KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1893 Haldusasi T.B. k

§-ile 8 tuginedes väitis kaebaja, tema kandidatuur vastab täielikult konkursi tingimustele, konkursi võitnud kandidaat aga direktori ametikohale esitatud olulisemaid tingimusi ei täida, sest tal puudub viieaastane pedagoogiline staaž ja pole läbitud 240-tunnist juhtimiskoolitust. Veel väitis kaebaja, et konkursi komisjon on rikkunud konkursi läbiviimise korda, sest konkursi võitja vestlusele ei tulnud, teda kutsuti eraldi telefoni teel ja teine voor viidi läbi kahes etapis. Haridusministri 26.08.2007 määruse nr 65 § 37 lg 10 on rakendussäte ega laiene L.D. ile ning ainult keeleoskuse alusel otsustust tehes on rikutud kaalutlusõigust, suulise vooru mitmes osas kohaldamine aga viitab sellele, et menetlus ei olnud õiguspärane ja osalejaid koheldi ebavõrdselt. 2. Narva Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuses viidati haridusministri 26.08.

§-ile 37 lg 10 ning märgiti, et L.D. vastab konkursi nõuetele. Temaga on sõlmitud tööleping ja ta on asunud läbima pedagoogika- ja juhtimiskursusi. Vastuseks kaebuse väidetele konkursi läbiviimise korra rikkumise kohta märgiti, et konkursi osavõtjate kutsumine telefoni teel pole keelatud.

1. Kolmanda isikuna kaasatud L.D. vaidles samuti kaebusele vastu. L.D. vastab gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuetele. Teises voorus osalemiseks saadetud kirjalikku kutset ei saanud L.D. kätte, telefoni teel kutsumine aga pole keelatud. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus rahuldas
3. jaanuari 2008 otsusega kaebuse ning tühistas Narva Soldino Gümnaasiumi direktori ametikoha täitmise konkursikomisjoni 18.09.2007 otsuse ja kohustas komisjoni konkursi tulemused uuesti läbi vaatama. Otsuse kohaselt esitas T.B. kaebusele lisatud dokumentide ning konkursikomisjoni 06.09.2007 istungi protokolli nr 1 kohaselt avalduse konkursil osalemiseks ja tal olid täidetud kõik selle ametikoha saamiseks vajalikud tingimused. Seega rikub õigusakti nõuetele mittevastava kandidaadi eelistamine tema õigusi ning kaebus kuulub HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel 2 rahuldamisele, Narva Soldino Gümnaasiumi direktori ametikoha täitmise konkursikomisjoni 18.09.2007 otsus täies ulatuses tühistamisele ja Narva Linnavalitsusele tuleb teha ettekirjutus asja uuesti läbi vaatamiseks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 39 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb valla- või linnavalitsusel kuulutada munitsipaalgümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss ning selle läbiviimise korra kehtestamine on samuti tema pädevuses. Narva Linnavalitsus on vastava korra kehtestanud oma 10.08.2004 määrusega nr
4. Pedagoogide kvalifikatsioonile esitatavad nõuded on kehtestatud haridusministri 26.08.2002 määrusega nr
5. Selle §-is 8 p 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt peab gümnaasiumi direktoril olema kas pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö staaž ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitus või muu kõrgharidus ja vähemalt viieaastane pedagoogi ametijärguga pedagoogilise töö staaž ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitus või kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane samaväärse organisatsiooni juhtimise kogemus ning läbitud vähemalt 240-tunnine pedagoogikakursus ja 160-tunnine koolijuhtimiskoolitus. Vaidlusaluse protokollilise otsusega Narva Soldino Gümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil edukaks tunnistatud L.D. on saanud Tartu Ülikoolist eesti keele erialal magister artium kraadi. Seega puudub tal pedagoogiline kõrgharidus ja seda kinnitas ta kohtuistungil ka ise. Tema poolt konkursil osalemiseks esitatud dokumentide kogumis puudusid dokumendid, millised kinnitaksid viie aasta pikkust pedagoogilise ametijärguga pedagoogilise töö kogemust või kolmeaastast samaväärse organisatsiooni juhtimise kogemust ning ta ei ole läbinud ka gümnaasiumi direktori ametikohal töötamiseks vajaliku pikkusega pedagoogikakursust ega juhtimiskoolitust. Kaebaja poolt kohtutoimikusse esitatud töölepingud koos lisadega kinnitavad, et L.D. on võetud Tartu Ülikooli Narva Kolledži eesti keele assistendi ametikohale alates 01.09.2003 ja konkursikomisjoni otsuse langetamise hetkel ei saanud tema tööstaaž seetõttu olla rohkem kui 4 aastat 8 kuud 17 päeva. 