lg-st 1 ja 61 lg-st 4 ja leidis, et ei esine aluseid, et välja mõista elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära. Apellatsioonkaebuse põhjendused A.K palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega välja mõista elatis 800 krooni. Apellant selgitas, et ta on alates 2007 oktoobrist tasunud igakuiselt hagejale lapse ülalpidamiseks 800 krooni. Kohus oleks pidanud arvestama tema kulutusi sõiduki liisimisele, kuna sõidukit on tal vaja tööl käimiseks. Liisingleping lõpeb 01.09.2009. Samuti pole kohus arvestanud M. K ja A. K ülalpidamiseks kuluvaga. Kuna kõik lapsed on võrdsed, siis peaks ka neile kummalegi jääma 1 800 krooni. Poegade ema on surnud ja pojad on apellandi ülal pidada. Palka saab apellant kätte umbes 10 000 krooni kuus. Sealt läheb maha kütuse kulu 2 500 krooni, poegadele 3 600 krooni ja liising 2 522 krooni. Jääb 1 378 krooni. Kulude hulka ei ole apellant arvanud ülejäänud elamisele kuluvat ega seda, mis kulub abikaasa ja abikaasa tütre ülalpidamiseks. Apellant palub arvestada ka sellega, et ta ei käinud 09.06.2007 kuni 28.08.2007 tööl. Vastus apellatsioonkaebusele M.L ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja nõustus, et alates 2007 novembrist kuni jaanuarini on apellant maksnud iga kuu 800 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ja lõige 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008 on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui 2 175 krooni. Hageja on nõudnud kostjalt tütar J.K ülalpidamiseks elatist 1 800 krooni kuus, mis on alla
lg-s 4 sätestatud alammäära.
lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem 2
Apellandi väidete kohaselt jääksid elatise 1 800 krooni väljamõistmisel vähem kindlustatuks tema juures elavad pojad A. K (sünd xx.xx.xxxx) ja M. K sünd xx.xx.xxxx). Poegade ema on surnud ja pojad saavad toitjakaotuspensioni.
lg 5 kohaldamisel tuleb hinnata, kui suur on apellandi sissetulek ja kas sellest on võimalik tasuda elatist hagejale nii, et pojad ei osutuks vähem kindlustatuks. Apellant on kaebuses väitnud, et tema kättesaadav palk ehk netopalk on umbes 10 000 krooni. Kuna väljamõistetud elatist makstakse brutopalgast, siis tuleb lähtuda sellest. Apellant on maakohtu menetluses märkinud oma brutopalgaks 14 400 krooni (tlk 19). Arvestades sellest maha elatise, jääb apellandi palgaks 12 600 krooni, millelt tuleb maksta tulumaksu. Apellant saab pärast elatise ja tulumaksu mahaarvamist igakuiselt netopalgana kätte ca 10 360 krooni, mis kolleegiumi arvates on piisav, et katta samas ulatuses väljamõistetud elatisega ülalpidamiskulud kahele apellandi juures elavale pojale, arvestades elatise suuruseks 1 422 krooni (see on 1 800 krooni maha arvatud tulumaks). Seega jääb apellandi enda kulude katteks igas kuus ca 7 500 krooni. Apellandi väited, mille kohaselt tuleb arvestada, et ta peab üleval pidama ka oma abikaasat, kes ei tööta, ja abikaasa 1990. aastal sündinud tütart, ei ole aluseks elatise vähendamiseks, kuna apellant ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt on ta kohustatud eeltoodud isikuid ülal pidama. Apellant on väitnud, et ta on maksnud alates 2007 oktoobrist igakuiselt lapsele 800 krooni. Kolleegium selgitab, et juhul kui apellant on kohtumenetluse ajal elatist tasunud, siis kohtuotsuse täitmisel on tal võimalus tasutud summad väljamõistetud elatisest maha arvata. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.