oluliselt raskendatud. Ehitustegevuse elluviimisel sellisel kujul ilmselgelt kahjulikud mõjutused eksisteerivad. Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2007.a. otsusele haldusasjas nr i 3-07-102, milles kohus leidis, et HKMS § 12 2 lg 2 kohaselt tuleb küll esialgse õiguskaitse määruse lahendamisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi, kui need on ülekaalukad, aga kui avalik huvi seisneb vajaduses arendada piirkonna kasutamist, siis on avalikuks huviks ka seaduslikkuse tagamine ja piirkonna elanike huvide kaitse. Ringkonnakohus on märkinud, et avalik huvi näiteks ehitusloa koheseks täitmiseks ja kolmanda isiku huvi tema tehtud kulutustega seoses ei ole ülekaalukad võrreldes kaebuse esitaja huvide esialgse õiguskaitse kohaldamise ja seaduslikkuse tagamise huviga. Piirkonnas ehitustegevuse alustamine ja vallale ebamõistliku kulutuste ja rahaliste kohustuste võtmine on ilmselgelt vastuolus vallaelanike huvidega. PS § 154 kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada oma territooriumil elavata isikute tõhus kaitse. Kaebaja leiab, et kaebus ei ole perspektiivitu ning vald ja otsuses nimetatud kinnistu faktiline omanik suurettevõte AS Merko Ehitus olid teadlikud, et Karulaugu tee 5 kinnistule ehitamine mitmekümnete miljonite kroonide eest on suur vastuseis valla elanike poolt ja erialaspetsialistide ning puuduvad üldisemad arengusuunad ja analüüsid keskkonnamõjule piirkonnas. 2
5. 19.03.08.a. saabus kaebaja täpsustus ja MTÜ põhikiri ning Registrite ja Infosüsteemi Keskuse väljatrükk juhatuse liikmete andmetega. MTÜ põhikirjast ei nähtu regulatsiooni kohtusse pöördumise korral. Juhatuse liikmete esindusõigusi ei ole piiratud. Kaebusele allakirjutanud T.T. on juhatuse liige.
6. Täiendavalt selgitatakse, et 12.02.08.a. vallavolikogu otsus on haldusakt, millega otsustati teostada ost-müük või üür, samuti riigihange, mille osas on juba tehtud otsustus, kes on hankekonkursi võitja; otsustatud on ka isik, kes ehitab alg-kool lasteaia. Selle ehitab kinnistu omanik. Otsuse pealkiri on vastuolus haldusakti sisuga ja olemusega. Otsuse ebaselgus ja vastuolulisus on üheks põhjuseks, mis veelgi kinnitab selle õigusvastasust. KOHTU SEISUKOHT
7. Riigikohus on 21.12.2001.a määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004.a määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 121 lõikes 1 sisalduva üldnormi kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisti. Vastavalt HKMS §-le 121 lõikele 2 võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Peatamise aluseks on vaidlustatud haldusakti täitmisest tulenevad pöördumatud tagajärjed kaebajale. Tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et kaebajale kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi.
8. Halduskohtusse pöördumise õigus on isikul, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid. Märgitud põhimõtted tulenevad HKMS §-ist 7, mille kohaselt HKMS § 7 lg 1 annab õiguse pöörduda kaebusega halduskohtusse isikule, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud (näiteks 20.12.2001 lahendis nr 33-1-15-01), et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Erandlik ehk seadusest tulenev kaebeõigus on sätestatud HKMS § 7 lg 3, mille kohaselt isikute ühendusele antakse seadusega sätestatud juhtudel õiguse pöörduda kohtusse oma liikmete või muude isikute huvides. 3 HKMS § 7 lg 3 viitab erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele. Riigikohus on 10.04.2001 aasta lahendis nr. 3-3-1-16-01 selgitanud, et vastavast seadusest peab selgelt ilmnema seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete või muude isikute huvides kohtusse pöörduda.
