Obsah (6)

§ 20§ 21§ 241§ 18§ 22§ 23

Tsiviilasi nr 2-07-24165 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2008. a, Tartu Tsiviilasja number 2-07-24165 Tsiviilasi

) § 21 lõike 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Hageja leiab, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna üldkoosolekule ei tulnud kokku kvoorumit – kohal oli alla 50 % ühistu liikmetest. Lähtuvalt põhikirja punktist 52 tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda ühe kuu jooksul põhikirjas sätestatud korras. Antud juhul kutsuti uus koosolek kokku poole tunni pärast.

§ 20

lõike 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Põhikirja punkti 37 kohaselt on tähtaeg veelgi pikem, kuid seda ei järgitud ka korduvkoosoleku kokkukutsumise puhul. Lähtuvalt

§ 21

lõikest 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Antud juhul võeti üldkoosolekul vastu otsuseid, mis ei olnud päevakorras ette nähtud – muudeti põhikirja ja valiti uus juhatus.

1. juunil
2. a teatati ühistu liikmetele uuest üldkoosoleku toimumisest
3. juunil
4. a. Koosoleku kutsusid kokku samad ühistu liikmed, rikkudes jälle koosoleku kokkukutsumisel põhikirja punktide 34, 35 ja 36 sätteid.

§ 241

lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja palub kohtul tuvastada KÜ L. 3

1. juuni
2. a ja
3. juuni
4. a üldkoosoleku otsuste tühisus ning menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 30-33) Vastuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu suunatud nõuet. Hageja väited hagis viidatud mitmetele väidetavalt aset leidnud üldkoosoleku kokkukutsumist puudutavate põhikirja punktide rikkumistele on jäänud paljasõnaliseks, sest oma väidete tõestuseks ei ole hageja esitanud ühtki tõendit. KÜ L. 3
5. juuni
6. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehti ühistu liikmetele teatavaks põhikirja punktis 37 ettenähtud korras. Kutse pandi üles elamu trepikodades asuvatele stendidele. Hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati ühistu liikmetele alles
7. mail
8. a, on paljasõnaline. Kohtule esitatud koopiat
9. juuni
10. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatest on täiendatud käsitsi kirjutatud kuupäevaga.
11. juunil
12. a sai KÜ L. 3 seaduslikult valitud juhatus teada, et
13. mail
14. a aset leidnud nn erakorralise üldkoosoleku otsuse alusel on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liikmetena J.K., L.G. , J.V., A.P., D.G., V.N. ja A.H.. Ühistu liikmeid, sealhulgas asendatud juhatuse liikmeid, sellistest otsustest teavitatud ei olnud, samuti oli muudatustest juhatuses jäetud informeerimata KÜ-le L. 3 raamatupidamisteenust osutav ettevõte, mistõttu oli halvatud ühistu 2 tegevus ühisel majandamisel ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamisel, samuti rahaliste kohustuste täitmine.
15. juuniks
16. a kokku kutsutud KÜ L. 3 üldkoosolekul kuulusid päevakorra punkti 4 alusel arutamisele ja otsustamisele ka muud küsimused. Ilmnenud asjaolusid arvestades tuli muude küsimustena arutusele ka ebaseaduslikul alusel valitud juhatuse liikmete tagasikutsumine ning uue juhatuse kinnitamine. Tulenevalt

§ 18

lõikest 2 võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine kuulub põhikirja punkt 32 alapunkti 9 järgi liikmete üldkoosoleku ainupädevusse. Otsused võeti vastu

