3-07-427/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-427 Haldusasi ACB Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
3. novembri
4. a maksuotsuse nr 12-5/784 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – ACB Group OÜ; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
5. oktoobril
6. a, Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
7. Jätta ACB Group OÜ kaebus rahuldamata.
8. Jätta menetluskulud ACB Group OÜ kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
9. novembril
10. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
12. novembri
13. a maksuotsusega nr 125/784 kohustati ACB Group OÜ-d tasuma perioodi
14. aasta veebruar-november eest käibemaksu summas 161 672 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 248 556 krooni. Maksuotsus tehti muutva tingimusega, millega võimaldati esitada täiendavaid tõendeid 45 päeva jooksul. Maksu- ja Tolliameti
15. jaanuari
16. a vaideotsusega jäeti ACB Group OÜ vaie rahuldamata.
17. Maksu- ja vaideotsustes tuvastati, et ACB Group OÜ pangakontolt on ajavahemikus
18. aasta veebruar-november võetud välja sularahas 589 475 krooni, kasiinodele on tasutud 91 000 krooni ning juhatuse liikme B. E. abikaasa A. E. laenulepingu eest on tasutud Sampo Pangale 106 618 krooni. Kuna maksuhaldurile ei esitatud sularaha kohta kassakonto väljavõtet ning ei tõendatud summade seotust ettevõtlusega ning kasiinodele maksete tegemine ja eraisiku laenu tagasimaksmine ei saanud olla seotud maksukohustuslase äritegevusega, loeti nimetatud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt määrati TuluMS § 51 alusel tasumisele tulumaks. Maksumenetluse käigus kaebaja poolt esitatud krediidilepingu kohta (väidetavalt sõlmitud ACB Group OÜ ja A. E. vahel
19. veebruaril
20. a 1 miljoni krooni suuruse krediidi andmiseks intressiga 4% aastas ja tagasimaksetähtajaga
21. jaanuar
22. a) leidis maksuhaldur, et see on koostatud tagantjärele, B. E. allkiri sellel lepingul on võltsitud ning väidetavat krediidisuhet tegelikkuses ei eksisteerinud. Ekspertiisiaktiga on tõendatud lepingu fiktiivsus, mistõttu puudub vajadus analüüsida selle sisu. Käibemaks määrati seetõttu, et ACB Group OÜ ei esitanud raamatupidamise käibemaksuarvestust ja täiendavaid tõendeid kaupade soetamise kohta, mistõttu ei ole tõendatud
23. aasta veebruari kuni detsembri käibemaksudeklaratsioonides kajastatud andmed sisendkäibemaksu kohta summas 161 672 krooni. ACB Group OÜ esindajad E. E. ja A. E. ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, jättes esitamata maksuhalduri poolt korduvalt nõutud teabe ja tõendid.
24. ACB Group OÜ palub Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
25. novembri
26. a maksuotsuse nr 12-5/
27. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
28. Maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja seisukohta, et pangakontolt väljavõetud summad on oma majandusliku sisu poolest krediit A. E.le. Vaidlustatud maksuotsuses on meelevaldselt järeldatud, et kaebaja ei olnud võimeline krediteerima A. E.d. Krediidi andmist tõendab muuhulgas
29. veebruaril
30. a sõlmitud krediidileping. Selle tõendi asjakohatuks lugemisel pidanuks küsima täiendavaid tõendeid või andma võimaluse tõendite esitamiseks. Krediidisuhte puudumist põhjendatakse meelevaldselt asjaoluga, et allkiri on võltsitud. Krediidisuhe on olemas, pooled tunnustavad lepingust tulenevaid kohustusi. Maksuhaldur ei ole hinnanud lepingu majanduslikku sisu. Vormistuslikud aspektid ei oma määravat tähtsust. Isegi kui maksuhaldur krediidilepingut ei tunnista, on poolte vahel vaieldamatult võlasuhe ning äriühingust krediidina välja läinud summad tagastab A. E. tähtajaks.
