Obsah (5)

§ 11§ 471§ 9§ 7§ 84

3-07-1568 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2007. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1568 Haldusasi K. K.`i kaebus Tallinna Linnava

§ 11lg 31 p-d 3 ja 5).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale ja teadmiseks ka Tallinna Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 471lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

2. augustil 2007 esitas K. K. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse Tallinna Linnavalitsuse
3. juuni 2007 korralduse nr 1323-k tühistamist ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamist tagastada kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa. Ühes kaebusega esitas kaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
5. augusti
6. a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni
7. septembrini
8. a. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata ka K. K.i esialgse õiguskaitse taotluse.
10. oktoobri
11. a määrusega jättis kohus rahuldamata K. K.i määruskaebuse
12. augusti
13. a määruse peale osas, millega kohus jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse. Sama tegi Tallinna Ringkonnakohus oma
14. novembri 2007 määrusega. Analoogiliselt Tallinna Halduskohtuga leidis kõrgem kohus, et kaebus on ilmselt perspektiivitu, kuna ekslik on K. K.i seisukoht, et detailplaneeringu kehtestamine enne maa tagastamise küsimuse otsustamist ei ole lubatav. Detailplaneeringu kehtestamise lubatavus nähtub üheselt maareformi seaduse (MRS) § 6 lg-st 1 (kuues lause). Samuti märkis Tallinna Ringkonnakohus, et käesolevas asjas on tõenäoline kaebuse tagastamine kohustamisnõude osas

§ 11

lg 31 p 3 alusel, kuna kaebaja on niisuguse nõude esitanud juba halduskohtule haldusasjas nr 3-06-

1. Kõrgem kohus nentis sealjuures: „Vastus küsimusele, kas detailplaneeringu menetlemisega võib põhjendada maa tagastamise otsuse vastuvõtmisega viivitamist või mitte, ei mõjuta ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti õiguspärasust“.
2. Eelmärgitu leidis aset staadiumis, kus kaebust ei ole veel menetlusse võetud (
3. augusti
4. a määrusega oli jäetud kaebuse käiguta). Kaebajal tuli täpsustada oma nõudeid, subjektiivsete õiguste rikkumist ja tasuda kaebuse esitamiselt riigilõiv. Kaebaja vastas kohtumäärusele 03.09.
5. Nähtuvalt vastusest soovib kaebaja Tallinna Linnavalitsuse
6. juuni 2007 korralduse nr 1323-k tühistamist ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamist tagastada õigusvastaselt võõrandatud maaüksused 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
7. Kohus leiab, et K. K.i kaebus eelmärgitud kohustamisnõude osas kuulub tagastamisele

§ 11

lg 31 p 3 alusel.

§ 11

lg 31 p 3 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Antud juhul on halduskohtu menetluses haldusasi nr 3-06-59, milles K. K. taotles Tallinna Linnavalitsuse 28.04.2004 korralduse nr 863-k „Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu algatamine“ tühistamist ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamist otsustada K. K.ile detailplaneeringu algatamisega hõlmatud maaüksuse tagastamine. 10. juuli 2006 määrusega kohus lõpetas K. K.’i kaebuse menetluse Tallinna Linnavalitsuse 28.04.2004 korralduse nr 863-k „Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu algatamine“ tühistamisnõude osas

§ 9

lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumise tõttu, kuid määras jätkata menetlust kohustamisnõude osas. Nõude sisuline läbivaatamine on takerdunud K. K.i järjekordse määruskaebuse menetlemise tõttu. Kohustamisnõue põhineb mõlemas asjas väidetavalt õigusvastasel Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu menetlemisel, mõlemas kaebuses tugineb kaebaja analoogilistele motiividele. Järelikult puudub kaebajal õigus esitada käesolevas haldusasjas taas sama kohustamisnõuet ja see kuulub talle läbivaatamatult tagastamisele. 6. Kaebaja on vaidlustanud ka linnavalitsuse 29.06.2007 korralduse nr 1323-k, millega Tallinna Linnavalitsus võttis PlanS § 18 lg 1 alusel osaliselt vastu Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu. Kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse põhjusel, et selle detailplaneeringu algatamine ja menetlemine enne tagastamismenetluse lõpetamist on väidetavalt vastuolus omandireformi prioriteetsuse põhimõttega ja rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Vastavalt

§ 7

lg-le 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus on seisukohal, et

§ 11lg 31 p 5 alusel kuulub K.

