Obsah (4)

§ 90§ 15§ 6§ 31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-724 Haldusasi R. V.´u kaebus Tallinna Vangl

) § 66 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve kohaldada viisil, mis tagab käesoleva seaduse ning vangla sisekorraeeskirjade järgimise ning üldise julgeoleku vanglas.

§ 90lg-st 1 ja §-st 103 tulenevalt kohaldatakse nimetatud sätet ka vahistatutele.

Seega on vanglal kohustus tagada kõik tingimused selleks, et järelevalve korraldus oleks võimalikult efektiivne. Järelevalvetoimingud on välja toodud justiitsministri 01.04.2003.a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" §-s 4.

§ 15

lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Tuginedes

§ 90lg-le 1 kehtib nimetatud loetelu ka vahistatute suhtes.

Keelatud esemete loetelu kehtestatakse

§ 15lg-st 3 tulenevalt justiitsministri määrusega.

Seda on tehtud justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 VSKE, mille §-is 641 on nimetatud loetelu välja toodud. Lisaks on

§ 15

lg-s 4 antud vanglale volitus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid mis vastavad sama paragrahvi lg 2 toodud tingimustele. Antud juhul keeldus Tallinna Vangla kaebajale kambrisse väljastamast juukselõikusmasinat, pikendusjuhet, toaantenni ning spordi-turukotte. VSKE § 641 p 1 kohaselt on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Juukselõikusmasina hooletul või oskamatul käsitamisel on sellega võimalik Tallinna Vangla hinnangul tekitada vigastusi. Samas on kinni peetavatele isikutele vangla poolt tagatud juuksuriteenus. Seega ei ole juukselõikusmasina hoidmine kambris vajalik. 3 VSKE § 641 p 1 kohaselt kuulub vanglas keelatud esemete hulka nöör kui ese, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Ka pikendusjuhe on olemuselt nööritaoline ese, mida saab kasutada samadel eesmärkidel kui nöörigi, näiteks ohustada sellega teisi isikuid. Kaebaja väide selle kohta, et pikendusjuhtme kasutamine oleks mugav, kuna sellisel juhul saaks kasutada korraga rohkem elektriseadmeid, kui on võimalik kambris statsionaarselt asuvate pistikupesade puhul, ei ole Tallinna Vangla hinnangul arvestatav. Erinevate elektriseadmete üheaegne kasutamine võib olla küll mugavam, kuid antud juhul kaalub kaebaja isikliku mugavuse üles vajadus tagada teiste isikute julgeolek. Tallinna Vanglas on igasse kambrisse paigaldatud televisioonikaabel, mille abil on võimalik jälgida televisioonisaateid. Seega ei ole toaantenni kasutamine vajalik. Üleliigsed esemed kambris takistavad järelevalvetoimingute teostamist, näiteks raskendavad läbiotsimise läbiviimist, kambri visuaalset jälgitavust. Spordi/turukott on olemuselt ese, millel on reeglina erinevad taskud, samuti äravõetav põhi, õmblused jne, seega on sellesse võimalik peita erinevaid keelatud esemeid. Koti ja selles olevate asjade läbiotsimine on keerukas ning ajamahukas tegevus ning seetõttu on takistatud kiire ning operatiivne läbiotsimistegevus. Läbiotsimist on oluliselt lihtsam ja efektiivsem teostada olukorras, kus kinni peetava isiku kambris olevad esemed on visuaalselt kohe nähtavad, näiteks kapis, mitte aga pakituna kotis. Samuti peab järelevalve tagamiseks olema kamber visuaalselt jälgitav. Põrandal, kappidel, vooditel või voodite all asuvad kotid takistavad oluliselt kambri sisemuse visuaalset jälgitavust, see aga omakorda takistab tõhusat järelevalvetegevust. Lähtudes eeltoodud põhjendustest leiab Tallinna Vangla, et kott saab takistades efektiivset järelevalve teostamist seada seeläbi ohtu vangla julgeoleku. Sel põhjusel ei lubanud Tallinna Vangla tuginedes

§ 15lg-le 4 R.