06.09.2007 ja 18.09.2007 toimunud konkursikomisjoni istungite protokollid ei sisalda vähimatki viidet selle kohta, millisest eelnimetatud haridusministri määruse nr 65 § 8 loetletud kolmest võimalusest võttis komisjon aluseks, kui ta luges L.D. i gümnaasiumi direktori ametikoha suhtes esitatavatele nõuetele vastavaks. Kohtuistungil väitis linnavalitsuse esindaja, et selleks oli kolmas variant, mis nõuab kõrgharidusele ning pedagoogikakursuse ja juhtimiskoolituse läbimisele lisaks ka vähemalt kolmeaastase samaväärse organisatsiooni juhtimise kogemust. L.D. töötas kuni Soldino Gümnaasiumi direktori ametikohale asumiseni Tartu Ülikooli Narva Kolledži eesti keele lektoraadi juhatajana. Tartu Ülikooli nõukogu 28.09.2001 määrusega nr 29 kinnitatud „Narva Kolledži põhikirja” punktis 30 kehtestatust ja kolledži direktori 06.10.2004 korraldusest nr 231NC nähtub, et lektoraat pole mitte gümnaasiumiga samaväärne organisatsioon, vaid ainult üks kolledži mitmetest struktuuriüksustest, mille juhataja ülesanded piirduvad selle üksuse õppe- ja teadustöö juhtimisega. Ka juhul, kui siiski pidada kolledži lektoraadi juhatamist samaväärseks gümnaasiumi juhtimisega, polnud L.D. il konkursikomisjoni otsuse tegemise ajal veel vajalikku vähemalt kolmeaastast staaži, sest seda ametikohta asus ta täitma alles 02.11.
6. Ka asjaolu, et käesolevaks ajaks on L.D. registreerunud Tartu Ülikooli pedagoogika ja juhtimise kursustele, ei anna talle õigust gümnaasiumi direktori ametikohal töötamiseks, sest nii tema enda kui ka Narva Linnavalitsuse kirjalikes vastustes viidatud haridusministri 26.08.

§ 37

lg 10 kehtestatu annab küll võimaluse asuda selliseid kursusi läbima pärast töölepingu sõlmimist, kuid ei luba mingeid soodustusi muude gümnaasiumi direktori ametikohale esitatavate nõuete osas ning neid ei tulene ka nimetatud määruse ühestki teisest sättest või mistahes muust õigusaktist. „Narva koolieelse lasteasutuse juhataja ja munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi kuulutamise ja läbiviimise korra” punktis 13 kehtestatust tulenevalt peab komisjon dokumendivoorus kontrollima kandidaate nende poolt esitatud dokumentide alusel ja otsustama, kas lubada kandidaat vestlusvooru või mitte. Käesoleval juhul 3 L.D. ei ole esitanud komisjonile dokumente, mis võimaldanuks lubada ta vestlusvooru, tunnistada seal edukaks ja esitada ametikohale kinnitamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Narva Linnavalitsus taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2008 kohtuotsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa Narva Linnavalitsuse poolt moodustatud konkursikomisjoni otsus olla kohtuvaidluse objektiks, kuna konkursikomisjon ei ole avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev asutus, ametnik või muu isik ning komisjoni otsus ei ole iseseisev haldusakt. Komisjon on haldusmenetluse vahelüli ning võtab vastu otsuseid, mis on oma olemuselt eelakt ja ei ole haldusakt. Haldusaktiks on Narva Linnavalitsuse korraldus, millega L.D. kinnitati Narva Soldino Gümnaasiumi direktori ametikohale ja mille alusel sõlmiti temaga tööleping. HKMS § 4 lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks; 2) on otsuses toodud põhjenduste aluseks formaalsed kriteeriumid, kuid konkursikomisjon eelistas reaalseid rakenduskriteeriume, mille hulka kuulub riigikeele oskuse tase. L.D. i eesti keele suuline oskus on perfektne, mis võimaldab konkursikomisjoni liikmete enamuse arvamusel, võttes arvesse ka tema poolt esitatud gümnaasiumi arengu visiooni, tagada Narva Soldino Gümnaasiumi edukat arengut. Vene õppekeelega koolide eesti keelele ülemineku tingimustes on see kriteerium komisjoni arvamusel prioriteetne.
