2-07-19566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ülle Jänes ja Ene Randmäe Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-19566 Tsiviilasi G.B hagi J.B vastu elatise vähendamiseks ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.10.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. B apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 21.02.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad G.B ja tema esindaja Gennadi Kull J.B ja tema esindaja Oksana Smirnova RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 26.10.2007 otsus muutmata.
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
- Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-06-19841 mõisteti hagejalt maksekäsu kiirmenetluse korras lapse A.B ülalpidamiseks välja elatis 2 500 krooni kuus. Ühekordse maksena kohustati hagejat maksma 30 000 krooni, millele lisandus 1 500 krooni menetluskulu. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-06-19836 mõisteti hagejalt maksekäsu kiirmenetluse korras lapse J.B ülalpidamiseks välja elatis 2 500 krooni kuus. Ühekordse maksena kohustati hagejat maksma 30 000 krooni, millele lisandus 1 500 krooni menetluskulu.
- Hageja sai kohtumäärustest teada kohtutäituri käest 11.10.
- Hagejal on tekkinud kahe kohtumääruse täitmisel võlgnevus 91 182 krooni. Hagejal puudub vallas- ja kinnisvara. Kostjale kuulub korteriomand, milles ta elab ja sõiduauto Audi A
- Hageja abiellus 31.01.2007 ja abielust sündis xx.xx.xxxx tütar K.B. Hageja ülalpidamisel on ka poeg K.V kelle hageja lapsendab. K.V on tegelikult hageja poeg, kuid peale praegusest abikaasast lahutamist lapsendas lapse abikaasa uus elukaaslane. Hageja lapsendab ka abikaasa lapse I.V. Hageja töötab alates märtsist 2007 ja tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu koos lisatasudega 6 678 krooni. Hageja ei ole suuteline nii suurt elatist lastele maksma ning võlgnevuse likvideerimiseks puuduvad hagejal vahendid.
- Hageja palus kohtul tühistada elatise võlgnevuse kostja ees summas 91 182 krooni ning vähendada A.B-le ja J.B-le välja mõistetud elatist kummagi lapse osas 700 kroonini kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole teiste laste olemasolu elatise vähendamise küllaldaseks põhjenduseks. Kui hageja on soovinud omada palju lapsi, on ta kohustatud neid ka ülal pidama. Hageja on terve mees ja peab leidma endale sellise töö, mis annaks talle võimaluse kõiki lapsi ülal pidada. Kostjal kulub mõlemale lapsele kokku kuus umbes 8 000 krooni. Harju Maakohtu määrustega mõisteti elatisena igale lapsele 2 500 krooni ning elatiselt tuleb ka tulumaksu maksta. Seega saab kostja puhtalt igale lapsele ainult 1 950 krooni, mis on ainult 150 krooni võrra rohkem seadusest sätestatud miinimumist. Kohtu poolt välja mõistetud elatised ei ole suured ning puudub alus hagi rahuldada ja vähendada elatise suurust 700 kroonini. Samuti puudub alus elatise võlgnevuse vähendamiseks. Hageja ei ole vanemana täitnud oma kohustusi ning kostja on pidanud seni mõlemat last üksinda üleval. Maakohtu otsuse põhjendused
- Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jättis hageja vabastamata temalt välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kuid vähendas kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist 2 500 krooni suurust elatist alates 19.07.
- Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 2 000 krooni kuus J.B ülalpidamiseks alates 19.07.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni 22.02.2018 ning igakuise elatise 2 000 krooni kuus A.B ülalpidamiseks alates 19.07.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni 31.10.
- Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi mõjuvat põhjust võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Elatis mõisteti välja hagejalt poegade J.B ja A.B ülalpidamiseks Harju Maakohtu 12.09.2006 maksekäskudega. Hageja väitel on tema ülalpidamisel veel kolm last: poeg K.V, I.V ja xx.xx.xxxx sündinud K.B. Hageja soovib tulevikus K.V ja I.V lapsendada. Seega ei ole hageja kohustatud käesoleval ajal K.V ja I.V PkS § 60 lg 1 kohaselt ülal pidama. Hagejal on PkS §-st 60 lg 1 tulenevad kohustused laste A.B, J.B ja K.B ees. Hageja on mõjuva põhjuseta jätnud poegadele J.B-le ja A.B-le maksekäskude alusel välja mõistetud elatise maksmata.
- Elatis mõisteti kostjalt välja 12.09.2006 ning K.B sündis xx.xx.xxxx. Seega oli kuni 19.07.2007 hagejal PkS §-st 60 lg 1 tulenev kohustus vaid J.B ja A.B ees. Hageja jättis mõjuva põhjuseta oma kohustused poegade ees täitmata ja puudub PkS §-st 71 tulenev 2
(5)alus hagi rahuldamiseks elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise osas. Hageja on vastutustundetult lasknud elatise võlgnevusel kasvada 91 182 kroonini.