V.ule kambrisse spordi/turukotti. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 106 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sellest lähtuvalt on asjade laost kambrisse toomine toiming HMS § 106 mõttes. HMS § 43 lg 4 kohaselt lõpeb toimingu menetlus põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Kui haldusorgan otsustab isiku poolt taotletud toimingu sooritamata jätta, tuleb see samuti üldjuhul toiminguks lugeda. HMS ei näe ette, et toimingu sooritamata jätmise korral tuleks vormistada haldusakt. Seega võib toimingu sooritamisest keeldumise teha teatavaks vormivabalt. Tallinna Vangla praktika kohaselt tehakse otsustus teatavaks suuliselt. Reeglina teatab sellest inspektor-kontaktisik ning juhul, kui kinni peetav isik soovib, selgitatakse talle suuliselt ka toimingu sooritamata jätmise põhjuseid. Kui kinni peetav isik soovib saada kirjalikke põhjendusi, tuleb tal käituda vastavalt HMS § 108 lg-le 2 ning esitada viivitamatult kirjalik nõue toimingu põhjenduste saamise kohta. Tallinna Vangla on seisukohal, et toiming - R. V.ule kambrisse juukselõikusmasina, pikendusjuhtme, toaantenni ning spordi/turukoti mittelubamine- oli õiguspärane. Kohtuistungil vastustaja asus seisukohale, et vangla keeldumine oli õiguspärane. Tõele ei vasta kaebaja arusaam, et asja otsustamine on justkui veel pooleli, kuna keeldumise edastas ametnik V.Jefimenko, taotlusel on kinnitused. Oma kaalutlused on kinnitanud direktor ka vastuse koostamise ja nende esitamisega kohtule ning selle allkirjastamisega. Direktor ei ole oma seisukohti muutnud. Juuksuriteenus on piisav ning kaebaja peaks pöörduma arsti poole seotult kõõma tekkimisega. Juukselõikusmasin on kinnipeetava käes ohtlik ja direktor ei luba seda kaebajale. Turukotid on mahult suured ning kui see asju täis toppida, siis varjab see vaatevälja, samuti raskendab läbiotsimist, kuivõrd kappi ladustatud asjad võimaldavad efektiivsema kontrollimise. 4 Sarnaseid kotte uurides märgib esindaja, et neisse liigub samamoodi halb lõhn, kuna lukuni jääb piisavalt avatud pinda, et lõhn liiguks asjadeni, riidematerjal ei takista õhu juurdepääsu. Pikendusjuhe on ohtlik, kuna sellega saab tekitada vigastusi. Samas ei olegi võimalik, et vanglas kasutatakse üheaegselt mitut seadet korraga, kuna elektriseadmete võimsus ei taga süsteemi ohutut ekspluateerimist ning vangla rajamisel ei ole arvestatud, et iga pistikupesa saab koormatud mitme seadmega, sh pikendusjuhtme kaudu. Kaebajale ei ole ülemääraselt koormav kasutada asju kordamööda. Üleliigsete asjade olemasolu kambris ning kõigi mugavuste järgimine ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole siiski koduga; kinnipidamisasutuses järgitakse kõigi huvisid ja mugavusi võimaldatakse tehniliste võimaluste piires. Direktor ei tee ühelegi kinnipeetavale ebavõrdselt eelistusi ning arvestab Tallinna Vangla võimalustega, ta ei saa seada R. V.u huve esikohale, kui võimalused seda ei luba. TV jälgimine on aga tagatud piisaval määral, kuna Tallinna Vanglas on paigaldatud selleks vajalikud seadmed. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. R. V. esitas taotluse isiklike asjade saamiseks laost kambrisse 14.02.07.a. ja selle taotluse lahendamine on viidud lõpule. Kinnipeetava kirjutab vanglale taotluse ja taotlusele on märgitud ära, missuguses ulatuses see rahuldati. Kohtuasja toimikusse esitatud taotluselt nähtub, et selle kinnitas 15.02.07.a. vangistusosakonna peaspetsialist T.Soodla, taotlusega on tutvunud direktori asetäitja A.Kurg (tlk 3). Vastuse koostas kohtule ametnik T.Voodla, kuid kinnitas ja allkirjastas seisukohtade õigsuse direktor E.Osolainen. Kohus ei nõustu eeltoodu tõttu kaebajaga, et taotlus on juhtkonna poolt jäetud lahenduseta ning kaebajale ei ole teada, miks tehti keeldumine. R. V. ei ole mitte esmakordselt palunud laost väljastada asju ning ilmselgelt on tuttav ka vanglas kehtiva asjaajamise ja kodukorraga, vastupidiselt ei oleks ta esitanud taotlust ettenähtud blanketile vormistatult ja seda ei oleks saadud ka lahendada. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et asja kambrisse toomine on toiming ning selle lahendamisel taotluse blanketile tehakse minimaalsed märked ja selgitus antakse suuliselt ning juhul, kui kinnipeetav soovib kirjalikku otsustust ja põhjendust, siis teatab ta sellest asja otsustavale isikule, mil rakendub HMS § 108 lg