1. juunil
2. a kell 19.30 toimunud teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete häälte arvust (põhikirja punkt 53).
3. juunil
4. a toimunud erakorralisel üldkoosolekul viibis protokolli kohaselt 52 ühistu liiget, sealhulgas ka hageja, J.K., S.K. ja D.G., kes oma osalemist allkirjaga ei kinnitanud. Samuti oli täidetud KÜ L. 3 põhikirja punktis 52 sätestatud kvooruminõue – 85-st liikmest oli kohal
5. Volikirjad on esitatud Tartu Maakohtu registriosakonnale. Hageja väited, et KÜ L. 3
6. juuni
7. a ja
8. juuni
9. a üldkoosoleku otsused on tühised, sest rikutud on põhikirja punkte 34, 35, 36 ja 37 (üldkoosoleku kokkukutsumise korda), ei pea paika ja on tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG (tl 65-75) Hageja lepingulise esindaja, Maia Ploom’i, selgituste kohaselt on KÜ L. 3 põhikirjas kindlaks määratud üldkoosoleku kokkukutsumise kord, mille kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist, ja kui seda ei järgita, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja leiab, et
10. juuni
11. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja punkte 35 ja
12. Initsiatiivgrupil on õigus üldkoosolek kokku kutsuda juhul, kui juhatus ei reageeri. Kuivõrd koosoleku teatel ei olnud päevakorra punktina kirjas põhikirja muutmist, ei saanud üldkoosolek võtta vastu sellekohast otsust. Seega rikuti põhikirja punkti
13. Põhikirja punkti 54 kohaselt peab põhikirja muutmiseks olema kohal 2/3 ühistu liikmetest. Seega oleks kohal pidanud olema 56 liiget, aga ei olnud. Hääletusest nähtub, et kohal oli 41 liiget. Volitust ei olnud korteritel nr 46, 54 ja
14. See asjaolu nähtub registrile esitatud nimekirjast. Korterite nr 27, 45 ja 75 esindajad ei olnud ühistu liikmed, korterite omanikud ega korteriomanike perekonnaliikmed. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 101 on kirjas, kes saavad üldkoosolekul hääletada. Volituse saab anda ka teisele perekonnaliikmele, kuid praegu on antud volitus kas üürnikele või teistele inimestele. Protokollist nähtub, et üldkoosolek toimus kell 19.
15. Samas protokolli tekstis on kirjas, et kvoorumit ei ole koos. Järelikult ei saadud otsuseid vastu võtta. Poole tunni pärast on kutsutud kokku järgmine koosolek, kuid põhikirja punkt 37 ütleb, et vahe peab olema vähemalt 15 päeva. Samuti ei ole
16. juuni
17. a koosoleku kokkukutsumisel järgitud koosoleku kokkukutsumise korda, millega rikuti jälle põhikirja punkte 35 ja
18. Ka kokkukutsuja organ on vale.
19. juuni
20. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, kuna on järgmine koosolek. Sellega on rikutud põhikirja punkti
22. juuni
23. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et tegemist on korduvkoosolekuga. Koosolekutel rikuti

§ 21lõigete 1, 3, 4 sätteid.

Küsimus on selles, kes on juhatuse liige praegu. Kuna olid rikkumised, palub hageja tuvastada