9. Käesoleva kaebuse on esitanud MTÜ (Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ), kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on tulenevalt PK p-ist 1.2 arendada Haabneeme-Miiduranna elukeskkonda, parandada elukeskkonna kvaliteeti. Põhikirjaliseks tegevuseks on samuti säästva ja ruumilise arengu kujundamine, ruumilises planeeringutegevuses osalemine, arendavate ürituste korraldamine, loodushoiu ja heakorra põhimõtete realiseerimine, eesmärkide saavutamiseks vajaliku teabe levitamine ja selleks vahendite soetamine. Kaebaja on märkinud, et MTÜ on keskkonnaorganisatsioon ja et temale laienevad Århusi konventsiooni sätted. Looduskeskkonna, kui menetluse osalise esindamise õigus keskkonnaorganisatsioonide poolt, on sätestatud nimetatud konventsiooni artiklis 9 lõikes 2, mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide puhul avalikes huvides kohtusse pöördumisel, et nende õigusi on rikutud. Kaebaja leiab, et ta vastab märgitud konventsiooni tingimustele ja tal on põhjendatud huvi Viimsi Vallavolikogu otsuse nr 7 vaidlustamiseks halduskohtus (viide Riigikohtu seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-81-03).
10. Kohus, uurinud esitatud materjale ja seisukohti, leiab, et kaebuse esitajal ei ole antud juhtumi asjaoludel ning kehtiva HKMS alusel õigust kohtusse pöörduda. Århusi konventsiooni eesmärk on reguleerida keskkonnainfo tagamisega ja keskkonnaotsustes osalemisega seotud küsimusi. Konventsioon mõtestab keskkonda lahti üksnes kitsamatest looduslikest keskkonnaaspektidest lähtuvalt (vesi, õhk, pinnas, maa, bioloogiline mitmekesisus jne.). Konventsiooni mõjuala ei ulatu nendele ehitusotsustele linnaruumis, millel puudub oluline keskkonnamõju. Kaebaja viitas Riigikohtu lahendile, milles kohus on käsitlenud Århusi konventsioonist tulenevat kaebeõigust (29.01.2004 otsus nr 3-3-1-81-03). Vastavalt Riigikohtu seisukohale on konventsioonist tuleneva kaebeõiguse olemasoluks vajalik, et vaidlustatud on Konventsioonis nimetatud otsust, tegevust või tegevusetust. Lisaks peab otsus olema siseriikliku õiguse kohaselt vaidlustatav. Konventsiooni artiklid 6, 7 ja 8 nimetavaid otsuseid, mida saab vaidlustada konventsionist lähtudes. Seega on oluline jälgida ka seda, missugust haldusakti või tegevust vaidlustatakse.
11. Käesolevalt on vaidluse all Viimsi Vallavolikogu otsus nr 7, mille eesmärki oli kohtul raske kindlaks määrata. Viimsi Vallavolikogult 19.03.08.a. saadud selgituse kohaselt on tegemist otsusega osta kinnistu ja kui läbirääkimistel ei saavutada kinnistu ostmiseks kokkulepet, siis sõlmida kinnistu üürileping otsuses toodud tingimustel. Vallavanem sai sellega volituse lepingute sõlmimiseks. Riigihanke parim pakkuja ei ole selle otsusega kindlaks määratud. Hoone üürileandja on kohustatud hoone ehitamiseks läbi viima riigihanke tulenevalt RHS § 4 lg 3 p 3 ja § 11 lg