31. Sisendkäibemaksu tõendamiseks on kaebaja andmetel kõik dokumendid olemas, samuti omandatud vara. Isegi kui selle kohta tõendid puuduvad, peaks maksuhaldur näitama, millised konkreetsed tõendid tuleks esitada.
32. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebuse rahuldamata ning jääb maksu- ja vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
33. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
34. novembri
35. a maksuotsus nr 12-5/784 tugineb ettevõtlusega mitteseotud kuludelt määratud tulumaksu osas asjakohasele õiguslikule alusele (TuluMS § 51 lg 1 ning lg 2 p 3 ja 5) ning on faktiliselt ja õiguslikult nõuetekohaselt motiveeritud (MKS § 95 lg 1 ja 2). Olukorras, kus äriühingu kontolt on võetud dokumenteerimatult sularaha ning tehtud on väljamakseid kasiinos ja juhatuse liikme abikaasa eluasemelaenukulude katteks ning kus juhatuse liikme seletuste kohaselt on äriühingu pangakaart olnud „usalduse põhimõttel“ abikaasa kasutuses ning juhatuse liikmel puudub täielik ülevaade pangakaardiga tehtud tehingutest, on põhjendatud alus arvata, et tehtud väljamaksed olid äriühingu ettevõtluse asemel tehtud äriühingu arvel oma isiklike kulutuste katmiseks. Maksuotsuses tuvastatud asjaoludest ei nähtunud, et kulud olid tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või olid vajalikud või kohased sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning et kulu seos ettevõtlusega oleks olnud selgelt põhjendatud (TuluMS § 32 lg 2). Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. 2
36. ACB Group OÜ on maksu- ja kohtumenetluse käigus küll väitnud, et A. E.le tehti väljamakseid krediidilepingu alusel, kuid need väited on jäänud paljasõnaliseks vaatamata sellele, et maksuhaldur ja kohus on andnud piisavalt võimalusi asjakohaste tõendite esitamiseks. Vaides ja kohtukaebuses esitatud juristide väited ei ole tõendid.
37. Vaidemenetluse käigus esitatud lepingudokumendil, mis väidetavalt kinnitab ACB Group OÜ ja A. E. vahelist krediidisuhet, on Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna ekspert andnud vande all eksperdiarvamuse (tlk 104-106), mille kohaselt on B. E. allkiri võltsitud. Selles eksperdiarvamuses tuvastatu kummutamiseks ei ole ACB Group OÜ esitanud ühtegi omapoolset tõendit. Alles kohtuistungil, pärast lõplike taotluste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist, asus kaebaja esindaja väitma, et eksperdil ei olnud piisavalt uurimismaterjali ning lisaks on ekspert ise leidnud, et uuritav allkiri ja võrdluseks esitatud allkiri on ühesuguse ülesehitusega. Kohtule jääb selgusetuks, mis põhjustel peab kaebaja ebapiisavaks võrdlusmaterjaliks
38. jaanuaril
39. a koostatud maksukohustuslase suuliste selgituste protokolli kolmel leheküljel (tlk 77-79) olevat nelja B. E. allkirjanäidist ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
40. jaanuari
41. a korraldusel nr 122.1/1272 (tlk 107-108) olevat ühte B. E. allkirjanäidist. Keskendudes ekspertiisiaktis sisalduvale lausele, mille kohaselt uuritav allkiri järgib B. E. allkirja üldist ülesehitust (mis on arusaadav ka mitteasjatundjale), jätab kaebaja tähelepanuta, et uuritava allkirja võrdlemisel B. E. allkirjaproovidega ilmnesid lahkuminekud allkirja siirdes, suuruses, hajutatuses ning eritunnustes „B, E, r, l“ kirjutamise vormis, mis oli aluseks eksperdi arvamusele, et uuritav allkiri ei ole kirjutatud B. E. poolt. ACB Group OÜ pole ettenähtud korras taotlenud kordus- ega täiendekspertiisi läbiviimist ning tema hilinenud ja paljasõnalised väited ei anna alust kahelda erialateadmistele tugineva käekirjaeksperdi arvamuse õigsuses.