1. juuni
2. a ja
3. juuni
4. a üldkoosoleku otsuste tühisus. Menetluskulud panna kostja kanda. Antud kohtulahendist tuleneb, kas
5. aprilli
6. a üldkoosolekul tehtud otsus on seaduslik või ebaseaduslik. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein’a, selgituste kohaselt kostja hagi ei tunnista.
7. juunil
8. a toimunud KÜ L. 3 üldkoosolekul said paljud ühistu liikmed teada, et hageja initsiatiivil on toimunud juhatuse ümbervalimine. Kostjale ei olnud enne
9. juunit
10. a teada, et valitud on teine juhatus. Kuna
11. juuni
12. a koosolekul ei tulnud kvoorumit kokku, tuli 3 korraldada teine koosolek, mis toimus
13. juunil
14. a. Põhikiri näeb küll ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama 15 päeva, kuid antud juhul on teatatud 10 päeva, mis ei ole kostja arvates selline rikkumine, mis tooks kaasa koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Hageja ise võttis sellest koosolekust osa, seega ei ole tema õigusi kuidagi rikutud. Et
15. juuni
16. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et tegemist on korduva koosolekuga, siis see ei oma asjas tähtsust. Teisel korral ei peagi kvoorum koos olema. Needsamad korterid, kellele hageja tähelepanu juhtis, osalesid hageja poolt korraldatud koosolekul ja neid aktsepteeriti. Seega hagejale endale on kõrvalekalded lubatud, aga teistele mitte. Nii
17. juuni
18. a kui
19. juuni
20. a koosoleku kokkukutsumise teadetele oli märgitud, et arutusele tulevad ka muud küsimused ja ka põhikirja muutmise küsimus. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et
21. juuni
22. a koosoleku kutsele on hageja ise märkinud juurde kuupäeva
23. mai
24. a. Hageja ei ole tõendanud, et see kutse oleks korteriühistu liikmetele edastatud. Hagejal puudub põhjendatud huvi sellise hagi esitamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lõikele 1 saab isik kohtusse pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
25. aprillil
26. a toimus KÜ L. 3 üldkoosolek. Avalduse koosoleku kokkukutsumiseks tegi initsiatiivgrupp. Koosolekul seati üles kahe juhatuse liikme kandidatuur. Hageja poolt oli 1 hääl ja vastu oli 45, aga kostja poolt oli 50 häält ja vastuhääli oli
28. aprillil
29. a võeti vastu uus üldkoosoleku otsus. Kui kohus hagi rahuldab, ei muudaks see praeguse seisuga midagi, sest uus üldkoosoleku otsus tühistab eelmise üldkoosoleku otsuse. See, mis ajalooliselt kunagi toimus, ei oma antud juhul enam tähtsust. Hagi rahuldamiseks puudub alus. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja seadusliku esindaja, V.K., selgituste kohaselt on kokku olnud kolm koosolekut.
30. aprillil
31. a toimus tavaline koosolek. Kostjal, kui juhatuse esinaisel, on õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Initsiatiivgrupp on ka olemas. Selle kohta on olemas allkirjad. Kõik on lindistatud ja salvestatud ning sealt nähtub, kuidas inimesed reageerisid hageja osas. Majas on vaid 6 inimest hageja poolt, kõik teised on kostja poolt.
32. aprilli
33. a üldkoosoleku otsus on registreeritud. Hagejat on kutsutud dokumente kontrollima, et veenduda selles, kuhu ühistu rahasid kulutatakse. Kui hageja tuli, ei saanud ta dokumente kontrollida, sest ta ei valda eesti keelt. Inimesed elavad nendes korterites, mis hageja eraldi ära märkis, juba kaua aega. Kohtule ei ole esitatud eraldi nimekirja, kuid registrile on esitatud mõlemad nimekirjad, nii trükitud kui ka käsikirjas. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja palub tuvastada KÜ L. 3
34. juuni
35. a ja
36. juuni
37. a üldkoosoleku otsuste tühisus, kuna nende vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. KÜS ei reguleeri korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜS § 1 lõike 2 kohaselt rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes

sätteid. Vastavalt

§ 20

lõigetele 1 ja 2 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

§ 20

lõike 3 kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut

§ 20

lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad

§ 20lõike 4 kohaselt üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (

§ 20lõige 5).

Kohtule on esitatud KÜ L. 3 põhikiri (tl 13-19), mis on vastu võetud asutamiskoosolekul