12. Kaebaja leidis, et tegemist on õigusvastase ja menetlusnorme rikkudes vastuvõetud haldusaktiga, seejuures on haldusakt vastuoluline, kuna selle sisu ja pealkiri on vastuolus. Kaebaja märgib, et detailplaneering märgitud kinnistule algkool-lasteaia ehitamiseks algatati otsusega nr 8 12.02.08.a. Seega nähtub, et vallavolikogu otsustas eraldi haldusaktiga algatada detailplaneerimise, kuid seda haldusakti kaebaja ei ole vaidlustanud. 4 Veel märgib kaebaja, et vald võttis endale pikaajalised kohustused, kuid seda ei kajasta Viimsi valla arengukava, kuna arengukava kohaselt tuleb ehitada algkool hoopiski Randvere külla. Kaebaja leiab, et klindiastangule ehitamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ja rajatav ehitis ning sellega seotud eeldatav negatiivne keskkonnamõju avaldub Viimsi valla territooriumil. Keskkonnamõju võib seisneda nii vahetus kui kaudses, nii koheselt kui ka hiljem avalduvas mõjus vallas elavate inimeste tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Kaebaja viitab, et Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 4 ja 5 eesmärgiks on tagada keskkonna võimalikult ulatuslik kaitse. Karulaugu tee 5 on nimetatud kaitse alla võtmise piirkonnaga hõlmatud. Otsust nr 23 ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Viimsi vald ei ole Karulaugu tee 5 kinnistule ehitustegevuse kavandamisel lähtunud selle looduskaitselistest aspektidest ega läbi viinud keskkonna alaseid analüüse ega uuringuid. Kaebaja hinnangul on otsus nr 7 vasturääkiv. Märgitud on, et korraldatakse riigihange kinnistule lasteaed-algkooli ehitamiseks, samas on juba otsustatud, et hoone püstitab üürileandja, ehk siis OÜ Maavõlur, kelle ainuosanik on AS Merko Ehitus. Sisuliselt riigihanget sellise regulatsiooni kohaselt läbi ei viida ja juba kaevatava otsusega on selgunud nn "riigihanke konkursi võitja". Ainuüksi sellise menetlusnormi rikkumine on viinud ebaõige otsuse vastuvõtmiseni valla poolt. Üle 42 000 000 krooni maksva ehitise püstitamine nn "näiliku riigihanke" korras on ilmselgelt vastuolus vallaelanike seaduslike huvidega ja halduse seaduslikkuse põhimõttega. Kohus leiab, et antud juhul ei ole otsuse näol tegemist ei konventsiooni lisas I nimetatud tegevuse ega muu olulise keskkonnamõjuga tegevuse lubamisega (artikkel 6), keskkonnaga seotud kava, programmi ega poliitikaga (artikkel 7) ega keskkonda oluliselt mõjutada võiva üldaktiga (artikkel 8). Kaebaja märkus, et üle 42 000 000 kr maksva objekti ostmine on ilmses vastuolus vallaelanike seaduslike huvidega, kuid kohus leiab, et kaebaja ei ole pöördunud kohtusse nende isikute õiguste kaitseks ning ta ei saa ka esitada nn populaarkaebust. Kaebaja märgib, et keskkonnamõjud saabuvad, kuna kinnistu ehitustegevus tingib selle. Kaebuses märgitakse korduvalt ehitusega alustamist ja viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile osundav samuti, et kaebaja arvates on haldusaktiga otsustatud siduvalt ära ehitamine, ehitusloa väljastamine, vastupidiselt ei oleks kaebaja teinud vastavat viidet. Kohus järeldab, et kaebaja ekslikult leiab, et selle haldusaktiga otsustati ehitamine, ehitusloa väljastamine, detailplaneerimine, so tegevused, mis võivad mõjutada keskkonna ja säästva ning ruumilise arengu küsimusi, loodushoiu põhimõtteid. Vaidlusalune haldusaktiga ei ole aga otsustatud ehitusloa väljastamist, kohest ja vahetut ehitamist ja detailplaneerimise küsimusi. Samuti ei ole algatatud riigihanget, mille küsimused oleks seotud MTÜ põhikirjalise tegevusega.
13. HKMS § 11 lg 3.1 p 5 sätestab, et kohus tagastab kaebuse selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus leiab, et kaebajal ei ole kaebeõigust kui Konventsiooni artiklis 2