2. Kaebaja antud juhul pöördus kohtusse, kuid kirjaliku toimingu põhjendamise nõuet eelnevalt ei esitanud. Haldusakti välja ei antud, seega haldusakti motiveerimise nõuete puudustele viitamine ei ole asjakohane.
3. Kui haldusorganile on seadusega antud volitus kaalutlusõiguse kasutamiseks (HMS § 4 lg 1), siis peab haldusorgan seda kasutama teadlikult. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist kaalutlusveaga, mille nimetas ära kaebaja, so kaalutlusõiguse kasutamata jätmisega. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine tähendab tavaliselt, et haldusorgan kas tõlgendab seadust valesti, rakendab õigusvastast eeskirja või õigusnormi, kohaldab väära halduspraktikat või praktikat, millega ta ei ole seotud ning kui ta tulemusena järeldab, et tal puudub õigus kasutada kaalutlusõigust. Samuti on tegemist selle veaga, kui haldusorgan ekslikult leiab, et tal puudub võimalus teostada kaalutlust või kui on tegemist suunatud kaalutlusõigusega ning sellest võib kõrvale kalduda üksnes erandjuhtumil. 5
4. Kohus leiab, et vastustaja ei ole läinud vastuollu kohaldatava seaduse mõtte ja eesmärgiga ehk haldus ei ole antud juhul otsuse vastuvõtmisel lähtunud kaalutlustest, mis oleks vastuolus seaduse eesmärgiga. Samas on eesmärkide kollisiooni korral vajalik eristada eri eesmärkide taga seisvaid huvisid, neid kaaluda ja võrrelda. Põhiseaduslike väärtuste järgimata jätmisel saaksime väita, et otsustaja ei järginud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et haldusorgan peab kaalutlusotsuse vastuvõtmisel võrdselt kohtlema kõiki asjaosalisi ning eristamine on võimalik siis, kui selleks on mõistlik põhjus. Proportsionaalsuse põhimõte kohaldub ka siis, kui on tegemist kaalutlusotsuse vastuvõtmisega ja hinnata tuleb valitava õigusliku tagajärje sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Vastustaja leiab, et ta järgis neid printsiipe ning Tallinna Vangla halduspraktikat ega ole käitunud lubamatult kaebaja suhtes, kuna lahendas taotluse ja lähtus vangistusseadust reguleerivatest normidest, seejuures ei ole ta samaaegselt lahendanud erinevalt mitut ühesugust juhtumit, mis võiks viia kaebajat järelduseni, et tema suhtes talitati ebaõiglaselt ning teistest kinnipeetavatest erinevalt. Kohus nõustub vastustajaga seisukohtadega. Asjaolu, et teistes vanglates lubatakse kasutada spordivõi turukotte ja Tallinna Vanglas seda ei lubata, ei toonud kaasa R. V.u seadusega tagatud õiguste rikkumist. Kohus leiab, et erinevates vanglates on Vangistusseaduse eesmärkide saavutamiseks olukorrad mõnevõrra erinevad ning erinevad on ka ressursid, millega tuleb toime tulla, et täita seaduse eesmärke. Vanglate võimalused korra ja julgeoleku tagamiseks ei ole ühesugused. Juhul, kui vanglate direktoritel puuduks õigus hinnata haldussuutlikkust konkreetses vanglas toime tulla ühe või teise eesmärgi saavutamiseks, oleks võimatu saavutada vanglatel neid eesmärke, milleks nad on kohustatud tulenevalt Vangistusseadusest. Kui Tallinna Vanglas on halduse siseselt praktika ja sisekord, mille kohaselt kinnipeetavad on asjade paigutamisel varustatud kappidega ning liikumisel vangla siseselt kasutatakse suuri kilekotte, mis võimaldavad vedada kambrist kambrisse neis kottides kambris kasutusel olevaid asju korraga, siis tuleks seda korda järgida ja austada. Haldus võib oma praktikat muuta, kuid kuniks see kehtib, ei saa rikkuda kaebaja õigusi iseenesest fakt, et teistes vanglates on kujunenud välja teistsugune praktika. R. V. ei väida, et Tallinna vanglas on erinevatele kinnipeetavatele kohaldatud kehtivat korda erinevalt.
5. Kaebuses ei ole esile toodud ühtegi asjaolu, mis viitaks või kinnitaks, et kinnipeetavat koheldakse inimväärikust alandavalt. Kinnipidamisega kaasnevad vältimatult ebameeldivused, kuid selle tunde kogemine ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Vastustaja märgib õigesti, et kinnipeetavad on vanglas allutatud seadusest tulenevatele piirangutele või neile piirangutele, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel, korra tagamisel, vastavad vangistuse täideviimise eesmärkidele ega moonuta teiste õiguste ja vabaduste olemust, vastavad ühtlasi inimväärikuse põhimõttele. Vangistuse täideviimise eesmärgi sisustamiseks tuleb uurida