1. septembril
2. a. Kohtule esitatud Tartu Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükkidest (tl 21, 34, 35-37) nähtub, et põhikirja muudetud ei ole. Kostja põhikirja punkti 33 kohaselt võivad üldkoosolekud olla kas korralised või erakorralised. Põhikirja punktid 34 ja 35 reguleerivad üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuse poolt. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates (punkt 34) ja erakorralise üldkoosoleku 4 kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühistu liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel (punkt 35). Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda (punkt 36). Põhikirja punkti 37 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, näidates koosoleku kutses koosoleku toimumise koha, aja ning päevakorra. Kui tuleb arutusele põhikirja muutmine või täiendamine, siis lisatakse kutsele põhikirja muudatuste või täienduste projekt. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lõikele 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohtule on üldkoosolekute kokkukutsumiste kohta esitatud vaid KÜ L. 3
3. juuni
4. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade (tl 20), millest nähtub nii eesti kui vene keeles, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus ja see toimub kell 19.00 maja ees ning päevakorras tulevad arutusele
5. a majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne,
6. a remonditööde kava arutelu ja muud küsimused. Autoomanike osalemine koosolekust on tehtud kohustuslikuks. Samas kutses on teatatud ka, et kui kvoorumit kokku ei tule, toimub korduvkoosolek
7. juunil
8. a kell 19.
9. Käsikirjas on tehtud kutse paremasse ülemisse nurka dateering „
10. mai
11. a“. Hageja väitel (tl 4) kutsusid
12. juuni
13. a üldkoosoleku kokku ühistu liikmed, kel on põhikirja järgi vaid erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise õigus juhul, kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud ja seejärel revisjonikomisjon ei ole 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, näidates koosoleku kutses koosoleku toimumise koha, aja ning päevakorra (punktid 35, 36, 37). Kostja väitel (tl 31) tehti ühistu liikmetele koosoleku toimumise koht, aeg ning päevakord teatavaks põhikirja punktis 37 ettenähtud korras ehk siis üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati ette vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kostja on nii vastuses hagile kui kohtuistungil leidnud, et omakäelise märke tegemisega kutsele ei saa lugeda tõendatuks, et
14. juuni
15. a koosoleku kutse oleks ühistu liikmetele edastatud põhikirjas sätestatud korda rikkudes (tl 31, 74). Kostja ei ole esitanud otsest vastuväidet koosoleku kokkukutsuja (kas juhatus või initsiatiivgrupp) ja sellest tulenevalt üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimise vajalikkuse kohta (initsiatiivgrupil avalduste esitamine juhatusele ja revisjonikomisjonile põhikirjas sätestatud tähtaegu järgides). Kostja on vaid leidnud (tl 30), et hageja väited üldkoosoleku kokkukutsumist puudutavate põhikirja punktide rikkumiste kohta on paljasõnalised, esitamata seejuures ühtegi omapoolset tõendit. Kuivõrd kumbki pool ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väidete ja vastuväidete kinnitamiseks, puudub kohtul võimalus usaldusväärselt tuvastada, kelle poolt kutsuti kokku KÜ L. 3
16. juuni
17. a üldkoosolek ja kas seda tehti seaduses ning kostja põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud nõudeid järgides. Samas leiab kohus, et kostja on rikkunud
18. juuniks
19. a korduvkoosoleku kokkukutsumisel üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on
20. juuni
21. a üldkoosolekul kõik vastuvõetud otsused tühised. Kostja põhikirja punktiga 52 on reguleeritud kokkukutsutud üldkoosoleku uuesti kokkukutsumise kord juhuks, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline. Kohtule esitatud KÜ L. 3
22. juuni
23. a üldkoosoleku protokollist nähtub (tl 45), et kvoorumit ei saadud kokku ja korduvkoosolek toimub kohe kell 19.
24. Põhikirja punkti 52 kohaselt tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise korra punktis pole 5 muudetud kostja põhikirjas ette nähtud üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teavitamise korda (üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, punkt 37). Arvestades asjaolu, et üldkoosoleku ja uue üldkoosoleku vahele peab jääma mingi ajavahemik, tuleb uuest üldkoosoleku toimumise ajast ning kohast informeerida ühistu liikmeid arvestades põhikirja punktis 37 sätestatud etteteatamise aega. Seega uue koosoleku kokkukutsumisel tuleb samuti lähtuda seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korrast ehk kui kokkukutsutud üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, tuleb uue üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist (punkt 37) ja uus koosolek tuleb läbi viia sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul (punkt 52). Nii seadusest kui põhikirjast tuleneb koosoleku kokkukutsujatele kohustus anda ühistu liikmetele informatsiooni koosolekute toimumise kohta. Põhikirja punkti 32 kohaselt on ühistu liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan, mille tööst on õigus osa võtta igal ühistu liikmel isiklikult või oma esindaja kaudu (punkt 13.3). Samas on ühistu liige põhikirja punkti 15.1 järgi kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Seega on ühistu liikme õigus osaleda juhtimises olulisim õigus, mis peab olema igal juhul tagatud. Teistkordselt kokku kutsutava üldkoosoleku toimumisest õigeaegseks informeerimiseks ei saa lugeda üldkoosoleku ja teistkordselt kokku kutsutava koosoleku samaaegselt teatamist, kui koosolekute toimumise vahele jääb vaid pool tundi. Selliselt riivatakse liikme õigust otsuste tegemise kaudu võtta osa ühistu juhtimisest. Põhikirja järgides saanuks
25. juuni
26. a üldkoosoleku kokkukutsumise teates koheselt teatada korduvkoosoleku kokkukutsumisest
27. juuniks
28. a (vähemalt 15 päeva hiljem). Koosoleku kokkukutsujatel tulnuks ka sel juhul trepikodadesse uus koosoleku teade üles panna. Kohus leiab, et ühistu liikmeid tuleb teavitada üldkoosoleku nurjumisest ja uue üldkoosoleku kokkukutsumisest, kuna vastasel juhul puudub liikmel, kes ei osalenud üldkoosolekul, informatsioon, kas üldkoosolek toimus või mitte ja kas korduvkoosolek saab toimuma juba väljakuulutatud ajal. Koosolekul mitteosalejatele tuleb juhtimisõigus tagada info teatavaks- ja kättesaadavaks tegemisega, et ühistu liikmed saaksid teostada neile seadusest tulenevat õigust. Hageja on hagiavalduses märkinud (tl 5), et
29. juunil
30. a teatati ühistu liikmetele üldkoosoleku toimumisest
31. juunil
32. a ja et koosoleku kutsusid kokku samad ühistu liikmed, rikkudes koosoleku kokkukutsumisel kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja on kirjalikus vastuses hagile teatanud (tl 32), et hageja väited põhikirjas ettenähtud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest ei pea paika, sest hageja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Samas ei ole kostja omapoolsete väidete, et koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, kinnitamiseks esitanud ka ise ühtegi tõendit. Kui kirjalikus vastuses hagile on kostja leidnud (tl 32), et
33. juunil
34. a toimus KÜ L. 3 erakorraline üldkoosolek, kus oli täidetud põhikirja punktis 52 sätestatud kvooruminõue, siis kohtuistungil on kostja leidnud (tl 74-75), et 15 päeva asemel 10 päevane etteteatamine koosolekust ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et
35. juuni
36. a koosoleku protokollis ei ole selgelt märgitud, et tegemist on korduva koosolekuga. Kohus leiab, et kostja on sisuliselt koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist tunnistanud, pidades samas 5 päevast rikkumist lubatavaks. Kohus ei saa eelpool toodud põhjendustel sellega nõustuda. Seaduseandja on pidanud seadusest ja põhikirjast tulenevate nõuete järgimist üldkoosoleku kokkukutsumisel üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise eelduseks (