- Kohtule esitatud töölepingu kohaselt töötab hageja VA-s ja tema igakuiseks töötasuks on 6 678 krooni kuus. Hagi elatise vähendamise osas 700 kroonile kuus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohaldamisele ei kuulu PkS § 61 lg 4 ja 6, mille kohaselt tuleb vähendada elatist alla PkS §-s 61 lg-s 4 sätestatud suuruse. Kohustatud vanemale uue ülalpeetava lisandumine mõjutab tema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kõigile kolmele lapsele tuleb tagada võrdne kohtlemine. Harju Maakohtu tsiviilasjades nr 2-06-19836 ja 2-06-19841 12.09.2006 maksekäskudega välja mõistetud elatise suurust tuleb vähendada 2 000 kroonini kuus alates K.B sünnist xx.xx.xxxx. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
- Kaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud kohus, et hageja ülalpidamisel on veel üks laps, kes satuks ilmselgelt halvemasse olukorda kui kostja juures kasvavad lapsed. Lähtudes kohtuotsusest peaks hageja maksma kolme lapse ülalpidamiseks 6 000 krooni. Hageja palk on 6 678 krooni. Seega jääks hagejale kätte 678 krooni, millest tuleb maha arvata tulumaks. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg-d 1 ja 2 arvestades peab hagejale jääma käesoleval ajal kätte 3 600 krooni, millele lisandub tütre K.B ülalpidamiseks 1 200 krooni ja abikaasa ülalpidamiseks 1 200 krooni. Aastal 2008 on palga alammääraks 4 350 krooni. Seega peab hagejale kätte jääma 6 000 krooni, 678 krooni saaks täitur täita ning ülejäänud osas jookseks hagejal võlgnevus, mida ei ole võimalik kustutada. Kohus märkis, et vanem peab tagama kõigile lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal, kuid otsusega asetas lapsed ebavõrdsesse olukorda.
- Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata hageja nõude võlgnevuse tühistamiseks summas 91 182 krooni. Elatise väljamõistmine tehti tagaseljaotsusega. Ringkonnakohus on oma varasemase praktikas jätnud jõusse maakohtu otsuse, millega tühistati hageja võlgnevus, kuna otsus oli tehtud tagaselja.
- Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud otsuse tegemisel kostja majanduslikku olukorda. Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebuse põhjendustes on hageja valdavalt korranud hagis väljendatud seisukohti. Maakohus on hageja seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt maakohtuga võrreldes erinevat seisukohta. 3
(5)- Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestab PkS § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või laste vajadused. Elatise suuruse muutmisel tuleb sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 lähtutakse lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejalt seni väljamõistetud elatis vastab laste vajadustele. Vaidluse alla on üksnes hageja võime elatist väljamõistetud ulatuses maksta. Maakohus on elatise vähendamisel kolleegiumi hinnangul põhjendatud arvestanud peamise motiivina hageja kolmanda lapse K.B sündi xx.xx.xxxx. Õige on maakohtu seisukoht, et arvestades hageja kasinat sissetulekut nihutab kolmanda lapse ülalpidamise kohustuse lisandumine paigast senise ülalpidamisvahendite võimaliku jaotuse. Maakohtu otsus vähendada elatist kummagi lapse osas 500 krooni võrra, on kooskõlas ülalpidamise nõude eesmärgiga ja arvestab seetõttu õigesti eelkõige kõigi kolme lapse huvidega. Hageja ettepanek, et elatise summat tuleks vähendada 700 kroonini lapse kohta, ei ole põhjendatud, kuna see riivab liialt laste õigust saada hagejalt kasvamiseks ja arenguks vajalikku ülalpidamist. Tuleb tähele panna, et maakohtu poolt välja mõistetud elatis 2 000 krooni jääb täna alla seaduse poolt ettenähtud elatise lubatud miinimummäära. Lisaks, on õige kostja tähelepanek, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse § 19 lg 1 alusel maksma kohtuotsusega välja mõistetud elatise summalt ka tulumaksu.
- Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole väidetavalt arvestanud hageja praeguse sissetulekuga, ei ole põhjendatud. Hagejal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et laste huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanema kohustus laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus vajadusel hankida lisasissetulekuid. Hageja on noor ja terve meesterahvas, kellel täna valitsevat tööturu situatsiooni silmas pidades ei peaks olema raskusi oma sissetulekuid kasvatada. Põhjendusi, miks hageja ei saa leida tasuvamata tööd, ei ole kohtule esitatud. Üksnes asjaolu, et hageja pragune töö vastab tema kutsealasele ettevalmistusele, ei anna laste huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid kuid tulusamaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet. PkS § 50 lõigetes 1 - 4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus laste eest hoolitseda ja neid kasvatada, samuti kohustus kaitsta laste õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega.
- Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohti ka selles, et puuduvad alused hageja elatise võlgnevusest vabastamiseks. PkS §-s 71 silmas peetud võlgnevusest vabastamiseks alust andvaid mõjuvaid põhjusi ei ole hageja kohtule esitanud. Üksnes asjaolu, et elatis on välja mõistetud maksekäsu kiirmenetluses ei ole võlgnevusest vabastamise iseseisvaks aluseks. Hageja väited, et tal ei olnud võimalust maksekäsu kiirmenetluses osaleda ega kasutada TsMS § 485 sätestatud vastuväite esitamise õigust, on paljasõnaline. Kostja on hagejalt elatise väljamõistmiseks kasutanud maksekäsku seadusest tuleneva võimalusena ning see vastab laste õigusele saada elatist mittemaksvalt vanemalt ülalpidamist ning elatist nõudvalt vanemalt oma huvide kaitset ja abi ülalpidamise õiguse maksmapanemiseks. Lapsed saavadki oma õigusi realiseerida eelkõige vanema kui seadusliku esindaja kaudu. Elatise võlgnevusest vabastamiseks alust andvate asjaolude puudumise tõttu on õige maakohtu tähelepanek, et võlgnevuse tekkimise põhjuseks saab pidada üksnes hageja enda vastutustunde nappust. Hageja on lasknud võlgnevusel põhjendamatult tekkida ja kasvada, ega ole võtnud ette midagi konstruktiivset selle vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele elatise võlgnevusest vabastamiseks 4
(5)maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut ning apellatsioonkaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata. 18. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Iko Nõmm Ülle Jänes Ene Randmäe 5
(5)