§ 6

lg 1, mis sätestab, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

§ 15

nimetab ära, kuidas teha vahet asjadel, mis tuleks vanglas keelata, et tagada julgeolek. Julgeolek peab olema tagatud mitte üksnes kaebaja huvides, vaid ka kaaskinnipeetavate ja vanglatöötajate ning vanglat külastavate isikute huvides. Vanglas, kus tehakse toiminguid, mis hõlmavad kõiki kinnipeetava eluga seotud valdkondi, on vajalik regulatsioonide olemasolu, mis ei pruugi kinnipeetavatele meeldida. Kui konkreetset piirangut kehtivas õiguses mingi konkreetse loendina ka ei leidu, ei tähenda see vältimatult, et nõude seadmisel ei saa lähtuda erinevatest seaduse sätetest. See selgitab, miks kaebajale jääb mõistetamatuks mitme nõude olemasolu, ehkki ta ise ühe või teise loendi alla olukorda paigutada ei oska. Üldised sätted ja normid seavad raamistiku, millest peab oma tegevuses lähtuma 6 vangla ning seda juhtiv organ, sh direktor.

§ 6

lg 2 ei anna vangla direktorile volitust piirata neid õigusi, mis on juba piiratud seadusega ning mida ei saa laiendada direktor. Kohus nõustub kaebajaga selles, et

§ 15

lg 3 annab justiitsministrile volituse kehtestada keelatud asjade loetelu, hoiule võetavate asjade hoidmise korralduse. Kaebaja jätab aga tähelepanuta, et Tallinna vanglas ja vanglates üldse on kinnipeetavatel palju asju, vangla jaoks on raskendatud asjade ja tubade läbiotsimine, keelatud esemete leidmine, kui kinnipeetavad sooviksid hoida kambris kõiki asju, mis neil on kaasas vanglasse tulles või soetatud vangla vahendusel lubatud asjadena. Kõiki asju ei ole vajalik anda kambrisse, samas ei ole võimalik anda kambrisse neid asju, mis võivad ohustada teisi isikuid või kinnipeetavat ennast. Kui

§ 15

lg 2 märgib ära kinnipeetavale keelatud ained ja esemed ja lg 2 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega, siis lg 4 märgib, et vangla võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kaebaja esitas taotluse asjade saamiseks 14.02.07.a., so ajal, mil vangistusseadus kehtis juba muudetud kujul. Ülalmärgitud sätted viitavad, et vanglal on pädevus keelata täiendavalt asjade viimist kambrisse, kui tegemist on asjade või ainetega, mis vastavalt lg 2 ap-le 1 ohustavad inimese julgeolekut; ap-le 2 sobivad eriti vara kahjustamiseks või ap-le 3 võivad ohustada vangla julgeolekut.