§ 21lõige 1).

Kostja on ise põhikirjas pikendanud seaduses ettenähtud seitsme päevast etteteatamise tähtaega 15 päevale, pidades põhikirjas toodud aega piisavaks, et üldkoosolekuks ette valmistuda ja juhtimisõigust teostada. Kohus märgib siinjuures, et selguse mõttes on otstarbekas märkida nii koosoleku kutsel kui protokollis, kas tegemist on korralise või erakorralise üldkoosolekuga (punkt 33) või hoopis uuesti (teistkordse/korduva) kokkukutsutava üldkoosolekuga põhjusel, et esmalt kokkukutsutud koosolek ei olnud otsustusvõimeline (punktid 52 ja 53). Kohus peab antud asjaolu äramärkimist oluliseks ka põhjusel, et hoida ära asjatuid vaidlusi teemal, kas üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltuvalt kohalolevate liikmete arvust (50 + 1 häält) või on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust. 6 Vastavalt

§ 21

lõikele 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek

§ 21

lõikest 3 tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Käesoleval juhul ei esine

§ 21

lõikes 3 sätestatud asjaolu.

§ 241

lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et KÜ L. 3

1. juuni
2. a ja
3. juuni
4. a üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on nimetatud üldkoosoleku otsused tühised. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõikest 2 saab huvitatud isik otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Asjaolu, et hageja oli üldkoosolekul ümbervalitud juhatuse liige, ei saa iseenesest olla õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamisel TsMS § 368 lõike 1 tähenduses. Hagejal ei ole subjektiivset õigust kuuluda korteriühistu juhatusse. Samas on hagejal, kes on korteriühistu liige, õigustatud huvi ühistu liikmete üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes ja seetõttu õigus nõuda kohtus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist seaduses sätestatud juhul. Vastavalt

§ 21

lõikele 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Käesolevas vaidluses ei osalenud ega olnud esindatud üldkoosolekutes kõik ühistu liikmed (tl 43-44, 48-51). Seega tulenes üldkoosoleku läbiviijatele seaduses sätestatud kohustus järgida väljakuulutatud päevakorda. Kohtule esitatud KÜ L. 3