3. L.D. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
4. jaanuari 2008 kohtuotsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vastab L.D. oma teadmiste ja kogemuste kõrge kvaliteedi poolest konkursi formaalsetele kvalifikatsiooninõuetele.
5. T.B. vaidleb Narva Linnavalitsuse ja L.D. i apellatsioonkaebustele vastu ning taotleb nende rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
6. jaanuari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige Narva Linnavalitsuse seisukoht, et moodustatud konkursikomisjon ei ole haldusorganiks. Nimetatud konkursikomisjon oli pädev tegema Narva Linnavalitsusele ettepanekut, kellega sõlmida tööleping Narva Soldino Gümnaasiumi direktorina töötamiseks. Seega oli tegemist haldusorganiga, kes täitis avalik-õiguslikke ülesandeid. Mitmeetapilise menetluse korral on eraõigusliku lepingu sõlmimisele eelnenud menetlusest tõusetunud vaidlused isiku ja avaliku võimu vahel oma iseloomult avalik-õiguslikud ning kuuluvad muu menetluskorra puudumisel läbivaatamisele halduskohtus (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-34-96; nr 3-3-1-8-01; nr 3-3-1-3-06); 2) on ebaõige väide, et nimetatud konkursikomisjoni otsus oli eelhaldusaktiks, mida halduskohtus vaidlustada ei saa. Vaidlustatud otsus rikkus kaebaja õigusi ning sellest tulenevalt oli ta õigustatud nimetatud haldusakti vaidlustama (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-79-07); 3) isegi kui ringkonnakohus aktsepteeriks Narva Linnavalitsuse ülalmärgitud käsitlust, ei annaks see alust jätta kaebus täielikult rahuldamata. Uurimispõhimõttest lähtuvalt pidanuks halduskohus sel juhul tegema kaebajale ettepaneku kaebuse eset muuta, kuivõrd üheselt on tuvastatav kaebuse eesmärk ja mõte vaidlustada L.D. i nimetamine gümnaasiumi direktoriks. Eriti tuleb siinkohal märkida, et kaebaja esitas menetluse kestel ka nõude teha Narva Linnavalitsusele ettekirjutus 4 lõpetada tööandja algatusel L.D. iga sõlmitud tööleping Narva Soldino Gümnaasiumi direktori ametikohal töötamiseks. Nimetatud nõudest loobus ta aga halduskohtu ettepanekul. Seega oleks ringkonnakohus pädev sellisel juhul üksnes tühistama esimese astme kohtu otsuse ja saatma asja uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule alates eelmenetlusest nõuete täpsustamiseks; 4) on arusaamatu väide, et kohtuotsuses toodud põhjenduste aluseks on formaalsed kriteeriumid. Tartu Halduskohus tuvastas üheselt, et L.D. ei vastanud õigusaktides gümnaasiumi direktorile kehtestatud nõuetele. Seega puudus Narva Linnavalitsusel õiguslik alus temaga töölepingu sõlmimiseks Narva Soldino Gümnaasiumi direktorina töötamiseks; 5) on apellant L.D. jätnud tähelepanuta, et kohus ei ole pädev diskretsiooni teostama ning otsustama, kes oli kanditaatidest parim. Kohus on pädev üksnes kontrollima, kas diskretsiooni on teostatud õiguspäraselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et Narva Linnavalitsuse ja L.D. i apellatsioonkaebused tulevad jätta rahuldamata. Tartu Halduskohtu
8. jaanuari 2008 otsus tuleb tühistada osas, millega kohustati konkursikomisjoni konkursi tulemuste uuele läbivaatamisele. Muus osas tuleb jätta Tartu Halduskohtu
9. jaanuari 2008 otsus muutmata.
10. Ükski Narva Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele.
12. Ebaõige on linnavalitsuse seisukoht, et konkursikomisjoni otsus ei saa olla kohtuvaidluse objektiks, sest tegemist ei ole iseseisva haldusaktiga. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 39 lg 4 sätestab, et munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Tegemist on avaliku õiguse normiga, millega pannakse kohalikule omavalitsusele kohustus leida munitsipaalkoolile sobiv direktor. PGS § 39 lg 4 kohaselt konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus ning PGS § 39 lg 7 alusel munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Seadusandja on seega sätestanud kaheetapilise menetluse, mille puhul eristatakse konkursi läbiviimist koos selle tulemusena parima kandidaadi väljaselgitamisega ning väljavalitud kandidaadiga töölepingu sõlmimist. HKMS §-ist 3 lg 1 p 1 ja lg 2 tulenevalt kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused halduskohtu pädevusse, välja arvatud juhtudel, kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seadusandja pole eraldi sätestanud, millises menetluskorras tuleb läbi vaadata munitsipaalkooli direktori ametikoha täitmiseks konkursi läbiviimisest ja selle võitja väljaselgitamisest tulenevaid vaidlusi, mistõttu kuuluvad need avalik-õiguslikud vaidlused läbivaatamisele halduskohtus.