K.ile läbivaatamatult tagastamisele kaebus ka tühistamisnõude osas. Nimetatud sätte järgi halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmisega.

1. Vastavalt PlanS § 26 lg-le 1 planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu 2 õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega nn igaühe õigus kohtusse pöörduda tekib alles pärast planeeringu kehtestamist, varasemas etapis kohtusse pöördumine eeldab aga konkreetsete subjektiivsete õiguste rikkumist. Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-03 asunud seisukohale: „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. See põhimõte on sätestatud HMS §-s
2. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist". Samas on Riigikohus viidetega lahendile nr 3-3-1-8-02 leidnud, et sellest reeglist on kaks erandit. „Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest". Antud juhul kaebuses märgitu kohaselt seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine sõltumata menetluse lõpptulemusest ja seega menetlusnormide oluline rikkumine selles, et „detailplaneeringu kehtestamine“ ei saa olla aluseks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsuse tegemiseks, ning selles, et omandireformiga seotud toimingud on prioriteetsed teiste toimingute ees. Kohus ei nõustu kaebaja sellekohaste väidetega ja leiab, et selles planeerimisetapis puudub kaebajal kaebeõigus. Planeerimismenetlus on etapiviisiline. Vastavalt PlanS § 17 lg 2 p-le enne planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus detailplaneeringu vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. PlanS § 18 lg 1 järgi kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse. Eelnevate sätetega koosmõjus on selge, et planeering võetakse igal juhul vastu isegi vaatamata planeeringu kohta esitatud muudele ettepanekutele ja vastuväidetele, kui planeering on koostatud kooskõlas seaduse, lähteülesande jm õigusaktidega. K. K. ei ole planeeritava maa-ala kinnisasja omanik, vaid omandireformi õigustatud subjekt, kellel on üksnes nõudeõigus osale detailplaneeringuga hõlmatud maast. Sealjuures maareformi seadus (MRS) ei taga maa, mille suhtes isik on tunnistatud õigustatud subjektiks, igal juhul tagastamise, vaid näeb ette ka võimaluse teatud juhtudel see kompenseerida.
3. PlanS § 9 lg 2 p-st 1 tulenevalt detailplaneeringu eesmärk muu hulgas on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine. MRS § 6 lg 1 kuuenda (viimase) lause kohaselt maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel. Tegemist on kohaliku omavalitsuse suvaga. Seetõttu, kui kohalik omavalitsus otsustas maa tagastamise menetluse läbi viia kehtestatud detailplaneeringu alusel, siis selles ei ole midagi õigusvastast. Planeerimismenetluse läbiviimine ja detailplaneeringu vastuvõtmine iseenesest ei takista õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud maad tagastamast ega saa iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda, kuna see ei too iseenesest kaasa K. K.ile õiguslikke tagajärgi.
4. Kaebaja seisukohti on võimalik arvesse võtta detailplaneeringu edasise menetlemise käigus, nagu on märkinud ka ringkonnakohus oma
5. novembri 2007 määruses. Vastavalt PlanS §-dele 18-20 järgnevad planeeringu vastuvõtmisele planeerimismenetluses järgmised etapid: 3 detailplaneeringu avalik väljapanek, detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu, maavanema järelevalve. Alles seejärel järgneb planeeringu kehtestamine (PlanS § 24). Kas üldse, mis kujul ja millal planeering kehtestatakse, sõltub eelnevate etappide, sh järelevalve tulemustest. Seega on arusaamatu, kuidas MRS § 6 lg 1 järgi lubatav planeerimine kaebajale maa tagastamisel on menetlusviga, rääkimata sellest, et tegemist oleks olnud niisuguse olulise menetlusveaga, mis rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest ja teeb lõppotsuse iseenesest õigusvastaseks. Et kohtu arvates ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud sõltumata menetluse lõpptulemusest, siis puudub K. K.il praegu kaebeõigus Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2007 korralduse nr 1323-k tühistamiseks. Oma õigusi saab ta edaspidi kaitsta PlanS § 26 lg-s 1 sätestatud korras. K. K.i kaebus on ilmselgelt ennatlik ja ülaltoodut arvestades tuleb kaebus tagastada talle läbivaatamatult.

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Tulenevalt

§ 84lg 4 p-st 3 kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastata.

Hurma Kiviloo Kohtunik 4