1. R. V. märkis taotlusele soovi saada kambrisse spordi/turukotte 4 tk. Istungil kaebaja selgitas, et 2 neist on spordikotid ja 2 turukotid. Keeldumine kottide saamiseks kambrisse tehti kõigi kottide osas, kuna kottidesse asjade, sh riiete paigutamine, raskendab kambrite ja asjade jälgimist ja läbiotsimise efektiivsust. Samas nähtub, et asjade hoidmine on tagatud ning selleks on olemas kapid, kuhu saab asjad ladustada nii, et nad ei kahjustuks. Samas saab tarnsportida asju kilekottides, kui kinnipeetav ei soovi asju viia liikumisel kaasa ühe korraga. Spordikotid on reeglina mitmekordsete õmblustega, voltidega, taskutega, kahekordse põhjaga ning neisse on hõlbus peita ära keelatud asju ja aineid, sh tera-või torkeriistu vms. Seega on põhjendatud ning eesmärgipärane vältida kambritesse niisuguste asjade sattumine, kuivõrd leevendava meetmena kilekoti kasutamine ja kappides asjade hoidmine ei ole kuidagi inimväärikust alandav ning tagab ka asjade säilivuse. Kaebaja sooviks asenduskottidena turukottide lubamist kambrisse põhjusel, et need aitavad hoida asju koos ja säästavad asju halva lõhna eest, kuna ta suitsetab kambris. Kohus peab nõustuma direktori otsusega, mis keelab igasugused muud kotid ja asjade hoidmise viisid, kui seda näeb ette vangla kord. Asju ei saa hoida mistahes kottides, kuna asjad peavad asetsema ettenähtud kapis riiulitel ja nagis, et vajadusel saada efektiivsemalt ülevaade asjadest ning kontrollida asjade hulgast, kas kambris on keelatud asju ja aineid. Läbiotsimisel on efektiivsuse printsiibi järgimine eriti oluline. Kohus on eelnevalt märkinud, et kord kehtib kõigile ühteviisi ning asjaolu, et teistes vanglates võib olla teistsugune kord, ei muuda direktori vastavat otsustust õigusvastaseks. Kui direktor leiab, et Tallinna Vangla suudab tagada korra ja julgeoleku efektiivsemalt märgitud viisil, siis ei ole ta eksinud kehtiva õiguse vastu, kuna talitab seaduse kohaselt ja selles sätestatud eesmärke järgides.
2. Kaebajale keelduti väljastamast TV vaatamiseks toaantenni. Kohus leib, et ka märgitud keeldumine ei ole õigusvastane, kuna antenn võimaldab valmistada ohtlikke esemeid, samas risustab ta tarbetult kambrit asjaga, mis ei ole äraelamiseks vältimatult hädavajalik. Tallinna Vanglas on garanteeritud kinnipeetavatele, sh R. V.ule, mitme tele-kanalite jälgimine; kaebaja loetles need ja kohus siinkohal seda loetelu üle ei korda. Loetelu kinnitab, et uudiseid ja meelelahutussaateid saab kinnipeetav vaadata hulgaliselt, sh on eraldi võimalik jälgida spordiuudiseid. Enesearendamiseks on seega 7 TV näol piisavalt kanaleid ja tagatud