KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-17701 Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi L L avaldus täisealisele isikule T Z´le eestkoste määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2008 Menetlusosalised Avaldaja: L L (IK xxx, eluk. xxx, xxx) Puudutatud isik: Kohtla-Järve linn Linnavalitsuse kaudu Puudutatud isiku esindaja: Resolutsioon Kohtla-Järve A V (volikirja alusel) Avaldus rahuldada.
- Seada T Z üle eestkoste kuni
- juunini 2011 ning määrata tema eestkostjaks tema tütar L L (IK xxx), kellele anda esindusõigus eestkostetava T Z suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
- Eestkoste lõpetamise või pikendamise peale 16.06.2011 otsustab kohus.
- T Z ei või iseseisvalt teha tehinguid, sealhulgas teostada valimisõigust, kuna ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad eestkostja ja puudutatud isik esitada määruskaebuse Viru Maakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. ASJAOLUD 1
(3)L L esitas Ida-Viru Maakohtule 05.10.2005 avalduse oma emale T Z´le eestkoste määramiseks, milles ta avaldas, et ema on sügava puudega ning ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid. Ta ei tule oma eluga iseseisvalt toime. L L soovis olla ise oma ema eestkostjaks, mille kohta andis allkirja. L L esitas kohtule arstliku ekspertiisi otsuse nr.216422
- septembrist 2005.a. koos otsuse sisulise põhjendusega, mille kohaselt T Z´l on sügav puue, ta vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt. Isik vajab ka järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Ida-Viru Maakohus koostas
- detsembril 2005.a. kohtumääruse ekspertiisi määramiseks T Z´le ning eestkosteasutuse- Kohtla-Järve linna kaasamiseks kohtumenetlusse. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis teostati 12.03.2008.a.Ahtme Haigla psühhiaatrite poolt ning selles jõuti järeldusele, et T Z´l esineb krooniline nõdrameelsus, mille tõttu ta ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Tema vaimne seisund ei võimalda tema osalemist kohtuistungil. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus teda määrata oma ema T Z eestkostjaks. Puudutatud isiku esindaja toetas avaldust ja palus määrata L L tema ema T Z eestkostjaks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et T Z´l esineb krooniline nõdrameelsus, mille tõttu ta ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kui eestkoste– ja hooldusorgani seisukoht ühtib kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis toodud järeldustega: T Z oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kodukülastusvisiidi nägemus T Z´st on: ta on lamav voodihaige, ta ei vasta ühelegi küsimusele. Tema käitumishäired on kestva iseloomuga, haigus prognoosiliselt süvenev ja raviga ei parane. Hooldustingimused L L poolt väga head, hooldus on tagatud. L L võib olla T Z eestkostjaks. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas ära eestkostjaks taotleva isiku – T Z tütre L L. Kohus ei kuula ära T Z´t, kuna kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist on lugeda, et tema vaimne seisund ei võimalda tema osalemist kohtuistungil. Ta ei orienteeru ajas, kohas ega situatsioonis. 2
(3)TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab T Z´le eestkostjaks tema tütre L L, kes on esitanud kohtule eestkostetavaga sugulussuhet tõendava dokumendi – enda sünnitunnistuse (toimiku lk. 9). Kohus määrab eestkostja kolmeks aastaks, so. kuni 16. juunini 2011.a. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. T Z´l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Kohtunik Marge Tamme 3
(3)