← Eesti

2-07-4938/12

2-07-4938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-4938 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. mai 2008.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi S. S. hagi R. A.`i vastu lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja S. S.; Kolmas isik D. S.. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Tunnistada lapse D. S. (isikukood xxx) 13.07.2006.a koostatud sünniaktis nr.
  5. isa kohta tehtud kanne ebaõigeks ja lugeda, et R. A.(isikukood xxx, elukoht Xxxx) ei ole tema isa.
  6. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  7. 07.02.2007.a esitatud hagita avalduses palus S. S. tunnistada ebaõigeks lapse D. A. sünnitunnistuses isa kohta tehtud kande ebaõigeks ja teha uus kanne, millega kanda isana D. S..
  8. Viru Maakohtu 19.02.2007.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale anti tähtaeg hagiavalduse esitamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. 1

(4)2-07-4938
  1. 07.03.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse lapse isast D. S.’ist põlvnemise tuvastamise ja lapse isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.
  2. Viru Maakohtu 03.04.2007.a kohtumäärusega uuesti jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg haginõude täpsustamiseks. Hagejale selgitati, et D. S. lapse isana kandmine on võimalik üksnes pärast isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise kohtuotsuse jõustumist.
  3. 20.04.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt alates 25.04.1998.a oli hageja abielus kostja R. Afanasjeviga. 03.07.2006.a kohtuotsusega poolte abielu lahutati. Kostja elab V.-l. Hageja elab Eestis koos D. S. ning 06.06.2006.a neil sündis tütar D.. Ida-Viru Perekonnaseisuameti poolt väljastatud sünnitunnistusel on aga lapse isana märgitud kostja. Hageja ja D. Spirkovi abielu registreeriti 18.11.2006.a ning hageja soovib, et lapse sünnikatis ja sünnitunnistusel oleks lapse isana märgitud D. S., kes on tütre D. tegelik isa.
  4. Hageja palus vastavalt PkS § 44 tunnistada D.A. sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks. KOSTJA VASTUS
  5. Hagiavalduse esitamisest teatas kohus kostjale Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja V. Föderatsiooni pädeva kohtu kaudu.
  6. Kostja kuulati ära V. Föderatsiooni Xxxx Rajoonikohtus 15.08.2007.a toimunud kohtuistungil. Kostjal ei olnud vastuväiteid hagile, ta nõustus hagiga ja tsiviilasja ilma tema osavõtuta arutamisega. KOLMANDA ISIKU VASTUS
  7. Hagiavalduse esitamisest teatas kohus kolmandatele isikutele (Perekonnaseisuosakonna kaudu) ning D. S.. Ida-Viru Maavalitsusele
  8. 10.03.2008.a esitatud vastuses Ida-Viru Maavalitsuse (Perekonnaseisuosakonna kaudu) esindajal ei olnud vastuväiteid hagile.
  9. D. S. vastuväiteid hagile ei esitanud. KOHTUISTUNG
  10. 06.05.2008.a toimunud kohtuistungil hageja toetas hagi. Hageja seletuste kohaselt elas ta V. kuni 2002.a. Pärast aga asus hageja elama E., kostja jäi elama V.. Hagejal ja kostjal on ühine 9aastane tütar. 2006.a sündis hagejal tütar D., kelle sünniakti kanti isana kostja. Alates 2005.a elab hageja koos praeguse abikaasa D. S., kellega hagejal on 2 ühist last. 2007.a kostja kirjutas kinnituse selle kohta, et ta ei ole D. isa. Seoses sellega palus hageja tunnistada lapse D. sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks.
  11. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. V. Föderatsiooni T. oblasti M. Rajoonikohtu 15.08.2007.a kohtuistungil nõustus kostja tsiviilasja ilma tema osavõtuta arutamisega.
  12. Kolmas isik D. S. nõustus hagiga. Tema seletuste kohaselt ta sai hagejaga tuttavaks 14.12.2004.a ja alates 2005.a märtsikuust hakkasid nad koos elama. Ta algusest peale teadis, et on D. isa. 2
(4)2-07-4938
  1. Kolmanda isiku Ida-Viru Maavalitsuse (Perekonnaseisuosakonna kaudu) esindaja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kolmanda isiku esindajale kohtukutsega tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on talle kätte toimetatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  3. V. Föderatsiooni T. oblasti M. rajooni 03.07.2006.a tagaseljaotsusega rahuldati hageja hagi kostja vastu ja lahutati poolte vaheline abielu. Kohtuotsuse kohaselt pooled ei elanud koos alates 2001.a oktoobrikuust (t.lk. 12). 06.06.2006.a sündis hagejal tütar D. A., mille kohta Sillamäe Linnavalitsus 13.07.2006.a koostas sünniakti nr 57 (t.lk. 8) ja kandis sinna isana kostjat.
  4. Hageja palub tunnistada lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks, sest kostja ei saa olla lapse isa, kuna alates 2002.a elavad pooled lahus. 17.01.2007.a koostatud notariaalses avalduses ja V. Föderatsiooni T. oblasti M. Rajoonikohtu 15.08.2007.a kohtuistungil kinnitas kostja, et ta 5 aastat ei ela koos hagejaga, mistõttu ei ole ta hageja lapse D. isa (t.lk. 9, 42-44).
  5. Kolmanda isiku D. S. seletuste kohaselt elab ta koos hagejaga alates detsembrist 2004.a ja ta on kindel, et tema on lapse D. isa.
  6. Perekonnaseaduse (PkS) §44 alusel kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. See, et lapse sündimise ajal hageja ja kostja vaheline abielu veel ei olnud lahutaud, ei teinud kostjat lapse D. isaks. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult ei saa kostja olla hagejal 06.06.2006.a sündinud lapse isa. Sellepärast, sünniakti kanne R. A. isana kandmise kohta, on ebaõige.
  7. Kostja on võtnud hagi õigeks. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettuse või vägivallaga või on rajatud eksimusele, pole tuvastatud. Hagi on esitatud PkS §44 lg1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul. Kostja õigeksvõtu ja kohtule esitatud dokumentaalsete tõendi alusel kohus TsMS §444 lg1 alusel kohus rahuldab hagi lihtsustatud vormis.
  8. Kooskõlas TsMS §164 lg1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  9. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §440 lg1, lg2, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.