14. Asja materjalidest nähtuvalt kuulutati Narva Linnavalitsuse poolt välja konkurss Narva Soldino Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks ning kinnitati konkursikomisjon (tl 94-95). Kaebuse esitaja on soovinud vaidlustada konkursikomisjoni otsustust, mille tulemusena tunnistati vestlusvoorus edukaks L.D. i kandidatuur ja otsustati ta esitada Narva Linnavalitsusele kinnitamiseks Narva Soldino Gümnaasiumi direktori ametikohale. Seega puudutas komisjoni otsus T.B. potentsiaalset võimalust saada nimetatud soovitud ametikohale, s. o töökoha valiku vabadust. Isikul on aga subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine ning sellest tulenevalt peab tal olema selle õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. 5 Lähtudes eeltoodust on halduskohus õigesti käsitlenud konkursikomisjoni vaidlustatud protokollilist otsustust haldusaktina.
16. Iseenesest õige on linnavalitsuse väide, et komisjon oma otsuse tegemisel võis lähtuda sellest, et riigikeele oskuse tase oli kandidaatide hindamisel prioriteetne, kuid samas pidi komisjon arvestama ka teisi nõudeid, mis olid esitatud kandidaatidele konkursi väljakuulutamisel (tl 10). Juhul, kui kandidaadid vastasid kõikidele esitatud nõuetele, siis valiku tegemisel võis komisjon aluseks võtta nende riigikeele oskuse taseme kui ühe kriteeriumi, kuid antud juhul on tõendatud asjaolu, et valituks osutunud L.D. ei vastanud kandidaadile esitatud nõuetele ning seetõttu ei saanud komisjon jätta muud esitatud nõuded kõrvale ja teha valiku ainuüksi tema riigikeele oskuse taseme tõttu.
17. Ka L.D. i apellatsioonkaebus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning jõudnud järeldusele, et L.D. ei vastanud kandidaadile esitatud nõuetele seetõttu, et tal puudus komisjoni otsuse tegemise ajal viie aasta pikkune pedagoogilise ametijärguga pedagoogilise töö kogemus või kolmeaastane samaväärse organisatsiooni juhtimise kogemus ning ta ei olnud läbinud ka gümnaasiumi direktori ametikohale töötamiseks vajaliku pikkusega pedagoogikakursust ega juhtimiskoolitust. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Apellatsiooniastmes on L.D. esitanud täiendavalt Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga 31.08.2003 sõlmitud töölepingu. Kuna halduskohus on seda juba oma otsuse tegemisel arvestanud, siis ringkonnakohus tagastab selle esitajale. Samuti tagastab ringkonnakohus apellandile Tartu Ülikooli ja L.D. i vahel 06.12.2007 sõlmitud käsunduslepingu ning Tartu Ülikooli 01.02.2008 tõendi, sest need ei ole asjakohased. Tagastamisele kuuluvad apellandile ka tõendid, mis juba on toimikus.
18. Halduskohus on ebaõigesti vaidlustatud otsuse resolutsioonis kohustanud konkursikomisjoni konkursi tulemuste uuele läbivaatamisele ning selles osas tuleb otsus tühistada. Vastavalt HKMS §-ile 26 lg 1 p 1 on kaebuse sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Halduskohtu poolt märgitud komisjoni kohustus konkursi tulemused uuesti läbi vaadata ei ole käsitletav haldusakti tagasitäitmisena. Asja materjalidest nähtuvalt on L.D. iga sõlmitud tööleping. Komisjoni poolt konkursi tulemuste uus läbivaatamine ei too kaasa juba sõlmitud töölepingu lõpetamist ja seetõttu, kui komisjon teeks uue otsustuse, ei oleks see täidetav ega tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Lähtudes eeltoodust ei saa komisjoni kohustada konkursi tulemuste uueks läbivaatamiseks.
19. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad apellantide poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja on esitanud taotluse apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 3540 krooni väljamõistmiseks ning HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb taotlus rahuldada ning Narva linnalt vastustaja kasuks välja mõista kantud menetluskulu 3540 krooni. Maili Lokk Agu Timmi 6 Viivi Tomson