on seejuures ka erineval ajal edastatavate uudiste kättesaadavus. Kaebaja põhjendas ETV teksti kanalite jälgimise vajadust sellega, et ta ei saa alati jälgida hommikusi uudiseid, kuna käib näiteks jalutamas ja et õhtuste uudiste ajal võib ta olla hõivatud muude tegevustega. Kohus siinkohal leiab, et uudiseid tuleb erinevatel aegadel ning oletades, et hommikune jalutuskäik langeb just nimelt hommikuste uudiste ajale, saab R. V. siiski hilisemate uudiste ajaks sättida muud tegevused nii, et samal päeval jõuavad temani kõik vajalikud uudised. Kui kaebaja saab ise oma tegevuste aega reguleerida, siis tuleb tal endal üle vaadata isikliku vaba aja kasutamise graafik. Ilmselt võiks R. V.u soovi toaantenni kasutamiseks põhjendada varjatud soov vaadata TV-d ka öisel ajal, kuivõrd kodukorraga kehtestatud öörahu ajal üldine TV saadete jälgimise kord seda ei võimalda. Kui kinnipeetavatele lubada tuppa teleriga ostmisel kaasas olnud antenn, siis tekib vältimatult oht ja võimalus rikkuda öörahu ehk vaadata saateid ka öörahu ajal. Sellest lähtudes on kohtule mõistetav, miks kaebaja võib mitte rahul olla sisseseatud korraga, kuid see rahulolematus ei annaks õigust nõuda antenni kasutust kambris. Kaebaja viidatud Tallinna HK lahend kehtib teistsuguse olukorra kohta. Antud juhul isegi siis, kui kaebaja oleks tõestanud teleri ja antenni soetamist komplekssena ja oma raha eest, jääks kohus seisukohale, et direktoril oli õigus piirata asjade kasutust nii, et antenn jäeti kaebaja isiklike asjade lattu. Kaebajale kuuluvat antenni ei ole hävitatud ja kui ta leiab, et tehtud kulutus seisab kasutult, võib ta asja saata vanglast välja tema poolt väljavalitud isikule. Omandit ei ole keegi hävitanud ning selle kasutamise õiguse piirang on lubatav, kuna piirang tuleneb seadusest. Kinnipeetava eraldatus muust maailmast muuhulgas ei tingigi elulist vajadust teada saada kõiki uudiseid ja seda koheselt, see vajadus võib olla seotud mõne konkreetse kutsetegevusega. Kinnipeetava jaoks ei muutu ühest või teisest uudisest kohene mitteteadasaamine sisuliselt midagi, kuivõrd kinnipeetav ei saa ise muuta elutegevust ja korraldust vanglas sõltuvalt uudiste sisust ja teadasaamise ajast vanglas. Seadusega ei olegi ette nähtud, et kinnipeetavale tagatakse kõikvõimalike telekanalite jälgimine ja seda igal ajal, mil ta seda soovib. Kinnipeetava õigus informatsioonile hõlmab mitte üksnes telekanalite kaudu info saamist. Vastavat infot saab ammutada ajalehtede ja raadio vahendusel ning kõigi vahendite kasutamise kogumis tagatakse info kättesaadavus, mis on ka seaduses äramärgitud õiguse sisuks.