1. juuni
2. a üldkoosoleku protokolli väljavõttest (tl 11) ja üldkoosoleku protokollist (tl 45) nähtub, võrreldes
3. juuni
4. a üldkoosoleku kokkukutsumise kutses (tl 20) märgitud päevakorraga, et üldkoosoleku otsusega on kutsutud tagasi
5. mail
6. a valitud juhatuse liikmed ning valitud ühistule uus juhatus, samuti on muudetud ja täiendatud korteriühistu põhikirja. Sellega on üldkoosolek ületanud oma pädevust ja rikkunud ühistu liikmete põhikirjalist õigust valida ühistu juht- ja kontrollorganeid ja olla valitud nendesse (punkt 13.4) ning põhikirja punktis 37 sätestatud nõuet lisada üldkoosoleku kutsele põhikirja muudatuste või täienduste projekt, kui koosolekul peaks tulema arutusele põhikirja muutmine või täiendamine. Arvestatav ei ole kostja seletus (tl 31-32), et kuivõrd üldkoosolekul kuulusid arutamisele ning otsustamisele ka muud küsimused, siis oli ilmnenud asjaolusid arvesse võttes (teatavaks sai
7. mail
8. a uue juhatuse valimise asjaolu) koosolek õigustatud otsustama juhatuse ümbervalimise ja põhikirja muutmise ning täiendamise üle. Kohus kordab eelpool öeldut, et ühistu juhtimises osaletakse eelkõige üldkoosolekul tehtavate otsuste kaudu, seega on oluline, et igal liikmel oleks aegsasti teada, millal ja kus koosolek toimub ning mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei järgita, ei ole tema liikmele juhtimisõigus tagatud ning sellisel koosolekul vastuvõetud otsused on tühised ja kehtetud algusest peale. Kohus leiab, et kostja on ise rikkumisest aru saanud, julgedes
9. juunil
10. a esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse vaid juhatuse ümbervalimise kannete muutmiseks registris (tl 46). Kuivõrd kohtule ei ole esitatud
11. juuni
12. a üldkoosoleku kokkukutsumise teadet, millelt nähtuks koosoleku päevakord, ei ole kohtul võimalik otsustada, kas
13. juuni
14. a üldkoosolekul võeti otsuseid vastu küsimustes, mis oli üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Vastuolulised on kostja enda selgitused (tl 32, 74) ja esitatud tõendid (tl 48), kas toimunud on korduvkoosolek (nõutav sama päevakord) või erakorraline üldkoosolek (uue päevakorraga).

§ 22

lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette 7 nähtud suurema häälteenamuse nõuet (

§ 23lõige 1).

Vastavalt KÜS §-le 101 võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Tulenevalt põhikirja punktist 52 on ühistu liikmete üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohalolevatele liikmetele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Kui üldkoosolekule ilmunud ühistu liikmetele kuulub pool või vähem hääli, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust (punkt 53). Punkti 54 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui see sai üle poole koosolekul osalenud liikmete häältest. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühistu reorganiseerimise ja lõpetamise kohta on vastu võetud, kui see sai vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmete häältest. Kohtule esitatud KÜ L. 3

1. juuni
2. a üldkoosoleku protokollist (tl 45) nähtub, et toimub korduvkoosolek 39 ühistu liikmega. Seega on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust. Samas ei ole võimalik veenduda, kas üldkoosolekul hääletusele pandud otsused on ka vastu võetud, kuivõrd ei nähtu, et koosolekul oleks hääli kokku loetud. Otsuse punktide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9 ja 10 vastuvõtmiseks vajalike häälte arv olnuks 50 + 1 häält 39-st ehk 20 häält (punkt 54). Otsuse punkti nr 7 (väljaarvatud punkt 7.3) vastuvõtmiseks vajalike häälte arv olnuks 2/3 39-st ehk 26 häält (punkt 54). Kuna hageja on nii hagiavalduses kui kohtuistungil leidnud, et kvoorumit ei olnud koos
3. juuni
4. a üldkoosolekul, siis eelnevalt tuvastatust puudub kohtul vajadus hinnata volikirjade olemasolu ja volituste andmist seaduses sätestatud isikutele, kes saavad olla ühistu liikme esindajaks üldkoosolekul. Kuivõrd hagiavalduse esemeks ei ole KÜ L. 3
5. aprillil
6. a,
7. mail
8. a ja
9. aprillil
10. a toimunud üldkoosolekud ning nende otsuste tühisuse tuvastamine, puudub kohtul vajadus uurida ja anda hinnang KÜ L. 3
11. aprilli
12. a erakorralisest koosolekust osavõtnute nimekirjale (tl 38),
13. mai
14. a erakorralise üldkoosoleku protokollile ja üldkoosolekul osalenute nimekirjale (tl 39-42) ning
15. aprilli
16. a üldkoosoleku protokollile (tl 60). Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et L.G. ’i hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastab KÜ L. 3
17. juuni
18. a ja
19. juuni
20. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 8