§-de 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 7; 108 lg 1; 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) põhivõla 4000.- kr; 2) viivise summas 3220.- kr; 3) leppetrahvi 4500.- kr. Kostja vastuväited Kostja R.Põlluste kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.04.2008. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kostja K.Sooväli tasus hagejale 13 500.- kr. Kostja palub mitte kohustada teda tasuma puuduolevat summat ega ka kohtukulusid. Kostja on raskes majanduslikus olukorras, ta pidi hagejale maksmiseks laenu võtma ning on raskustes selle tagasimaksmisega. Kostja peab toetama oma last, kes soovib jätkata õpinguid ülikoolis. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 28.09.2006 laenulepinguga nr 158 ja maksekorraldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale laenu 10 000.- kr. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingu lisa, kus sätestati maksegraafik. Käenduslepinguga 28.09.2006 loeb kohus tuvastatuks, et kostja K.Sooväli kohustus vastutama kostja R.Põllustega sõlmitud laenulepingu nõuetekohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Kostja on tasunud 13 200.- kr 28.09.2007 ja 22.10.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja K.Sooväli ei ole esitanud ühtegi vabandatavat põhjust, mis vabastaks ta käenduslepingu täitmisest. Kostja K.Sooväli poolt toodud asjaolusid, s.o on tasunud osa makseid, majanduslikud raskused, lapse koolitamine, ei loe kohus mõjuvateks ega vabandatavateks põhjusteks lepingu mittetäitmiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võrdselt kostjate kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.