§ 31

lg 1 kohaselt võimaldatakse jälgida raadio-ja televisioonisaateid ja lg 2 kohaselt vangla direktor või tema määratud isik annab selleks vastava loa. Kui kaebajale ei ole direktor keelanud sellise soodustuse kasutamist, siis tuleb tal leppida kehtivas kodukorras ja vangla poolt võimaldatud saadete jälgimise tingimustega. 7. Kohus nõustub vastustajaga, et pikendusjuhe on VSKE § 64.1 p 1 loetelust taandatav vanglas keelatud asjana äranimetatud traadi-sarnase asjana, mis üldjuhul peaks olema keelatud asi, kuid juhtmete kasutusele võtmine ei ole selliselt välditav. Mitmete lubatud asjade kasutamine ilma juhtme või pikendusjuhtmeta ei ole võimalik.

5.jaos äramärgitud olmetingimused ei märgi ära, et kambris võiks ja peaks olema pikendusjuhtmed; VSKE §-id 6, 7 ei nimeta ära kambri sisutuse osas pikendusjuhtmeid. VSKE § 7 lg 1.1 märgib ära, mida direktor võiks otsustada avavanglas, avavanglaosakonnas või uimastisõltuvusvabas osakonnas lubada kambri sisustusse, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebaja viibib kinnises vanglas ja kamber on varustatud hädavajalike esemetega, vastavalt saab kinnipeetav jälgida TV saateid ning keeta kannuga teed, kuna ehitustehniliselt on olemas seadmete ühendamiseks vajalikud pistikupesad. Vangla on pidanud ebamõistlikuks piiranguks keelata kõik seadmed, mille kasutamiseks on asjad komplekteeritud juhtmetega. Probleem tekkis pikendusjuhtmest, mida vangla kambrite 8 tehniliste tingimuste sätted ei hõlma. Kohus nõustub ka kaebaja seletusega, et iseenesest on võimalik tekitada isikutele vigastusi juhtmete, riietuse ja jalatsite küljes olevate nööridega ning isiklike lubatud riietusesemete abil. Samas märgib kohus, et vanglas püütakse seada sihid, mille kohaselt vangla riietuse kasutamisel välistatakse tarbetute nööride ja muu atribuutika kasutamine eesmärgil viia miinimumini ohud, mida saab vähendada. Kui üldse mingeid abinõusid tarvitusele mitte võtta, siis ei oleks mõeldav korra loomine ja säilitamine vanglas. Seega tuli vanglal lahendada küsimus lähtudes ka

§ 15

lg 4 ja kuna direktor leidis, et pikendusjuhtme kasutamine ohustab vangla julgeolekut, siis tuleb kohtul nõustuda selle järeldusega. Pikendusjuhet on hõlpsam kasutada teise isiku või enda vigastamiseks, kui teda kasutada kui nööri või traati, kuid antud juhul on arvestatud ka seda, et vangla julgeolekut ohustava tegurina saab lugeda ka olukorra tekkimist, mil mitmete pikendusjuhtmete kasutamisel võimendatakse üle elektrilahenduse tehnilised võimalused. Seega on õige järeldada, et vanglas võib tekkida probleeme ohutuse ja julgeoleku suhtes, kui üheaegselt kasutatakse paljusid elektriseadmeid ning tekib elektrikatkestusi ning seinakontakti ühendatakse mitme pistikupesaga pikendusjuhtmed, mida kinnipeetav võib võtta kasutusse nii, et ei suudeta igal ajal tagada juhtme kasutamise kontroll. R. V.u suhtes ei ole mõistlikku põhjust ja vajadust, et teha antud juhul erandit pikendusjuhtme kasutamiseks kaebaja poolt märgitud põhjustel. Kaebaja möönis, et ta lihtsalt ei viitsi pidevalt ümber paigutada telerit, et keeta vajalikku vett teekannuga ning et teises seinas olevat kontakti ta ei saa kasutada, kuna puudub riiul. Kohus leiab, et kaebaja ei ole sedavõrd hõivatud päeva kestel, et paigutada teler ümber, kui ta soovib keeta vett. Kohus leiab, et kinnipeetavale on tagatud võimalused keeta vett ja jälgida telerit ja ülemääraseks piiranguks ei saa lugeda tegevust, mille tulemusel ta ei saa neid tegevusi teostada üheaegselt. Kuigi kaebaja märkis, et tema avaldust teise seina kontakti kasutamiseks ei ole lahendatud ja riiuli paigutamine päästaks olukorra, siis tuleks vaadata üle selle taotluse lahendamine. Kaebaja ei tõendanud, et ta on sellise taotluse esitanud ja et see on lahendamata. Kohus järeldab, et vastavalt kambri võimalustele on kambris olemas teine kontakt ja selle kasutuselevõtt kas sinna kontakti teekannu või siis üksnes teleri lülitamisega vastaks ka kambri projekteeritud tehnilistele võimsustele, kuivõrd seinakontakt on olemas ja selle kasutusele võtmine on võimalik ka ilma pikendusjuhet kambris kasutamata. Seega saab kaebaja jätkata lahenduse otsimist ja teha avalduse, mille alusel vaadatakse läbi, kas teleri või teekannu, so elektriseadme, kasutamine on võimalik teise kontakti kasutusele võtmisega ilma pikendusjuhtmeta.