42. Asjaolu, et maksuvaidluses ilmselt keskset tähendust omav leping esitatakse maksuhaldurile alles vaidemenetluses, kusjuures varasema menetluse käigus pole sellele kordagi viidatud (ka juhatuse liikme poolt antud suulistes selgitustes mitte) ning lepingudokumendil on ühe lepingupoole allkiri võltsitud, tekitab põhjendatud kahtluse selle kohta, et dokument on koostatud tagantjärele jätmaks muljet krediidisuhte olemasolust ja selle väidetavatest tingimustest. Allkirja võltsimise põhjus ja eesmärk ei oma maksukohustuse tuvastamise aspektist otsustavat tähtsust. Samuti ei oma määravat tähendust see, et ACB Group OÜ, B. E. ja A. E. kui omavahel väga tihedasti seotud isikud võiksid krediiditingimused fikseerida teoreetiliselt mis tahes hetkel. Maksumaksjal on temaga seotud isikuga väidetavalt sõlmitud krediidilepingu olemasolu ja tingimuste tõendamisel kõrgendatud tõendamiskoormus. Samas pole ACB Group OÜ esitanud ühtegi tõendit ACB Group OÜ ja A. E. vahelise krediidisuhte olemasolu ja tegelike tingimuste kohta. Kaebuse esitaja väidete kohta, et „krediidisuhe on olemas, pooled tunnustavad lepingust tulenevaid kohustusi ja äriühingust krediidina välja läinud summad tagastab A. E. tähtajaks“ pole esitatud ühtegi seaduses ettenähtud ja lubatud tõendit. Tõendite esitamiseta ei saa maksuhaldur ega kohus olla veendunud, et tehtud väljamaksed, mille kohta puuduvad mistahes alusdokumendid, olid seotud ACB Group OÜ ettevõtlusega. Laenu (krediit on laenu üks alaliik) seotuseks ettevõtlusega tuleb tõendada mitmeid eeldusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-31-22-07), mida pole võimalik teha krediidisuhte tingimusi teadmata. Kohtu arvates ei oma lõppkokkuvõttes tähtsust, kas ACB Group OÜ oli põhimõtteliselt suuteline krediteerima teist isikut 1 miljoni krooni ulatuses või mitte, sest krediidilepingu olemasolu ja tehtud väljamaksete seotus äriühingu ettevõtlusega pole tõendatud, mistõttu puudub vajadus vastavasisuliste väidete käsitlemiseks.
43. Puudub alus maksuotsuse tühistamiseks ka käibemaksu puudutavas osas. Väide, et maksuhaldur ei ole näidanud, milliseid tõendeid peaks esitama sisendkäibemaksu tõendamiseks, on ebaõige. Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on korduvalt teinud korraldusi teabe ja dokumentide esitamiseks ning viidanud, et esitada tuleb kaupade/teenuste ostu- ja müügiarved, pangakonto väljavõtted, lepingud, käibemaksukonto väljavõtted. ACB Group OÜ ei ole esitanud raamatupidamise käibemak- 3 suarvestust. Maksuhaldur on põhjendanud oma kahtlusi OÜ-lt Eesti Tõstetehnika masinate soetamise kohta, viidates, et sularahaarvetest ja B. E. suulistest selgitustest ei piisa. Vastuolus MKS § 150 lõikega 1 pole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid masinate soetamise kohta. Pelgalt väitest, et „OÜ ACB Group andmetel on kõik dokumendid olemas ja omandatud tehnika samuti“, ei piisa tõendamiskohustuse täitmiseks ja seda on kaebajale ka korduvalt selgitatud. Ebaõige on väide, et maksuhaldur on põhjendanud oma seisukohta ainult sellega, et väidetavalt OÜ-lt Eesti Tõstetehnika soetatud masinaid pole kantud ARK-i andmebaasi. ARK-i andmebaasis registreeringute puudumisele viitas maksuhaldur selleks, et tõendada enda poolt uurimisprintsiibist tulenenud kohustuste täitmist.
44. Kaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud (
45. märtsil
46. a tasutud riigilõiv 5000 krooni, tlk 67) tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel jätta kaebuse esitaja enda kanda. Villem Lapimaa 4