1. Juukselõikusmasina osas nõustub kohus vanglaga, et selle lubamine kambritesse ei ole võimalik põhjusest, et vahendit saab kasutada ja ka kohaldada asjaks, mis on ohtlik kinnipeetavale või ka teistele isikutele. Juuksuriteenus on sisse seatud vastavalt graafikule ja kaebaja kinnitas, et seda teenust saab kasutada korra kuus, vahel ka kaks korda kuus. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et see arv on mõistlik ning tagab vajaliku teenuse. Asjaolu, et R. V.ul on tekkinud probleem kõõmaga, peab lahenduma avalduse esitamisega või vastava teabe edastamisega kontrollimiseks vangla arstile. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et R. V. on pöördunud arsti poole seotult selle probleemiga ja et arstlikult on kinnitatud probleemi olemasolu. Kohtul puuduvad ka andmed, mis võiksid viidata, et kõõmast tekkinud probleemi saab ületada eelkõige juuste tihedama lõikamisega, kui seda võimaldab sisse seatud graafik. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et ta kogu aeg ajab „pea paljaks“, kuivõrd kaebajal ei ole kasutada igapäevaselt juukselõikusaparaati. Juhul, kui arst näeb ette, et R. V.ule tuleb kasuks juuste senisest tihedam lõikamine, siis ilmselgelt saab vangla direktor seda sisse senisest tihedama juuste lõikamise graafiku vastava arstliku 9 ettekirjutuse täitmiseks ning selle probleemi lahendus ei sõltu sellest, kas kaebajal on kambris olemas juukselõikusmasin või mitte. Kohtuasjade lahendamisel on kohus uurinud paljude kinnipeetavate haiguslugusid ja arsti sisseseatud kaarte kinnipeetavate kohta ja võib kinnitada, et kinnipeetavad pöörduvad arsti poole, misjärel kinnipeetavaid uuritakse ja vajadusel määratakse ravi ning sageli on nahaga seotud probleemid tekkinud vitamiinide puudusest. Seega peab ja saab asja lahendada arst ning kaebajal tuleb esitada vastav avaldus, mille vangla saab võtta lahendamisele. Kuna R. V. märkis, et tal on esitatud avaldus arsti vastuvõtule, küll muul eesmärgil, siis leiab kohus, et kaebaja saab arsti juurde pääsemisel kasutada koheselt ära tekkivat võimalust ja esitada temale läbivaatamiseks tekkinud kõõma- probleem.
2. Ülaltoodust nähtub, et kohus ei saa nõustuda R. V.u pretensioonidega, kuivõrd kaebaja õigusi ei ole piiratud õigusvastaselt. Kohus nõustub vastustajaga, et loa andmisel elektriseadeldiste ja asjade kasutamiseks hinnatakse iga kinnipeetava vajadusi eraldi, so hinnatakse millistel eesmärkidel on asi kasutatav ning kas konkreetsel juhul aitab lubamine kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele ja julgeoleku tagamisele ning kohus ei tuvastanud antud juhul, et kaebajat oleks diskrimineeritud võrreldes teiste kinnipeetavatega või et keelud oleksid vastuolus seadusega. Kaebaja kasutab neljakohalist kambrit üksinda, seega on tal piisavalt võimalusi paigutada kambris ära tema kasutuses olevad asjad ning lahendada probleemid asjakohaste taotluste esitamisega vangla juhtkonnale ning arstile. Kui kaebajal võimaldatakse suitsetada kambris ja see jätab asjadele juurde halva lõhna, siis ei ole sellise võimaluse loomine põhjuseks, et muuta asjade/riiete hoidmise üldist korda. R. V. saab valida, kas jätta suitsetamata ja hoida asjad lõhnast puhtad või valida muid sobivaid lahendusi, mis ei oleks vastuolus kehtestatud korraga. Kinnipidamisasutuse kamber ei saa asendada kodu ning paraku on kaebaja omal vabal tahtel teinud elus valikuid, mille tulemusel asendus kodune olukord vangistusreziimiga.
3. Kaebuse esitaja oli vabastatud I astmes riigilõivu tasumisest. Vastustaja kohtukulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 10